Obsah (6)

§ 79§ 78§ 77§ 76§ 114§ 123

4-21-4414 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2021. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-21-4414 Kohtunik Mairi Heinsalu Väärteoasi A. T. kaebus P

§ 79lg 3 p 1 kohus otsustas: 1.

Jätta A. T. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) sisekontrollibüroo (SKB) III talituse juht E. K. 16.11.2021 otsusele väärteoasjas nr 2100,21,000581 rahuldamata. 2. Määrus edastada A. T.le ja Politsei-ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on väärteomenetluse seadustiku (

) § 191 p 12 kohaselt lõplik ning määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. 1 4-21-4414 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25.10.2021 esitas A. T. süüteoteate väärteomenetluse alustamiseks M. M. suhtes, kuna ta parkis sõiduauto Land Rover Range Rover Sport reg nr XXX märgisele 911 „Ühekordne pidevjoon”, millega rikkus majandus- ja kommunikatsiooniministri (edaspidi MKM) 22.02.
2. määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 25 lg 1 p 4 nõuet, mille kohaselt sõiduk peab olema pargitud märgistatud parkimiskohale. Oma tegevusega takistas PPA töötaja M. M. liiklust ja parkimist. Süüteo teade on seotud väärteoasjaga nr 2302,21,002023, milles alustati 21.02.2021 väärteomenetlust LS § 259 lg 2 p 3 järgi seoses sellega, et 21.02.2021 kella 15:08 ajal X juures, Keilas, Harju maakonnas A. T. sõitjana avas sõiduauto Ford reg nr XXX ukse ja riivas tema sõiduki kõrvale samal ajal parkivat sõiduautot Land Rover Range Rover Sport reg nr XXX, mida juhtis M. M.. Antud väärteomenetlus lõppes 12.08.2021 Harju Maakohtu kohtuotsusega, millega osaliselt rahuldati A. T. kaebus kohtuvälise menetleja 12.05.2021 otsuse peale ning vähendati määratud rahatrahvi määra.
3. 09.11.2021 PPA sisekontrollibüroo III talituse sisekontrolliametniku K. A. otsusega koostati teatis väärteomenetluse 2100,21,000581 alustamata jätmise kohta selles toodud põhjendustega. Kokkuvõtvalt leidis kohtuväline menetleja, et MKM 22.02.2011 määruse nr „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 25 lg 1 p 4 kohaselt tähistab ühekordne pidevjoon parkimiskohti. Märgist tohib ületada manööverdamisel. Parkimiskoha otsas olevat märgist tohib ületada ka parkimiskohale sõites ja sealt ära sõites. Vahetult enne liiklusõnnetuse toimumist liikus M. M. oma sõidukiga parkimiskohale ja tema sõiduk ei olnud peatunud, kui A. T. auto uks tabas parkivat sõidukit. M. M. ei olnud liiklusõnnetuse toimumise hetkeks sõiduki parkimist lõpule viinud. Vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist peatas M. M. oma sõiduki, et täita liiklusseaduse (edaspidi LS) § 169 sätestatud kohustusi. Liiklusõnnetuse toimumise järgselt esimesel võimalusel peatunud sõiduki parkimisreeglite mõistes ebakorrektne paiknemine LS § 21 lg 4 p 2 mõistes ei ole käsitletav rikkumisena LS § 241 lg 1 kohaselt ning seetõttu tuginedes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi

) § 29 lg 1 p 1 jäeti väärteomenetlus alustamata.

