Obsah (8)

§ 362§ 361§ 13§ 34§ 29§ 36§ 14§ 364

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1404 Määruse kuupäev 27. juuni 2021 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus varjupaigataotleja „X“ ja ki

) § 15, § 361 lg 2 p 1, 2, 4, 5 alusel 48 tunniks kinni. Isikult võeti vastu vormikohane kaitsetaotlus, mis registreeriti numbriga

1. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses väitis isik, et tema kaitse taotluse põhjused on seotud venna ja tema naisega ning lapsega. Isiku väitel armus vend naisesse ning tema pere läks naise perelt kätt paluma, kuid sellest keelduti kaks korda. Pärast seda ähvardati neid tapmisega ning ka tema pidi Iraagist põgenema, kuna aitas oma venda. Eestisse saabus isik, kuna siin on vähe kurde. Rohkem põhjuseid isik kaitse taotlemise osas ei nimetanud, kuid leidis, et tapmisähvardus on piisav põhjus põgenemiseks. „X“ väitel öeldi neile, et sihtkoha riigis kurde ei ole, on head inimesed, konkreetset riiki ei nimetatud, kuid nad uurisid selle kohta.
2. Käesoleval juhul on tegemist tõsikindlalt tuvastama isikuga, kes ületas ebaseaduslikult Schengeni välispiiri ning PPA-l on alus kahelda, et isiku tegelik soov oli jõuda Eestisse, et siin rahvusvahelist kaitset taotleda. Olukorras, kus on põhjendatud kahtlus isiku samasuses, isikul puuduvad dokumendid, mida hoiule võtta, on PPA seisukohal, et ka ainuüksi elamine kindlaks määratud elukohas ja PPA-s registeerimise käimine ei pruugi tagada isiku kättesaadavust rahvusvahelise kaitse menetluse ajal. Isikuga koos Eestisse saabunud „X“ kinnitas kaitse taotluse vastuvõtmisel, et nii temal kui tema väidetaval abikaasal on tuttavaid nii Rootsis kui Inglismaal ning PPA hinnangul ei ole välistatud, et isikute tegelik eesmärk võis olla eelnimetatud riikidesse jõudmine. Kuivõrd „X“ Eestisse saabumine ja siin kaitse taotlemine on tema sõnul seotud tihedalt tema venna ja vennanaisega seonduvaga, on PPA hinnangul tõenäoline, et vabaduses viibides võib isik koos teiste isikutega Eestist omavoliliselt lahkuda mõnda endale sobivasse Euroopa Liidu liikmesriiki. PPA rõhutab, et põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ning hõlmab endas ka võimalust siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduda. Samuti märgime, et arvestades Schengeni sisest liikumisvabadust ning piirikontrolli puudumist liikmesriikide vahel, ei oleks isiku omavolilise Eestist lahkumise korral tema liikumine sisuliselt takistatud.PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti on PPA seisukohal, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning tagamaks isiku kättesaadavus võimaliku tulevikus aset leidva väljasaatmismenetluse tarbeks.
3. PPA on seisukohal, et

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole 2 3-21-1404 võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Samuti on Riigikohus 29.01.2015 kohtuasjas nr 3-3-1-48-14 leidnud, et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. 7. Eeltoodust tulenevalt taotleb PPA Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajalt luba „X“ kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

§ 362

lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad

§ 361

lg 1 nimetatud põhimõte ja

§ 361lg 2 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused.

8.

§ 13

kohaselt ei ole rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus avalikud. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 77 lg 1 kohaldatakse halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 37–

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 38 lg 1 p 2 sätestab, et kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks. Käesolevas kaasuses on menetlusosaline rahvusvahelise kaitse taotleja. Rahvusvahelise kaitse taotluse olemuslikuks põhjuseks on hirm elu, tervise või vabaduse pärast päritoluriigis. Avaliku kohtumenetluse tulemusel võib jõuda tundlik informatsioon päritoluriigi ametivõimudeni. Seega on käesolevas kaasuses isiku staatusest tulenevalt ilmselge vajadus kinniseks kohtumenetluseks. Eeltoodust tulenevalt taotleb PPA Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajalt „X“ kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise kohtuistungi kinniseks kuulutamist HKMS § 77 lg 1 alusel. KOHTU SEISUKOHT
2. Seaduses sätestatud juhul annab kohus PPA-le loa pidada isik kinni (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). Taotluse loa saamiseks esitab PPA kirjalikult koos põhjendusega ning vajalike tõendite ja seletustega (HKMS § 264 lg 2).
3. Taotluses nimetatud isik on Eestisse saabunud ebaseaduslikult, sest ületas Eesti ja Venemaa vahelise kontrolljoone selleks õigust omamata, tal puudub välismaalaste seaduse § 43 lg-s 1 sätestatud seaduslik alus Eestis viibimiseks ning ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Reeglina paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad

§ 34lg 1 alusel elama neile mõeldud majutuskeskusesse.

