← Eesti

3-21-2411/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2021, Tartu Haldusasja number 3-21-2411 Xi taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks seonduvalt v

) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Kohus võtab esmalt seisukoha, kas taotlusega hõlmatud küsimustes on hetkel käimas vaidemenetlus, mille ajal kohtule esitatav esialgse õiguskaitse taotlus oleks

§ 249lg 2 tähenduses lubatav.

  1. Taotleja on mõlemal
  2. oktoobril 2021 esitatud taotlusel blanketile trüiktud pealkirja „VAIE“ läbi kriipsutanud ning kirjutanud asemele „MÄRGUKIRI“. Tartu Vangla vastusest nähtuvalt on vangla käsitanud esitatud pöördumisi pigem taotlustena, mille eesmärgiks on kaebaja soovitud ventilatsiooni tagamiseks kohustamine ja tema paigutamine tingimustesse, kus taotlejal puuduks oht nakatuda Covid-19 haigusesse. Vangla ei ole kohtule vastuse esitamise ajaks veel kumbagi pöördumist (taotlust) lahendanud ega ole võtnud ka seisukohta, kas tegemist võiks olla hoopiski vaietega. Kuigi taotleja ise on vanglale esitatud pöördumistel pealkirja „VAIE“ läbi kriipsutanud ja selle ümber sõnastanud, on ta siiski samas mõlemal puhul märkinud, et tugineb haldusmenetluse 2 seaduse (HMS) § 71 lg-le 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 41, mis mõlemad sätestavad vaide esitamist või läbivaatamist. Ka kohtule esitatud taotluses on X märkinud, et on esitanud vanglale kaks vaiet ning viitab eelnimetatud vaide esitamist reguleerivatele sätetele. Seega on kohtu hinnangul taotleja tahe olnud siiski suunatud pigem vaide, kui märgukirja või taotluse esitamisele. Ka kohtupraktikas on leitud, et kui kehtiv õigus ei näe mingi hüve saamiseks ette taotluse esitamise kohustust, ei ole kohustamisvaide või kohtule kohustamiskaebuse esitamise eeltingimuseks taotluse esitamine (Riigikohtu
  3. juuni
  4. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 13.2). Kohus on eelnevat arvestades seisukohal, et kuni vastustaja ei ole esitatud pöördumisi lõplikult kvalifitseerinud (sh välistanud nende käsitlemist vaietena) ning kaebaja tahet
  5. oktoobri
  6. a pöördumiste esitamisel on võimalik mõista vaide esitamisena, tuleb lugeda esitatud esialgse õiguskaitse taotlus lubatavaks

§ 249lg 2 tähenduses.

7. X on palunud end vabastada taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kohus lähtub taotleja majanduslikku seisu hinnates halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu

  1. aprilli
  2. a kohtuotsuse asjas nr 3-3-1-35-15 seisukohtadest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulisust ja menetlustõhususe põhimõtet arvestades ei lähtu kohus menetlusabi taotlust lahendades praegusel juhul hinnangust taotluse eduväljavaatele. Arvestades taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttes (
  3. juuni 2021 kuni
  4. oktoober 2021 kohta) kajastatut, vabastab kohus kaebaja

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu 15 eurot tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 8.

