← Eesti

2-20-17992/12

Obsah (11)§ 5§ 445§ 238§ 162§ 174§ 477§ 138§ 144§ 146§ 175§ 218

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-20-17992 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2021, Tallinn Kohtunik Kairi Piirisild Kohtuasi A. R. hagi T. S. vastu ebasea

§ 5

lg 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja esitatud vastuväited ei anna alust jätta rahuldamata omaniku nõue tema omandiõigust rikkuva tegevuse lõpetamiseks. Kohus selgitab, et käesoleva asja lahendust ei mõjuta kostja väited selle kohta, et poolte vahel võivad olla muud, kinnisasjale kulutuste tegemisest tulenevad õigussuhted. 17. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja kohustada kostjat kinnisasja valdus vabastama ja andma see üle hagejale. Hageja palub kohtuotsuses ka määrata, et kui kostja keeldub kohtuotsuse vabatahtlikust täitmisest, siis ta tõstetakse kinnistult koos talle kuuluva varaga välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Hageja taotlus on käsitletav otsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusena

§ 445lg 1 tähenduses.

Viidatud sätte kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

  1. Kohus märgib, et kinnisasja valduse väljaandmist kohustava lahendi täitmist reguleerib täitemenetluse seadustik (TMS) § 180, mille lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Kohtutäitur toimetab võlgnikule kätte täitmisteate kinnisasja väljaandmise kohta vähemalt 14 päeva enne kavandatavat sundtäitmist. Kohus leiab, et kohtuotsuses ei ole täiendavalt vaja märkida asjaolu, et see on vabatahtlikult täitmata jätmisel sundtäidetav seaduses sätestatud korras. Hageja ei ole palunud määrata kohtuotsuse täitmise korda kindlaks erinevalt seaduses sätestatust. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsuses täitedokument ja hagejal on seadusest tulenevalt võimalik selle täitmiseks pöörduda kohtutäituri poole. Hageja vastav taotlus jääb seetõttu rahuldamata.
  2. Kohus jätab

§ 238

lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata käesolevas otsuses viitamata tõendid, millest ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. 4 Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 20. Kuna hagi rahuldatakse, jäävad menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‑2‑1‑29‑17, p 13.3). Kostja hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta ei esitanud. 21.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (

§ 144

). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (

§ 146lg 1 p 3).

22.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§ 218sätestatu kohaselt.

Hagejat esindas käesolevas asjas

§ 218lg 1 p 2 nõuetele vastav esindaja.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).

  1. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja tasumäär 100 eurot tunnis. Käibemaksu esindaja tasumäärale ei lisandu. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2193-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja pikkust ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et hageja esindaja tasumäär on mõistlik.
  2. Hageja palub hüvitada talle 4 tunni ja 30 minuti ulatuses osutatud õigusabikulud järgmiste toimingute eest: 01.12.2020 hageja esmane nõustamine ja päringute teostamine registritest 1 tund, 05.12.2020 hagiavalduse koostamine ja edastamine kohtule 2 tundi, 18.12.2020 hagi täiendamine 15 minutit, 04.02.2021 menetluskulude nimekirja avalduse koostamine 15 minutit, 08.01.2021 seisukoha kirjutamine 15 minutit, 14.04.2021 seisukoha kirjutamine 15 minutit, 26.08.2021 lõpliku seisukoha ja menetluskulude koostamine 30 minutit.
  3. Kohus leiab, et esindaja tehtud toimingud olid hageja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulud aeg on taotletud mahus põhjendatud. Kohus arvestab seejuures nii asja sisu ja mahtu, kuid ka esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Hageja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on seega 450 eurot (4 tundi 30 minutit × 100 eurot). Ühtlasi taotleb hageja riigilõivu 300 euro väljamõistmist. Kuna riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja põhjendatud ja vajaliku menetluskulude suuruseks 750 eurot (450 + 300), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.