Juhul, kui taotleja suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ning esineb

§ 361

lg-s 2 sätestatud alus, võib rahvusvahelise kaitse taotleja vältimatu vajaduse korral kinni pidada ja paigutada ta halduskohtu loal kuni kaheks kuuks kinnipidamiskeskusesse (

§ 361lg 1 ja § 362 lg 2).

3 3-21-1404 11. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada muuhulgas järgmiste aluste esinemisel: 1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine (

§ 361

lg 2 p.1); 2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine (

§ 361

lg 2 p 2); 3) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (

§ 361

lg 2 p 4); 4) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (

§ 361lg 2 p 5).

12. Isiku kinnipidamiseks esineb alus, kui esineb kasvõi üks eelpool märgitud alustest. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (

§ 361lg 1).

1. Halduskohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul esineb vajadus ja alus pidada isikuid kinni kauem kui 48 tundi. Seetõttu rahuldab halduskohus PPA taotluse.
2. Halduskohtule esitatud teabe alusel on isiku põgenemisoht reaalne. Kohtu hinnangul esineb põgenemise oht, kuivõrd isikud on ületanud Eesti välispiiri ebaseaduslikult.

§ 361

lg 21 kohaselt käsitatakse

§ 361

lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Põgenemisohtu kinnitab isiku eelnev käitumine ning Eestiga majanduslike ja sotsiaalsete sidemete puudumine. 15. Kinnipeetud isik on PPA-le menetluses kui ka kohtuistungil kinnitanud, et Eesti ei olnud sihtriik. Käesoleval juhul on tegemist tõsikindlalt tuvastama isikuga, kes ületas ebaseaduslikult Schengeni välispiiri ning PPA-l on alus kahelda, et isiku tegelik soov oli jõuda Eestisse, et siin rahvusvahelist kaitset taotleda. Olukorras, kus on põhjendatud kahtlus isikusamasuses, isikul puuduvad dokumendid, mida hoiule võtta, nõustub kohus PPA seisukohaga, et ka ainuüksi elamine kindlaks määratud elukohas ja PPA-s registeerimise käimine ei pruugi tagada isiku kättesaadavust rahvusvahelise kaitse menetluse ajal. Isikuga koos Eestisse saabunud „X“ kinnitas kaitse taotluse vastuvõtmisel, et nii temal kui tema väidetaval abikaasal on tuttavaid nii Rootsis kui Inglismaal ning ei ole välistatud, et isikute tegelik eesmärk võis olla eelnimetatud riikidesse jõudmine. Samuti arvestab kohus, et rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud ja isikusamasus pole kindlad ning isikul pole dokumente ning see vajab täpsemat uurimist. Käesoleval juhul on „X“ näol tegemist isikuga, kes on tuvastatud tema enda ütluste alusel. Kuigi isikuga on kaasas kurdikeelne dokument, millel on isiku pilt ning mis visuaalselt meenutab ID-kaardi laadset dokumenti, ei ole käesoleval ajal tõsikindlalt võimalik väita, et „X“ näol on tegemist isikuga, kelleks ta end väidab olevat. Samuti puuduvad tõsikindlad tõendid selle kohta, et tegemist on Iraagi kodanikuga, sest isikuga kaasas olnud dokumendi tõlkimine nii piiratud ajaga ei olnud võimalik. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul isiku puhul rahvusvahelise kaitse vajadus veel üsna ebaselge. Kohus on seisukohal, et kuna isiku puhul esineb põgenemisoht ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud on ebaselged, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjused ja isikute 4 3-21-1404 eelnev tegevus, siis on PPA kinnipidamise taotlemisel põhjendatult tuginenud

§ 36¹ lg 2 punktidele 1, 2 ja 4.

