Süüdistus Mareks Rallet süüdistatakse selles, et tema 13.10.2020 kella 09.32 ajal, tungis telliskiviga akna lõhkumise teel, omavoliliselt ja valdaja, X tahte vastaselt, Tallinnas, xxx eramusse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xle kuuluva mobiiltelefoni iPhone S6 väärtusega 470 eurot, mobiiltelefoni Motorola Motofone väärtusega 12,80 eurot, kullast kaelakee koos kullast ristikujulise ripatsiga väärtusega 200 eurot, tõlkemasina väärtusega 40 eurot, tahvelarvuti Toshiba AT 100 väärtusega 250 eurot, erinevaid vanu münte koguväärtusega 500 eurot ning Leedu Vabariigi raha 50 litti, väärtusega 14,41 eurot. Oma tegevusega pani Mareks Ralle toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, see on
Samuti süüdistatakse Mareks Rallet selles, et tema, 15.10.2020 ajavahemikul kell 12.00 kuni 13.00, tungis kiviga akna lõhkumise teel, omavoliliselt ja valdaja, C`i tahte vastaselt, Tallinnas, xxx eramusse, kus nõudis kannatanult, Clt, raha, öeldes vene keeles „raha, raha“, misjärel tõukas jõuga õlaga C kolmel korral tagasi voodile istuma, mille tõttu tundis kannatanu hirmutunnet ning kartis oma elu ja tervise pärast. Seejärel võttis Mareks Ralle võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Cle kuuluvast käekotist ning rahakotist sularaha kogusummas 565 eurot ja lahkus. Oma tegevusega Mareks Ralle, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, sissetungimisega, pani toime röövimise, see on
Kohtumenetlus Kohtuistungil süüdistatav Mareks Ralle ennast süüdi ei tunnistanud, keeldus ütluste andmisest. Riigikohus on ühemõtteliselt märkinud otsuses nr 3-1-1-22-10, et kriminaalasjas kogutud tõendite ja ülekuulatud isikute ütluste taasesitamine või refereerimine kohtuotsuses ei ole vajalik, kohus toob välja uuritud tõendid, millistele tugineb hinnangu andmisel. Kohtuistungil kuulati ära järgmised isikulised tõendiallikad: kannatanud C ja X ning C eestkostja Y. Kohus uuris samuti järgmisi kirjalikke tõendeid: 13.10.2020 episood: 1 - 16.10.2020 asitõendi vaatlusprotokoll: CD-plaadil xxx asuva elumajas kaamera salvestus; - e-kirjad kannatanult Xlt varastatud esemete ja väärtuste kohta; - 13.10.2020 sündmuskoha – Tallinnas xxx asuva elumaja vaatlusprotokoll, CD-plaat; - 14.10.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (xxx jalatsijäljed); - 26.11.2020 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (iPhone6 välja lülitatud, Motorola oli sees kuni 13.10.2020 kell 11.44); - 21.12.2020 DNA-ekspertiis, akt nr 20E-GE1149 (M.Ralle DNA klaasil, kivil, uksekellal, köögiakna lingil, redelil). 15.10.2020 episood: - CD plaat helisalvestisega (Y kõne häirekeskusele) - Harju Maakohtu 07.05.2018 määrus selle kohta, et kannatanu C eestkostjaks on määratud Y; - 15.10.2020 sündmuskoha xxx elamu vaatlusprotokoll, CD-plaat; - 16.10.2020 asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (jalatsijäljed); - 16.10.2020 politseiametniku Mario Lindau ettekanne koos fototabeliga (isiku liikumise jäädvustas xxx vdekaamera); - 21.10.2020 asitõendi vaatlusprotokoll: CD-plaadil xxx asuva elamu kaamera videosalvestus; - 21.12.2020 DNA-ekspertiis, akt nr 20E-GE1149; - 19.11.2020 sõrmejäljeekspertiis, akt nr 20E-SS0042 (Ralle sõrmejälg xxx magamistoa uksel). Samuti uuris kohus süüdistatavat iseloomustavaid muid dokumente: - 21.10.2020 e-kirjad, tõlge, fotod, Interpoli kaudu saadud informatsioon; - M. Ralle kinnipidamise protokoll, Poola prokuratuuri määrus ja tõlge; - väljatrükid Euroopa karistusregistrite infosüsteemist Ecris. Kohtuotsuse põhjendused KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eelkõige tuleks lähtuda sellistest tõenditest, mis kajastavad sündmustikku reaalselt ja on salvestanud juhtunu asjaolud sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või hinnangust. Ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama küsimused, kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda rikutud ning kohtule esitatud tõendid saab lugeda lubatavaks. Kohus, kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad (süüdistatav on keeldunud ütluste andmisest nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus) ning uurinud asjas kogutud tõendeid, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub järgmistele seisukohtadele. Süüdistus
