§-de 199 lg 2 p 5,9 - 25 lg 2 alusel, KrMS § 238 lg 2 sätteid kohaldades vangistus 30 päeva,
lg 2 alusel suurendatud karistust Harju Maakohtu 06.04.2010 mõistetud karistuse – vangistuse 2 aastat 8 kuud võrra, liitkaristuseks mõistetud vangistus 2 aastat ja 9 kuud; kannab karistust Tartu Vanglas Kaitsja Aivar Hint Kohtuistungi toimumise aeg
§-de 199 lg 2 p 5,9 - 25 lg 2 alusel ning karistati KrMS § 238 lg 2 sätteid kohaldades vangistusega 30 päeva.
lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 06.04.2010 mõistetud karistuse – 2 aastat 8 kuud vangistust võrra, liitkaristuseks mõistetud vangistus 2 aastat ja 9 kuud.
lg 1 alusel on loetud eelvangistus karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks on 2 aastat 8 kuud 27 päeva vangistust. Käesoleval ajal kannab XXX karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 22.07.2011.a. ja lõpp 18.04.2014.a. 27.02.2013.a. on Tartu Vangla esitanud Tartu Maakohtule XXX isikliku toimiku, et otsustada tema vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu XXX soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, et enda elu järjele seada, XXX ning aidata XXX. Ta möönab, et tarvitas liiga palju alkoholi. Enne vangistust töötas ta XXX XXX ja XXX, nüüd soovib jääda paikseks, asuda elama XXX juurde ning leida tööd XXX. K.M. on ka XXX kutse. Prokurör on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles ei toeta XXX vabastamist enne tähtaega ja tema allutamist käitumiskontrollile. Prokuröri seisukoha aluseks on asjaolud, et XXX on kriminaalkorras karistatud kaheteistkümnel korral ta kannab neljandat vanglakaristust ning on olnud varasemalt mitmel korral kriminaalhooldusel. Käesolevat karistust kannab katseajal toimepandud kuriteo eest. Vangistuses olles on K. M. karistatud distsiplinaarkorras, mis näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei suuda ta kehtestatud korrale alluda. Seetõttu leiab prokurör, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik XXX käitumist korrigeerida. Süüdimõistetu kaitsja leiab, et alused K.M. vabastamiseks on olemas – tal on kindel elukoht, toetav lähivõrgustik ning varasem töökogemus. Vangistuses on läbitud sotsiaalprogramm, mis annab juhiseid alkoholisõtluvusest vabanemiseks, samuti piiblikursused. Isik on osalenud vangistuses majandusabitöödel, lugenud palju ja tegelenud spordiga. Seoses alkoholiprobleemiga on K.M.. pöördunud XXX poole. Viimane karistus on mõistetud varguse katsete eest, need süüteod ei olnud väga rasked. Kohtu põhjendused 2
lg 1 p 2 sätestab, et kohus võib teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse vabastamine. Tartu Vangla ei toeta XXX tingimisi ennetähtaegset vabanemist, arvestades tema poolt kuritegude toimepanemise tõenäosust lähema kahe aasta jooksul. K. M. on varasemalt süüdi mõistetud korduvate varguste ning kahel korral alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude eest. Vangistuses omab kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. Ta on läbinud vangistuses sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osalenud vangla tööhõives majandusabitöödel ning omandab keevitajakutset. Alkoholiprobleemiga tegelemiseks on läbi viidud toetavad vestlused inspektor-kontaktisikuga. Korduv kriminaalkorras karistatus näitab kinnistunud kriminaalseid hoiakuid. Kinnipeetav väljendab igapäevaselt kriminaalset käitumist pooldavaid ja õigustavaid seisukohti, vanglateenistuseametnikesse suhtub negatiivselt. K. M. ei väärtusta üldtunnustatud ühiskonnanorme, ei soovi oma käitumist muuta ja tegude eest vastutada. Tulevikuks on K.M. püstitanud eesmärgiks leida kindel töökoht ja elada pereelu. Kriminaalhooldusosakonna kirjalikust arvamusest nähtub, et K. M. on toetav lähivõrgustik XXX ja XXX näol. Vangistuse ajal on ta XXX tihedalt suhelnud nii kirja kui telefoni teel, XXX on käinud vanglas kokkusaamistel. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral asub XXX elama oma XXX M. M. juurde aadressil XXX. Kinnipeetava XXX on XXX, kuid töötab ka XXX ning on võimeline XXX esialgu toetama, võimaldades talle elukoha ja toidu. K.M. on varasemalt korduvalt määratud kriminaalhooldusele, kuid on jätkanud katseaegadel väärtegude ja kuritegude toimepanekut, ka praegust vangistust kannab ta katseajal toimepandud kuriteo eest. Isikul on olnud probleeme kontrollnõuetest kinnipidamisega, ta ei ole ilmunud määratud aegadel registreerimistele ning on lahkunud elukohast ilma eelnevalt luba taotlemata. Varasemad vangistused ja tingimisi määratud karistused ei ole siiani kinnipeetava käitumisele mõju avaldanud. Eeltoodust on võimalik järeldada, et XXX varasem elukäik ei võimalda teda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohus ei pea võimalikuks vabastada isikut, kes on katseajal toime pannud kuriteo ning kes on eelnevalt korduvalt karistatud. Vangistuses on ta toime pannud distsiplinaarüleastumisi. Juba need asjaolud näitavad, et karistused ei ole isikule mõju avaldanud, millist asjaolu kinnitab ka vangla iseloomustus. Selles on rõhutatud, et K.M. väljendab kriminaalset käitumist pooldavaid seisukohti ning ei väärtusta üldtunnustatud ühiskonnanorme. Käesolevat karistust kannab K.M. liitkaristusena muuhulgas alaealise vastu suunatud seksuaalkuriteo eest, varguse katse eest mõistetud karistust on vähendatud seoses kriminaalasja läbivaatamisega lühimenetluses. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.