§ 249

lg 1 ls-st 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse hiljem kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seejuures tuleb vältida põhivaidluse eseme üle otsustamist (Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. septembri
  2. a kohtumääruse asjas nr 3-3-1-5914, p 19).
  3. Kinnipeetaval puudub üldjuhul subjektiivne õigus nõuda tema paigutamist talle meelepärasesse eluosakonda või kambrisse. Samas on kinnipeetaval õigus tervislikele ja ohututele kinnipidamistingimustele ning tervise kaitsele (VangS § 45 lg 1; § 52 lg 2).
  4. Taotleja soovib talle esialgse õiguskaitse korras sellistes tingimustes kinnipidamist, kus ventilatsioon tagaks õhu tsirkulatsiooni 30 m3 tunnis. Kohtu hinnangul hõlmab taotlus isiku soovi paigutada ta kas sektorisse, kus selline ventilatsioon toimib või ka et see tagataks sektoris, kuhu ta on paigutatud. Taotleja väitel valmistab ebapiisav ventilatsioon talle tervisehäireid (peavalu, õhupuudus). Nõuetekohane õhuringlus on taotleja arvates vajalik ka Covid-19 haigust põhjustava viiruse leviku piiramiseks ja tema tervisele ohu ärahoidmiseks. 10.
  5. Tartu Vangla vastuse kohaselt on vanglas sundventilatsioon, mis tagab kõikides kambrites elutegevuseks vajaliku õhuhulga. Lisaks on avatud eluosakonna kambrites võimalik avalda tuulutusavasid, mille kaudu on samuti võimalik kambrisse värsket õhku lasta. Tartu Vanglale teadaolevalt on ventilatsioonisüsteem projekteeritud ning ehitatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ning see töötab ööpäevaringselt ja seda hooldatakse regulaarselt. Sundventilatsiooniga on vanglas tagatud kambrite piisav õhuringlus ning vanglale teadaolevalt 3 töötab ventilatsioon täisvõimsusel. Vanglale ei ole teada, et ventilatsiooni töös esineks tõrkeid või et see töötaks puudulikult. Samuti ei ole Tartu Vanglale teada sellisid imperatiivse iseloomuga normatiive õigusaktide tasandil, mis kehtestaksid nõuded ventilatsioonile. Tartu Vangla on lähtunud hoonete sisekliima ja õhustuse nõuete projektist1, mille kohaselt peavad eluruumi (korteri või väikeelamu) minimaalne keskmine välisõhu vooluhulk, minimaalne sissepuhe või sissevõetav välisõhu vooluhulk ja väljatõmbed niisketest ruumidest vastama tabelis 14 toodud II sisekliimaklassi nõuetele. Need nõuded lähtuvad kogu korteri keskmisest õhuvahetuskordsusest 0,6 1/h 2,5 m kõrges ruumis, minimaalsest välisõhu vooluhulgast inimese kohta üldjuhul 6 l/s ja minimaalsest kahest inimesest magamis- ja elutubades.
  6. a suvel kontrolliti ventilatsiooni tööd ja mõõdistati ventilatsiooni õhuvahetust. Õhuvahetust kontrolliti muuhulgas ka E-6 osakonna kambris nr
  7. Mõõdistuste tulemusel selgus, et kambris nr 2055 oli ventilatsiooni sissepuhke õhuhulk 23 l/s ja väljatõmbe õhuhulk 10 l/s. Nimetatu näitab, et E-6 eluosakonna kambris oli õhuvahetus selliste nõuetega vastavuses ja puudub igasugune põhjus arvata, et käesoleval aastal oleks Xi kambris ventilatsiooni sissepuhke õhuhulk varasemast oluliselt erinev (madalam). 10.
  8. VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Majandus- ja taristuministri 02.07.
  9. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ (alates 12.07.