Kannatanu X ütluste kohaselt elab ta aadressil xxx elamus. 13.10.2020 kell 9.30 läks ta arsti juurde, tuli tagasi kuskil kell 12:30 või 12:00 ja nägi, et redel on akna najal ja klaas on sisse visatud. Sai aru, et midagi on juhtunud ja helistas kohe politseisse. Kui kriminalistid kohale tulid, läksid sisse. Avastas, et ukse küljes rippunud päikesepatarei peal töötav valgusti oli miskipärast maha kukkunud. Siis oli veel aken ka pool irvakil. Alles siis, kui nad kõik sisse läksid, oli näha, et on sees käidud ja pool tellist vedeles köögis ja kõik oli segi pööratud ning maha visatud. Ostis videokaamera augustis ja pani köögi laua peale, see salvestas, sissemurdja ei pannud seda kaamerat tähelegi. Kaamera fikseeris kõik tegevused ära, sealt oli näha, mida isik tegi - proovis tema jopet selga, siis käis baarikapi kallal, võttis sealt mündid välja. Enam ei mäletagi, palju seal neid kilekotte oli, umbes 3-4 kilekotti ennesõjaaegseid münte, need pani isik kohe taskusse. Mingil ajal läks isik üles kolistama, ilmselt otsis 2 ikkagi raha. Tal oli laua peal Iphone S6, selle võttis kaasa. Üks mobiiltelefon oli tal karbi sees, aga isik võttis selle karbist välja koos laadijaga, selle Motorola, mis ei ole eriti kallis telefon. Omal ajal maksis kuskil 200 krooni, võttis selle kaasa. Aga ei võtnud Iphone laadijat kaasa, mis oli sealsamas põrandal maas pistikupesas. Tal oli lauaarvuti Apple, mis seisis laua peal ja mõtles, et see on ka ära virutatud, aga see seisis uhkelt seal laua peal. Fotoaparaati ei puutunud ning ei võtnud ka videokaamerat. Süüdistatava isiku tunneb ära seoses vargusega, mobiiltelefonis on pilt, foto on tehtud tema majas olevast videosalvestusest, see on üle antud politseile ja asub selle kriminaalasja juures. See aeg, millal varas sisenes tema majja, on fikseeritud ka videokaameral, varas pidi sisenema kuskil kell 9:32 - mõned minutid pärast seda kui ta lahkus. Videokaamerast oli kuulda, kuidas isik viskas kell 9:30 akna sisse, siis natukene ootas. Ilmselt ootas, kas keegi tuleb kuskilt välja või kas keegi reageerib ja pärast seda tungis sisse. Kui isik majja sisenes, siis tal maski peas ei olnud. Kannatanu ütlused on kooskõlas asjas kogutud teiste tõenditega – salvestusega, 13.10.2020 sündmuskoha vaatlusprotokolliga, 16.10.2020 asitõendi vaatlusprotokolliga, ja 21.12.2020 DNAekspertiisi aktiga nr 20E-GE1149. 16.10.2020 on asitõendina vaadeldud videofaile CD-R plaadil nimega 20231702343 xxx, Tallinn kuupäevaga 13.10.2020 ning videofailidelt nähtub selgelt lisaks kuriteo toimepanemise ajale ja kohale ka toimepanemise viis. Videofailil nimega 20201013-093034 on kuulda, kuidas kell 9.32 kostub pauk ja aknaklaasikirin, kell 09:35 on näha, kuidas meesterahvas tuleb aknast tuppa. Meesterahvas liigub köögi suunas, meesterahvas on osaliselt kiilakas ja käes on tal kindad. Siis liigub isik mööda koridori, kaob kaamera vaateväljast. Kell 09:40 on isikut näha, paneb koti diivanile, võtab riiulist valge karbi ja hakkab seal sobrama. Videofailil nimega 20201013-095034 on kuulda taustal kolistamist, kell 09:51 ilmub kaamera vaatevälja sama meesterahvas, kes oli eelmisel videofailil. Vahepeal kaob isik kaamera vaateväljast, kell 09:56 ilmub taas kaamera vaatevälja, käes on tal nuga ja seljas kott. Isik vaatab köögi poole, kuid otsustab siis suunduda taas diivanite ja riiulite poole, mis asuvad kaamerast vasakul pool ja otsib sealt midagi. Videofailil nimega 20201013-100035 on kell 10:01 kuulda taustal müra, siis ilmub kaamera vaatevälja taas meesterahvas, kes oli näha eelnevatel failidel ning kes hakkab vaatama köögikappidesse, seejärel tuleb laua juurde ja asub laualt asju