1. 11.11.2021 esitas A. T. kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale leides, et M. M. suhtes tuleks alustada väärteomenetlus, kuna tollel hetkel manööverdamist LS § 2 p 37 (p 26 ja p 61) tähenduses ei toimunud ega saanudki toimuda, kuna parkimiskohad paiknevad Alexela bensiinijaama hoone vastas. M. M. eiras juba parkimiskohale sõites parkimiskoha märgise jooni ja sõitis autoga risti parkimiskohale ja joonte peale, tagarattaga üle joone. Märgise nõudeid tuleb aga täita kohe parkimiskohale sõites. M. M. oli liiklusõnnetuse toimumise järgselt sõiduki parkimist lõpule viinud, sest auto paiknes parkimiskohal. Liikluskorraldusvahend ei andud õigust M. M.l naaber parkimiskohta kasutada ja parkimiskohale peab sõitma korrektselt. On üheselt selge, et M. M. rikkus LS § 241 lg 1 kehtestatud parkimiskorda parkides oma auto Land Rover Range Rover Sport reg nr XXX kahele parkimiskohale.
2. 16.11.2021 jättis Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) sisekontrollibüroo (SKB) III talituse juht E. K. A. T. kaebuse rahuldamata selles toodud põhjendustel. Lisaks sellele, et talituse juht nõustus kohtuvälise menetleja otsusega väärteomenetluse mitte alustamise kohta, tõi E. K. välja muuhulgas ka asjaolu, et antud juhul tuleb juhinduda MKM 22.02.2011 määruse nr „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 25 lg 1 p 4 nõuetest ning hinnata, kas M. M. on oma tegevuse rikkunud parkimiskohale liikudes antud sätte nõudeid. 2 4-21-4414 Määruse kohaselt tähistab ühekordne pidevjoon parkimiskohti. Märgist tohib ületada manööverdamisel. Parkimiskoha otsas olevat märgist tohib ületada ka parkimiskohale sõites ja sealt ära sõites. M. M. liikus oma sõidukiga keerates paremale parkimiskohale, mis on manööver LS § 2 p 37 mõistes, kuna manööver on igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige. Praegusel juhul M. M. sõitis parkimiskohale ning selle käigus ületas parkimiskoha tähiseid ehk pidevjooni, mis on lubatav, kuna parkimiskoha otsas olevat märgist tohib ületada parkimiskohale sõites. Väärteoasja 2302,21,002023 juures oleva sündmuskoha vaatlusprotokollis ja fototabelis on fikseeritud sõidukite paiknemine parkimiskohtadel ning nendelt nähtub, et M. M. juhitud sõiduk asub parkimiskoha otsas oleva parkimisjoone peal, samas jättis ta oma sõiduki koheselt seisma, kui tundis, et A. T. sõiduki uks vastu tema sõidukit puutus. Seega oli toimunud liiklusõnnetus, kuna M. M. sõiduk liikus parkimiskohale, mil toimus tema sõiduki kahjustamine A. T. poolt ja tekitati varaline kahju M. M. sõidukile. Väärteomenetluse 2100,21,000581 mittealustamise teatises on leitud, et M. M. täitis oma sõidukit koheselt seisma jättes LS § 169 lg 1 p 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt tuleb, kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht võimalikult kiiresti seisma jääma ja LS § 169 lg 6 järgi võib sõidukit enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist sündmuskohale liigutada erandlikel asjaoludel. Antud LS kohustusi täites ei läinud M. M. vastuollu parkimisnõuetega, kuna nii parkimiskohale sõitmine oli LS nõuetekohane ja seisma jäämine valitud viisil oli õiguspärane. Järelikult on väärteomenetluse 2100,21,000581 mittealustamise teatises jõutud korrektsele järeldusele, mis puudutab parkimisnõuete mitte rikkumist M. M. poolt.
3. Lisaks tõi E. K. oma määruses välja, et antud kaebuse lahendamisel tuleb arvestada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-81-13 punktis 13.1 väljendatud põhimõtet, nimelt lähtudes

§ 78lg-s 1 sätestatut ja ka kriminaalmenetluse seadustik (Kr

MS) § 228 lg-s 1 sisalduvat, tuleb

§-s 76 sätestatut mõista selliselt, et kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamine on võimalik vaid tingimusel, et seejuures viidatakse ka enda konkreetse õiguse või vabaduse rikkumisele. Vaid selliselt on võimalik vältida väärteomenetlusliku uurimiskaebemenetluse muutumist populaarkaebemenetluseks. Käesoleval juhul ei nähtu A. T. kaebusest asjasse puutuvat viidet sellele, milliseid kaebaja konkreetseid õigusi või vabadusi on rikutud väärteomenetluse 2100,21,000581 mittealustamise otsusega.

1. 17.11.2021 registreeriti Harju Maakohtus A. T. kaebus kohtuvälise menetleja juhi määruse peale. Selles märgitakse, et M. M. ei muutnud sõidusuunda ega pööranud. Ka ei andnud ta sellest märku, et pöörab. Ta ei saanudki seda teha kuna ei pööranud. Lubatud on märgiseid ületada manööverdamisel ja seda peab tegema vastavalt LS § 39 lg-le
2. Juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit. M. M. ületas märgise otse ja mingit pööret seal ei toimunud. Täiesti arusaamatu on määruses toodud lause, et M. M. sõitis parkimiskohale ning selle käigus ületas parkimiskoha tähiseid ehk pidevjooni, mis on lubatav, kuna parkimiskoha otsas olevat märgist tohib ületada parkimiskohale sõites. Seal ei olnud parkimiskoha otsas ühtegi joont. M. M. ületas parkimiskoha külgjoont. Otsajooneks on tänavakivi, aga seda ta ei ületanud, sest sel juhul oleks ta Alexela hoonest sõitnud. Parkimiskoha pidevjooni ei tohi ületada parkimiskohale sõites, sest selle sätestab LS. Kokkuvõtvalt nõuab 3 4-21-4414 kaebuse esitaja väärteomenetluse algatamist, kuna M. M. rikkus 21.02.2021 parkimisnõudeid LS § 241 lg 1 kohaselt. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 78

lg 2 p 2 kohaselt võib menetlusväline isik esitada kaebuse kohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama.

§ 78

lg 3 kohaselt adresseeritakse kaebus maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas.