  10. a kehtivas redaktsioonis) § 4 lg 1 kohaselt peab eluruumis olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuvahetuse. Kohtul puudub alus kahelda Tartu Vangla esitatud selgitustes, mille kohaselt on kambris, kus taotleja viibib, tagatud eluruumidele kehtestatud nõuetele vastav ventilatsioon. Ka taotleja ise ei ole välja toonud asjaolusid, mis seaks ventilatsiooni toimise kahtluse alla (nt ventilatsiooni mittetöötamine või tõrked selle töös). Kohtu hinnangul puudub õiguslik alus vastustaja kohustamiseks esialgse õiguskaitse korras tagama taotleja soovitud võimsusel ventilatsioon ning teda vastavalt vanglasiseselt ümber paigutama. Sellise nõude rahuldamist ei õigusta ka taotleja väide Covid-19 haigust põhjustava viirusega seoses. Ruumide tõhus ventileerimine on vaid üks võimalikest abinõudest viiruse leviku takistamisel. Kohtule teadaolevalt kohaldab Tartu Vangla viiruse leviku ja haigestumise takistamiseks erinevaid abinõusid kogumis (vt allpool käesoleva määruse p 11 ja selle alapunktid).
  11. Taotleja märgib, et
  12. oktoobril 2021 paigutati ta E-6 sektori kambrisse 2052 ning et selles sektsioonis hoitakse vaktsineerimata, samuti Covid-19 haigusega inimesi. Taotleja väitel paigutati ta kambrisse 2052, kus enne viibisid Covid-19 haigusega inimesed ning kamber oli väga must (mh veri, sülg). X taotleb kohustada vanglat esialgse õiguskaitse korras teda paigutama Tartu Vanglas sektorisse, kus ei ole Covid-19 haigeid ja kus kõik on vaktsineeritud. 11.
  13. Tartu Vangla selgitab vastuses kohtule järgmist. 11.1.
  14. E-6 osakonnas ega ka E-9 eluosakonnas ei ole Covid-19 viirusesse haigestunud kinnipeetavaid. Covid-19 viirusesse haigestunud kinnipeetavad paigutatakse üldjuhul kõik E-5 eluosakonda, kus nad paiknevad kuni tervenemiseni. Haigestunud kinnipeetavad kambrist Kättesaadav arvutivõrgust: https://www.google.ee/search?q=hoonete%20sisekliima%20ja%20%C3%B5hustatuse%20n%C3%B5uded&ie=UT F-8&hl=et 1 4 väljaspool ei liigu, va erandlikel juhtudel. Vangla püüab vältida olukorda, kus Covid-19 viirusesse haigestunud kinnipeetavad paiknevad avatud eluosakonnas. E-6 osakonnas võib tõesti paikneda ka kinnipeetavaid, kellele suhtes on kohaldatud isolatsiooni põhjusel, et nad on olnud lähikontaktsed Covid-19 haigestunuga. Sellisel juhul on nende liikumine piiratud – isolatsiooni kohaldamise ajal ei ole võimalik osakonna piires liikuda ega käia ka jalutuskäigul. Ei saa välistada, et ka E-9 osakonnas (kus taotleja varem viibis) võib tekkida vajadus sellise isolatsiooni kohaldamiseks. Üksuse juhi kinnitusel on viirushaiguse sümptomite ilmnemise tõttu ka ühe kinnipeetava suhtes sellist isolatsiooni E-9 osakonnas kohaldatud. On tõsi, et E-9 eluosakonnas paiknevad vaktsineeritud kinnipeetavad ja E-6 eluosakonnas paiknevad nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata kinnipeetavad. Siiski on E-6 eluosakonnas vaktsineeritud ja vaktsineerimata kinnipeetavatel erineval ajal vaba aega osakonna piires liikumiseks, mistõttu nad osakonnas omavahel kokku ei puutu. 11.1.
  15. Tervete vaktsineeritud ja vaktsineerimata kinnipeetavate paigutusel erisusi ei ole. Liikumisel väljaspool kambrit peavad kõik kinnipeetavad kandma vangla väljastatud kaitsemaski (Tartu Vangla direktori 12.10.
  16. a käskkiri nr 1-1/122). 11.1.
  17. Eristatakse Covid-19 ohuga ja Covid-19 viirusesse haigestunud isikute paigutamist. 11.1.