läbi vaatama. Seejärel liigub isik toas ringi, kaob kaamera vaateväljast, kell 10:06 ilmub taas kaamera vaatevälja ning proovib selga sinist talvejopet, mille ta tagasi diivanile paneb. Meesterahvas jätkab toas ringi vaatamist, otsib ka riiulilt asju, liigub koridori suunas, siis vasakul asuvasse tuppa, väljub sealt, otsib midagi koridori lõpus riiulilt, kell 10:09 astub toolile ja hakkab aknast välja ronima sama teed kaudu, kust oli alguses sisenenud. Isik astub aknast välja kell 10:10:19 ja kaob kaamera vaateväljast. Eelviidatud videofailid on väga hea kvaliteediga ning seal kajastatud meesterahvas on selgelt äratuntav nii kehakuju kui ka näojoonte järgi. Ei ole mingit kahtlust, et videofailidel kujutatud isikuks on süüdistatav Mareks Ralle (kohtutoimikus on ka fotod Mareks Rallest, mis on saadetud Austriast ning Saksamaalt, aga ka Mareks Ralle isikut tõendav dokument koos fotoga). Seega süüdistatava kaitsja poolt osundatu, et maailmas on üksjagu palju sarnase välimusega isikuid ning videosalvestisel ei olnud Mareks Ralle, on ilmselgelt otsitud ettekääne vabastamaks Mareks Ralle talle esitatud süüdistusest. Siinjuures arvestab kohus, et eelviidatud asitõendi vaatlusprotokoll ei ole antud episoodis ainus tõend, vaid seda toetavad ka teised tõendid. Sündmuskohta aadressil xxx, Tallinn on 13.10.2020 ka vaadeldud ning vaatlusprotokollis kajastatu osundab samuti kuriteojälgedele. Nii nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, et aadressil xxx Tallinn eramu esimese korruse parempoolse akna alla on toetatud metallist redel (fotod 7,8) ning vasakpoolse aknaosa klaas on katki ja aknaosa on avatud asendis (foto 11), redel on paigutatud katkise klaasiga aknaosa alla. Redeli ülevalt kolmanda astme juurest võeti bioloogilise aine proov (pakend 1). Kannatanu poolt märgitule, et kõik oli segi pööratud ning maha visatud, osundavad näiteks kabineti kamina ees olevad dokumentide kaust, erinevad paberid ja muud esemed (fotod 35, 38, 39), nahksest materjalist diivani peal oleval tekil on katki rebitud pappkarp, lauanuga ja muud esemed (fotod 44-49). Samuti nähtub vaatlusprotokollist, et valvekaamera asus laua peal nagu seda kirjeldas 3 kannatanu. Akna lingilt võeti bioloogilise aine proov (pakend 7). Sündmuskohalt võeti kaasa nuga elutoa põrandalt (pakend 10), jalatsijälgede fragmendid (pakend 2) ning bioloogilise aine proovid (pakendid 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10.1, 11, 12, 13 ja 14). Vastavalt ekspertiisiakti nr 20E-GE1149 eksperdiarvamuse punktidele 9 ja 10 saadi köögi akna lingilt võetud proovist (pakend 7) ja redelilt võetud proovist (pakend 1) DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning saadud tulemuste alusel ei saa välistada Mareks Rallelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kuigi eksperdiarvamus ei ole antud kategoorilisena, on see piisav, seostamaks Mareks Rallet talle esitatud süüdistusega, arvestades seejuures juba eespool viidatud 16.10.2020 asitõendi vaatlusprotokollis kajastatut, st tema isikusamasuse piisavat tuvastatust. Samuti ei saa jätta arvestamata, et vastavalt 16.10.2020 asitõendi vaatlusprotokollile kandis Mareks Ralle xxx, Tallinn eramus ringi liikudes kindaid, mistõttu on eksperdiarvamuses märgitu ka igati loogiline ning sündmuse käiku toetav. Kuna kannatanu ütlustest nähtuvalt on talle vargusega tekitatud varastatud esemete näol kahju ning süüdistatav ei ole kannatanule varastatust midagi tagastanud, pani Mareks Ralle varguse toime kindla sooviga saada varastatust kasu, st tema käitumises on tuvastatav võõra vallasasja omastamise eesmärk. Taolist eesmärki toetab ka varguse toimepanemine sissetungimisega. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et Mareks Rallel oleks olnud õiguslik alus siseneda xxx, Tallinn asuvasse eramusse. Võõrasse hoonesse sisenemine õnnestus tal üksnes kiviga akna lõhkumise teel ning arvestades antud sündmust kui tervikut näitab selline sisenemine ilmselgelt siseneja kuritegelikku kavatsetust ning teo keelatust. Kohus ei nõustu süüdistatava kaitsja seisukohaga, justkui ei oleks süüdistus põhjendatud, kuna süüdistatavat ei peetud kinni sündmuskohal ning et süüdistatava juurest ei leitud kannatanule kuuluvaid või kuriteoga seonduvaid esemeid. Seda, kas keegi on kuriteo toime pannud, tõendavad asjas kogutud tõendid nende kogumis, mitte üksnes isiku kinnipidamine või mittekinnipidamine sündmuskohal. Antud asjas kogutud tõendid on piisavad tuvastamaks Mareks Ralle käitumises