16. Kohus ei nõustu PPA hinnanguga, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus võib olla esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks, kuivõrd isik peeti kinni ning tema edasine liikumine mõnda talle sobivasse Euroopa Liidu liikmesriiki oli takistatud. 25.06.2021.a. kell 22:50 avaldas isik suuliselt soovi rahvusvahelise kaitse taotlemise. Isikud peeti kinni 25.06.2021.a kell 18.50 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel 48 tunniks kinni ning toimetati menetlustoiminguteks Luhamaa teenistusse. 25.06.2021.a. kell 22:50 avaldas isik suuliselt soovi rahvusvahelise kaitse taotlemise. 17.

§ 14

lg 1 kohaselt tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus esitada viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Isikud esitasid rahvusvahelise kaitse taotluse tunde peale enda kinni pidamist. Nimetatud asjaolu võib viidata kogumis teiste asjaoludega, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine ei pruukinud olla isikutel prioriteediks. Samas tuleb arvestada, et rahvusvahelise kaitse taotleja ei pea esitama taotlust koheselt kinnipidamisel. Arvestades, et isikud esitasid taotlused ca 4 tundi pärast kinnipidamist, ei kinnita nimetatud asjaolu, et isikud oleksid viivitanud ülemääraselt taotluse esitamisega (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 19. juuni 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-415, p 13). Seega ei ole kohtu hinnangul

§ 36¹ lg 2 p-s 5 sätestatud alustel isikute kinnipidamiseks selles asjas alust.

1. Arvestades eeltoodut ning PPA
2. juuni 2021 taotlustes märgitud asjaolusid kogumis, ei ole teiste leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisega võimalik piisavalt leevendada põgenemisohtu. Isikul puuduvad Eestiga sotsiaalsed, majanduslikud ja perekondlikud sidemed, nt tal puuduvad siin lähedased, kindlaksmääratud elukoht, töökoht.
3. Kohus ei ole veendunud, et isiku majutuskeskusesse paigutamise ning teiste järelevalvemeetmete rakendamisega on isikust lähtuvat põgenemisohtu võimalik leevendada määral, mis tagab isikute viibimise Eestis rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni. Kinnipidamiskeskuses on tagatud kõik eluks vajalik. Halduskohus on seisukohal, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks on proportsionaalne meede. Isik ületas Eesti riigipiiri ebaseaduslikult ning võib pidada tõenäoliseks, et ta püüab väljasaatmisest hoidumise eesmärgil põgeneda.
4. Kohtu hinnangul on põhjendatud tõeste asjaolude väljaselgitamine, et menetleda isiku rahvusvahelise kaitse taotlusi. Selleks tuleb tagada menetluse ajaks isiku küsitlemise võimalus ning isiku kättesaadavus. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isikute õigusi (nt liikumisvabadust), ei saa valitud abinõud pidada ülemääraseks. Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning tema suhtes

§ 29

lg‑s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kasutamine põgenemist käesoleval juhul tõhusalt ära hoida. Kui isik näitab üles aktiivsust ja teeb koostööd PPA-ga, võimaldab see kiirendada menetlustoiminguid ja seejärel lüheneb eelduslikult ka isiku kinnipidamiskeskuses viibimise aeg. Samuti on piisava koostöö tegemisel võimalik põgenemisohu vähenemine ning isiku usaldusväärsuse suurenemine sellisel määral, et ta saab tulevikus paigutada majutuskeskusesse ning rakendada tema suhtes leebemaid järelevalvemeetmeid. 5 3-21-1404 21. Halduskohtus on varjupaigataotlejate loamenetluse asjad konfidentsiaalsed. 22.

§ 13

sätestab teabe kaitse rahvusvahelise kaitse menetluses ja ajutise kaitse menetluses. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud ning lg 2 kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja tema valitsemisala asutused, kinnipidamiskeskus, rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskus, samuti tõlk ja muud asjassepuutuvad isikud on kohustatud hoidma neile taotleja kohta teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsena ja järgima nimetatud välismaalase isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse nõudeid [RT I, 03.07.2013, 2 jõust. 01.10.2013]. Kirjeldatu alusel on käesolevas kaasuses isiku staatusest tulenevalt ilmselge vajadus kuulutada loamenetlus kinniseks kohtumenetluseks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab halduskohus PPA taotluse ja kuulutab isiku kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise kohtuistungi kinniseks HKMS § 77 lg 1 alusel. 23. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa paigutada taotluses märgitud isik kinnipidamiskeskusesse alates 25.06.2021 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

§ 361

lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (

§ 364lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 6