Obsah (5)

§ 44§ 37§ 152§ 121§ 108

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2365 Määruse kuupäev 1.november 2021 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Artur Soomi kaebus Viru Vangla 12.10.2021 vaideotsusele RESOLUTS

) § 121 lg 2 p 1). 3. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks (

§ 44lg 1).

Kaebaja on kohtule esitanud nii kohustamis-, kui ka tühistamiskaebuse. Tühistamiskaebusega võib nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist (

§ 37lg 2 p 1).

Haldusakti täieliku ammendumise korral on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Seejuures märgib Riigikohus, et kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti "ületühistamine" ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (RKHK

1. novembri 2014 otsus nr 3-3-1-44-14). Eelnevast tulenevalt on kohtul võimalik käesolevas haldusasjas esitatud kohustamis- ja tühistamisnõue rahuldada üksnes juhul, kui vaidlusalusel käskkirjal/ vaideotsusel on kaebaja õigustele jätkuv negatiivne mõju. 3-21-2365
2. Kaebaja kandis Viru Vanglas karistust 03.06.2019 kuni 21.10.2021 (vt KIS). Kuna kaebaja viibib alates 22.10.2021 vabaduses, on kohtu hinnangul ära langenud vangistuse kestel kohaldatud täiendavate julgeolekumeetmete igasugune mõju ja nende kehtivus on lõppenud.
3. Kuivõrd Viru Vangla haldusaktide (15.07.2021 käskkirja ja 12.10.2021 vaideotsuse) toime on kaebaja suhtes ammendunud ega saa vabaduses viibiva isiku õigustele enam mingit mõju avaldada ega tema õigusi rikkuda, on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus nimetatud käskkirja ja vaideotsuse kohustamis- ja tühistamise nõude esitamiseks.
4. Riigikohtu halduskolleegium on otsuses nr 3-3-1-44-14 selgitanud, et olukorras, kus tühistamiskaebus on menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, tuleb lähtuda analoogiast

§ 152lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2.

1. Kohtu hinnangul ei ole haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõudes menetluse jätkamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning sellest tulenevalt ei pea kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt vajalikuks välja selgitada, kas kaebaja soovib tühistamisnõudelt üle minna tuvastamisnõudele. Kohus ei näe, et praegusel juhul esineks kaebajal preventiivne huvi, mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist ja selle menetlemist kohtu poolt. Preventiivne eesmärk tuvastamiskaebuse esitamiseks on aktsepteeritav üksnes erandina ning see eeldaks, et vaidlusaluse olukorra kordumine on tõenäoline ja see kahjustaks oluliselt isiku õigusi ning samas poleks kaebajal hiljem kohase kaebuse esitamisega võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Vanglast vabanedes on kaebaja ja vangla vaheline avalik-õiguslik suhe lõppenud ning õigusvastasuse tuvastamise nõude rahuldamine ei aitaks kuidagi kaasa kaebaja õiguste edaspidisele kaitsele. Seega lähtudes kaebaja õiguste kaitsmise aspektist, on ilmselgelt välistatud vajadus tuvastada vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasus.
2. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna menetluse vältel on asjaolud muutunud.

1. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui kaebaja hinnangul on talle kahju tekitatud, on tal võimalus esitada vanglale kahju hüvitamise nõue ning pärast vanglalt otsuse saamist kaebus halduskohtule.
2. Kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud. Menetluskulud kaebuse tagastamise korral kannab kaebaja, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti (

§ 108lg 1).

Kuna vastustajale kui haldusorganile ei saa olla tekkinud käesoleva asjaga menetluskulusid, jäävad kaebaja kanda tema enda menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) 2