Kriminaalasi nr 1-16-11616 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2021, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 20.09.2021) Kriminaalasja number 1-16-11616 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Triin Tumala (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus Mart Saare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu MART SAAR Kaitsja isikukood: 35703052742, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Marko Paabumets RESOLUTSIOON Jätta Mart Saar Tartu Maakohtu 14.07.
- a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-1611616 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Sisse nõuda Mart Saarelt riigituludesse kaitsjatasu 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti vandeadvokaat Marko Paabumetsa poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank), märkides viitenumbriks
- Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai 1
(3)vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Mart Saar on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 14.07.
- a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-11616 KarS § 1432 lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 7 aastat vangistust ning KarS § 178 lg 11 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Mart Saarele liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka Mart Saare eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ja ärakandmata karistuse suuruseks loeti 6 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.03.2018 ja lõppeb 01.03.
- Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Mart Saare tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör esitas enda arvamuse Mart Saare tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Mart Saare tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Mart Saar selgitas kohtuistungil, et ta on teinud karistusest omad järeldused ja saab aru, et selline käitumine ei tohi korduda. Vangistuses ei ole Mart Saarel mingeid probleeme esinenud, ta on õppinud ja vanglas kehtestatud reegleid järginud. Vabanemise korral asuks ta elama elukaaslase, poja ja kasupoja juurde Põltsamaale. Ta ise selles korteris, kuhu plaanib elama minna, käinud ei ole ja korteri sisetingimustega kursis ei ole. Kaitsja leidis, et Mart Saare ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Süüdimõistetu kahetseb oma käitumist ja edaspidi aitaks tema õiguskuulekust tagada ka elektrooniline valve. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Mart Saar temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta, milleks on xxxxxxxxxx asuv 2-toaline korter, kuhu Mart Saar asuks elama koos oma alaealise poja, elukaaslase ja tolle täisealise pojaga. Korteri omanik ja seal elavad täisealised isikud on kõik andnud nõusoleku süüdimõistetu sinna elama asumiseks elektroonilise valvega. Korter on elektriga varustatud ja asub GSM levialas, uksed-aknad on suletavad ja lukustatavad. Samas selgus kriminaalhooldusametniku teostatud kodukülastuse käigus, et koduvalveseadmele on raske kohta leida, sest elamine on kitsas, üle möbleeritud ja elektripistikuid on vähe. Selles toas, kus Mart Saar koos elukaaslasega elama hakkaks, on ainult kaks pistikut ja needki on arvutitega koormatud. Järelikult tuleks vähemalt ühele arvutile leida teine koht. Kuna elektripistikud on vanemat tüüpi, siis ei püsinud koduvalveseade kindlalt pistikupesas, vaid vajus oma raskuse all ära. Sellest tulenevalt oleks vajalik vähemalt üks pistikupesa uuema vastu vahetada, mida ametnik ka soovitas. Andmeid selle kohta, kas kriminaalhooldusametniku väljatoodud puudused on kõrvaldatud ja korter elektroonilise valve kohaldamiseks sobivaks muudetud, kohtule esitatud ei ole. 2
(3)Süüdimõistetu Mart Saar selgitas kohtuistungil, et tema ise ei ole kõnealuses korteris käinudki ja seega ei tea, millised tingimused seal on. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul täidetud eeldused selleks, et elektroonilise valve seadmeid Mart Saare vabanemisjärgsesse elukohta reaalselt paigaldada. Elektroonilise valve seadmeid ei paigaldata elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda (Justiitsministri 22.02.
- a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 3). Korterisse, kus on raske leida koduvalveseadmele füüsilist ruumi ja kus puuduvad sobivas seisukorras pistikud, ei ole võimalik elektroonilise valve seadet paigaldada. Kuna formaalsed eeldused Mart Saare ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega ei ole täidetud, ei ole süüdimõistetu vabastamine võimalik. Menetluskulud Mart Saare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 20.09.2021 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Marko Paabumets. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 97,20 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 97,20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Mart Saarelt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg
- /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)