Obsah (7)

§ 17§ 34§ 25§ 27§ 16§ 18§ 37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 18.10.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-3551 Tsiviilasi J. B.i hagi R. B.i

sätete alusel.

1. 20.09.2021 menetlusdokumendi kohaselt ei jagatud tsiviilasjas 2-21-1661 ära kogu poolte ühisvara. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel ei teinud hageja kulutusi oma lahusvara arvelt. Kulutused kanti poolt abielu kestel saadud sissetulekute arvelt ehk ühisvara arvelt. Tehtud kulutused olid perekonna ülalpidamiseks ja vajaduste rahuldamiseks tehtud kulutused, mida

§ 17järgi pole võimalik tagasi nõuda.

Kostja panustas samuti perekonna ülalpidamisse, sh tasus elamuga seotud kommunaalkulud ja võttis maja ehitamiseks laenu. Laenukohustusi täitis ja täidab kostja siiani.

1. Hageja 01.09.2021 menetlusdokumendi punktides 5 ja 6 esitatud alternatiivnõue on hagi muutmine TsMS § 376 tähenduses, kuna hageja muudab nõude alust. Poolte ühisvara jagamise kohta on juba olemas jõustunud kohtulahend, mille kohaselt pooled on määranud ühisvara koosseisu kindlaks ning kostja kanda niigi jäid kõik poolte ühised kohustused krediidiasutuste ees. Kostja palub jätta hageja alternatiivnõue tähelepanuta tulenevalt TsMS § 376 lg
2. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus jätab hagi rahuldamata.
4. Hageja palub kostjalt välja mõista poolte abielu ajal kostja lahusvarale tehtud kulutused summas 23 749,98 eurot. Hageja esitas kostja vastu nõude alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1042 lg 1).
5. Kohus täitis 16.08.2021 määrusega selgitamiskohustust ning selgitas pooltele käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 117-118). Pärast kohtu poolt selgitamiskohustuse täitmist esitas hageja alternatiivnõude

§ 34alusel.

1. Kohus tuvastab asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud. Poolte abielu sõlmiti xxxx (tl 51). Hageja tegi perioodil 07.05.2009 kuni 18.07.2019 enda arveldusarvelt kulutusi kostjale kuuluvale kinnisasjale (tl 13-42). Hageja palub kostjalt välja mõista tehtud kulutused summas 23 749,98 eurot. Kostja hageja nõutud kulutuste suurust ei vaidlusta. Harju Maakohtu menetluses oli R. B.i (kostja) hagi J.B.i (hageja) vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes (tsiviilasi nr 2-21-1661). J.B. esitas tsiviilasjas nr 2-21-1661 R. B.i vastu vastuhagi kulutuste hüvitamise nõudes. Kohus eraldas tsiviilasjast nr 2-21-1661 05.03.2021 määrusega kulutuste hüvitamise nõude eraldi menetlusse (käesolev tsiviilasi). Kohus kinnitas tsiviilasjas nr 2-21-1661 poolte kompromissi ja lõpetas asjas menetluse (tl 122-124). 2
2. Kohus leiab, et hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel. Teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes (VÕS § 1042 lg 1). Kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes, kui kulutuste tegija oli heauskne VÕS § 1024 lg 4 tähenduses (RKTKo 2-15-123028, p 30). Kulutuste tegija oli heauskne, kui ta kulutusi tehes ei saanud aru ega pidanudki aru saama, et tal puudub alus (õigustus või kohustus) kulutuste tegemiseks ning ta teavitas enne kulutuste tegemist eseme omanikku ja ootas ära omaniku juhised (VÕS § 1024 lg 4).
3. Alusetu rikastumise nõude lahendamiseks pidi hageja kohtu ette tooma asjaolud, millest nähtub, et 1) hageja tegi kulutusi kostja esemele; 2) kulutuste tegemiseks puudus õiguslik alus, 3) kostja rikastus kulutuste läbi ja 4) hageja oli kulutusi tehes heauskne VÕS § 1024 lg 4 tähenduses. Samuti tuli hagejal nimetatud asjaolusid tõendada. Nõude suuruse hindamisel peab kohus arvestama, missuguses ulatuses on isik rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes (VÕS § 1042 lg 1). Kui isik ei kavatse asja võõrandada, ei ole põhjendatud arvestada asja väärtuse tõusu ning isik saab olla rikastunud eelkõige ulatuses, milles ta oleks ise pidanud asja kasutamiseks kulutusi tegema ehk vajalike kulutuste objektiivse kulu võrra.1
4. Kostja ei vaidlusta hageja poolt tehtud kulutusi. Kostja vaidles hagile vastu põhjusel, et kulutused pole tehtud hageja lahusvara arvelt, vaid tegemist on ühisvara arvelt kostja lahusvarale tehtud kulutustega.
5. Poolte abielu sõlmiti xxxx (tl 51). Nõude esitamise ajal poolte abielu lahutatud ei olnud. Enne 01.07.2010 kehtis poolte varalistele suhetele ühisvararežiim ning alates 01.07.2010 kohaldub poolte varasuhtele

§-des 25 jj reguleeritud sarnase sisuga varaühisus. Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (

§ 25

). Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara (

§ 27lg 1).