  18. Kui kambrisse paigutatakse Covid-19 viirusesse haigestunu või lähikontaktsuse tõttu isoleeritud kinnipeetav, märgistatakse kambri uks sildiga „Covid positiivne“ või „Covid oht“ ning selle kambri ust ei avata. Loendust viiakse läbi toiduluugi kaudu ja isikukaitsevahendeid kasutades. Toimingute teostamisel (loendus, toidujagamine) lähtutakse põhimõttest, et enne teostatakse toimingud kambrites, kus paiknevad terved kinnipeetavad ning alles siis „Covid oht“ ja „Covid positiivne“ sildiga märgistatud kambrites. Kui peaks ilmnema vajadus, et haigestunud või isoleeritud kinnipeetav peab liikuma väljaspool kambrit, tuleb tal väljaspool elukonda liikumisel kanda kaitsemaski. Ametnikud kasutavad kinnipeetava saatmisel, ümberpaigutamisel isikukaitsevahendeid (sh kaitseriietust). Peale kinnipeetava liikumist kogu teekond desinfitseeritakse. Haigestunud või lähikontaktseks hinnatud kinnipeetava ümberpaigutamise vajaduse korral desinfitseeritakse ja puhastatakse kamber, kus nad paiknesid, ja enne uut kinnipeetavat sellesse kambrisse ei paigutata. 11.1.
  19. Usutav ei ole Xi väide, et kamber nr 2052 oli tema sinna asumisel väga must (mh igal pool oli kinnipeetavate verd ja sülge). Enne Xit paiknesid kambris nr 2052 kinnipeetavad, kes osutusid Covid positiivseteks ja nad paigutati E-5 osakonda isolatsiooni. Üks kinnipeetav paigutati sellest kambrist ära
  20. oktoobril 2021 ja teine
  21. oktoobril
  22. Peale
  23. oktoobri
  24. a paigutust desinfitseeriti ja puhastati kamber nr
  25. Ametnikud jälgivad kambri korrasolekut ka loenduste ajal ning kui kambris nr 2052 oleks verd märgatud, oleks kindlasti sellele ka reageeritud. X ei ole ka ise ametnikele kurtnud, et tema kamber oleks must ja verine. 11.
  26. Eelnevatest selgitustest ilmneb, et E-6 eluosakonnas on riskide maandamiseks ja nakkusohu minimeerimiseks korraldatud vaktsineeritud ja vaktsineerimata kinnipeetavate liikumine, haigestunud kinnipeetavate paigutamine eraldi E-5 osakonda ning isolatsioonireeglid. Vangla on kirjeldanud ka desinfitseerimist ja kambrite puhastamist ning kaitsevahendite kasutamist kui viiruse levikut piiravaid abinõusid. Kohtule teadaolevalt on kinnipeetavate vaktsineerimise tase märgatavalt kõrgem Eesti keskmisest (
  27. oktoobri
  28. a teabe kohaselt 78%2) ning ka taotleja kohta on Tartu Vangla teatanud, et tema puhul on vaktsineerimine lõpule viidud. Viiruse leviku vältimiseks on vangla vastusele 2 https://tervis.postimees.ee/7371102/eesti-vanglates-on-80-koroonapositiivset-vangi 5 lisatud Tartu Vangla direktori
  29. oktoobri
  30. a käskkirjaga nr 1-1/122 seatud maski kandmise kohustus. 11.
  31. Esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks eelduseks on, et see oleks vajalik isiku õiguste kaitseks. Kohtul ei ole alust arvata, et Tartu Vangla kirjeldatud tegevus seoses kinnipeetavate paigutamisega Covid-19 haigust põhjustava viiruse leviku tingimustes oleks selline, et see ohustaks taotlejat ning tema õiguste tagamiseks oleks vajalik esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat kinnipeetavat paigutama sektorisse, kus oleks kõik vaktsineeritud kinnipeetavad ega oleks haigeid. Üldteadaoleva info kohaselt ei ole ka täieliku vaktsineerituse korral välistatud nakatumine, kuid senise teadusinfo kohaselt haigestutakse kergemalt. Kohtu hinnangul on Tartu Vanglas kohaldatavad abinõud kogumis sellised, mis aitavad takistada viiruse levikut ja haigestumist ka E-6 eluosakonnas. Ka taotlejal endal on võimalik panustada oma tegevusega haigestumise vältimiseks – hoida vangistustingimuste võimalusi arvestades ohutut distantsi, pesta käsi ning järgida vanglaametnike korraldusi ja kehtestatud reegleid (sh maski kandmine), mis aitavad nakkusohtu vähendada.
  32. Eelnevat arvesse võttes tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.