§ 78

lg 4 näeb ette, et kohtuväline menetleja edastab kaebuse koos materjalidega viivitamata maakohtule. A. T. esitas kohtuvälise menetleja juhi 16.11.2021 määruse peale kaebuse kohtule 17.11.2021, seega on kaebus esitatud tähtaegselt. 8. Tulenevalt

§ 79lg 1 vaatab maakohtunik kaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul.

Lõike 2 kohaselt kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Lõike 3 kohaselt kaebust lahendades võib maakohtunik: jätta kaebus rahuldamata; rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. 9.

§ 78

lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu

§ 77

lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Selle sätte alusel on kaebeõigus kohtusse piiratum kui kaebeõigus kohtuvälise menetleja juhile

§ 76

alusel, mis ei sätesta kaebeõiguse piiranguna, et oleks rikutud kaebaja põhiõigusi ja vabadusi. Kohtusse pöördumine eeldab mitte üksnes põhjendatud huvi olemasolu, vaid täidetud peab olema ka tingimus, et kohtuvälise menetleja tegevusega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Eelnevast tulenevalt ei oma mitte kõik menetlusvälised isikud, kellel on vastavalt

§ 76

kaebeõigus kohtuvälise menetleja tegevuse peale (nt väärteoteate esitaja) kaebeõigust

§ 78järgi.

10. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-81-13 märkinud, et arvestades

§ 78lg-s 1 sätestatut ja ka Kr

MS § 228 lg-s 1 sisalduvat, tuleb

§-s 76 sätestatut mõista selliselt, et kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamine on võimalik vaid tingimusel, et seejuures viidatakse ka enda konkreetse õiguse või vabaduse rikkumisele. Vaid selliselt on võimalik vältida väärteomenetlusliku uurimiskaebemenetluse muutumist populaarkaebemenetluseks. 11. Kohus rõhutab, et praeguses menetluses saab kohus hinnata vaid kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust mitte analüüsida väärteokoosseisu olemasolu M. M. tegevuses, s.t antud kaebust lahendades ei ole kohtul pädevust analüüsida M. M. tegevuse seaduslikkust, vaid ainult seda, kas kohtuvälise menetleja juhi otsusega rikutakse kaebaja enda õigusi ja vabadusi. Erinevalt kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamise kaebemenetlusest (

§ 114

) ei toimu asja väärteoasja arutamist täies ulatuses, nagu seda näeb ette

§ 123lg 2.

Kohus märgib esmalt, et kohtuvälise menetleja tegevusele esitatud kaebuse lahendamise menetluse (

§ 76

-80) eesmärk on tagada esitatud kaebuste kiire läbivaatamine (

§ 79

lg 1 järgi 5 päeva jooksul), mistõttu erineb see oluliselt tavapärasest, kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebemenetlusest (

§ 114

), kus kohtul on ab ovo kohustus vaadata asi läbi täies ulatuses 4 4-21-4414 algusest peale. Seetõttu puudub kohtul kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse korral võimalus kaebuse käiguta jätmiseks ning seeläbi kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseks. Seega lähtub kohus kaebusest selle olemasolevas sõnastuses (

§ 79lg 2).

1. Kaebuses on välja toodud väide, et politsei jättis algatamata väärteomenetluse M. M. suhtes, mis on põhiseaduse § 12 riive tema, s.o A. T. suhtes, kuna kõik on seaduse ees võrdsed. Isegi PPA töötaja peab olema karistatav, aga PPA ei karista omasid mille tõttu ka kohus ei saa karistada. Kohus leiab, et antud juhul väärteomenetluse alustamata jätmise määrus võib küll riivata kaebaja (ehk menetlusvälise isiku) huvi, et menetlusalune isik (sõidukijuht) saaks karistada, aga selle mitterealiseerumine ei saa riivata mitte ühtegi tema seadusega kaitstud subjektiivset õigust ja vabadust. Kaebaja ainuke eesmärk antud asjas on saavutada sõidukijuhi M. M. suhtes väärteomenetluse alustamine 21.02.2021 toimunud episoodis, kus isik rikkus parkimisnõudeid LS § 241 lg 1 kohaselt ja mille tulemusel peaks menetlusalust isikut väärteo toimepanemise eest karistama. Kaebuses esitatud viide PS §-le 12 ei ole antud juhul asjakohane, kuna kaebaja enda õigusi ja vabadusi ei ole rikutud. Lisaks ei ole kaebaja käsitletav kannatanuna analoogia korras kriminaalmenetlusega, kellel selline subjektiivne puutumus saaks üldse olla.
2. Kohus ei tuvastanud, et kohtuvälise menetleja juht oleks rikkunud ka määrusele kehtestatavaid nõudeid

§ 77

järgi või rikkunud muul moel

-i sätteid. 14. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 79lg 3 p 1 jätab kohus esitatud kaebuse rahuldamata.

/digitaalselt allkirjastatud/ Mairi Heinsalu kohtunik 5