Lahusvara moodustavad abikaasade isiklikud tarbeesemed, enne abielu omandatud vara, abielu ajal kinke või pärandi teel omandatud varalahusvara arvelt omandatud vara ning kohustusliku pensionifondi osak (

§ 27lg 2).

Varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka (

§ 27lg 6).

Hageja väitel tegi ta kinnisasjale kulutusi oma sissetulekute ja võetud laenude arvelt. Sissetulek ei ole

§ 27lg 2 järgi lahusvaraks.

Kohus selgitas hagejale, et kui hageja leiab, et on kostja kinnisasja huvides kasutanud oma lahusvara, tuleb hagejal selgitada, missuguse

§ 27

lg-s 2 toodud alusel saab kasutatud vara pidada hageja lahusvaraks ning neid asjaolusid tõendada. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud, et kasutatud vara on hageja lahusvara. Seega on kulutused kostja lahusvarale tehtud ühisvara arvelt. Vastaval on hageja alusetu rikastumise nõude rahuldamine välistatud. Hageja nõue tuleb lahendada perekonnaseaduse alusel. 17. Kohus analüüsib, kas hageja nõuet saab rahuldada käesolevas menetluses

§ 34lg 1 alusel.

Kohus on seisukohal, et alternatiivnõude esitamine ei ole hagi muutmine. Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama (

§ 16lg 1).

Perekonna ülalpidamine hõlmab tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks (

§ 16lg 2).

Tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, tekib abikaasade solidaarkohustus, kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra (

§ 18lg 1).

Seega tekib perekonna vajaduste rahuldamiseks võetud laenukohustusest ühisvarasse kuuluv kohustus. Esitatud asjaoludel võttis hageja laenu, et teha remonti pere ühises eluasemes, mis 1 M.Käerdi, L. Lillo. VÕS § 1042, p 3.

1. 3 oli kostja lahusvaras. Kohtu hinnangul saab seetõttu pidada laenu eelduslikult ühisvaras olevaks kohustuseks. Hageja ei ole vaatamata kohtu nõudele selgitanud ega tõendanud, miks tuleks laenu käsitleda lahusvaras oleva kohustusena.
2. Kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama (

§ 34lg 1 ls 1).

Hüvitis arvatakse ühisvara hulka (

§ 34lg 1 ls 2).

Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga (

§ 37lg 11).

Kuna kohus asus seisukohale, et hageja tegi kostja kinnisasjale kulutusi mitte oma vara arvelt, vaid ühisvara arvelt, on hagejal võimalik oma õiguseid kaitsta

§ 34alusel.

Sellisel juhul on võimalik taotleda hüvitist ühisvara hulka, kuid mitte raha välja andmist kostjalt hagejale. Hüvitise suuruse arvestamiseks peab kohus tuvastama mh ka kulutuste väärtuse abielu lõppemise seisuga. Hüvitisega saab arvestada ühisvara jagamise nõude lahendamisel. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole ühisvara jagamine. Kohus kinnitas 19.03.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-1661 poolte ühisvara jagamise nõude osas kompromissi ja lõpetas asjas menetluse (tl 122-124).

1. Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu. MENETLUSKULUD
2. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus jättis hagi rahuldamata. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
3. Kostjat esindas menetluses nõustaja. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud 140 eurot. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste nõustajate kulud (TsMS § 144 lg 1). Nõustaja kulusid ei hüvitata (TsMS § 175 lg 2). Õiguskirjanduses on märgitud, et TsMS § 144 lg 1 nimetab kohtuvälise kuluna eksitavalt ka nõustaja kulu. Menetlusosalisel võib tekkida nõustajaga seoses kulud, kuid kommenteeritav norm (§ 144 p 1) on üldnorm § 175 lg 2 suhtes, mis erinormina sätestab, et nõustaja kulusid ei hüvitata.2 Seega on välistatud nõustajale makstud tasu hüvitamine. Vastavalt jätab kohus kostja menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldamata.
4. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 2 A.Pärsimägi. TsMS § 144 p 3.2.
5. 4