§-le 199 vastav kuriteokoosseis. Võimalus, et kuriteo toimepannud isik peetakse sündmuskohal kinni, on tavapäraselt pigem harvaesinev juhus ning ka sellises olukorras tuleb analüüsida tõendikogumit tervikuna. Antud juhul peeti Mareks Ralle kinni Poolas ning seda ligikaudu kuu aega pärast varguse toimepanemist, mistõttu on ka igati loogiline, et tema juurest ei leitud kannatanule kuuluvaid esemeid. Erinevalt kaitsjast on kohus aga seisukohal, et süüdistatava juurest kannatanule kuuluvate esemete mitteleidmine ei näita mitte seda, et isik ei oleks kuritegu toime pannud, vaid pigem seda, et süüdistatav on varastatu ära realiseerinud, st kinnitab veelgi süüdistatava käitumises võõra vallasasja omastamise eesmärki. Sisenedes võõrasse hoonesse aknaklaasi lõhkumise teel, võttes hoonest temale mittekuulunud esemed ning lahkudes seejärel sündmuskohalt, seadis Mareks Ralle endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks, st Mareks Ralle pani teo toime kavatsetult. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et kohtus uuritud tõendite pinnalt on kinnitamist leidnud, et süüdistatav Mareks Ralle pani toime talle inkrimineeritud kuriteo. Mareks Ralle tuleb süüdi mõista võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on pandud toime sissetungimisega, s.o
Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Süüdistus
lg 2 p 9 järgi (15.10.2020 episood) Kannatanu C ütluste kohaselt tunneb ta kohtualuse ära seoses 15.oktoobril aset leidnud juhtumiga. Kirjeldas, kuidas poeg läks hommikul 8:30-9:00 tööle, tal läks aega kuskil 10:30-11:00, siis jäi vist magama ning siis oli majas hirmus kolin. Istus voodi peal ja meesterahvas, kes istub süüdistatava pingis, tõmbas elutoa ukse lahti, siis lükkas ukse tagasi kinni, tuli edasi ja tõmbas paremal pool oleva kapi sahtli lahti ja ütles vene keeles dengi, dengi, dengi. Tema vastas eesti keeles, et ei ole, pangas on. Edasi hakkas meesterahvas sorteerima sahtlit, mis oli kohe tema voodi kõrval, tegi sahtli täitsa tühjaks. Nende vahe oli pool meetrit, meesterahvas takistas tema liikumist. Alguses tõukas 4 meesterahvas teda kätega, kui ta tahtis tõusta, tõukas meesterahvas teda kätega nagu istuma tagasi, siis sorteeris sahtlit edasi, tema istus ja vaatas pealt. Ta oli nii hirmunud, oli šokis. Meesterahvas ei ähvardanud teda, meesterahvas tõukas teda, takistas ära minna. Ta ei saanud kuskile minna, istus voodi serval edasi. Kui meesterahvas oli sahtli tühjaks teinud põrandale, siis ta ei pääsenud rulaatoriga liikuma. Tal oli raha käekotis, meesterahvas võttis kogu rahakoti, käekott oli voodi vastas laua peal. Välistaskus oli 665 eurot, meesterahvas pani raha taskusse ja läks minema. Pärast hakkas meesterahvale järele minema ja nägi, et köögis on aken sisse visatud ja kivi oli veel köögi põrandal. Aknast tuli ja aknast läks, sest uksed olid kõik lukus. Helistas pojale, kes kutsus politsei. Oli hirmust nii läbi, politsei kutsus talle kiirabi. Selgitas, et alguses tõukas meesterahvas teda käsitsi, pärast juba õlaga vastu rinda. Tundis väga hirmu, kuna ta ei teadnud, mida meesterahvas teeb või mis oli meesterahva mõttes temaga teha. Kannatanu C eestkostjaks vastavalt Harju Maakohtu 07.05.2018 määrusele on Y, kes on kannatanu poeg. Y kohtuistungil antud ütlused toetavad kannatanu ütlusi kuriteo toimepanemise tehiolude kohta. Selgitas, et läks sel päeval tööle, kell 13:00 helistas talle ema ja ütles, et majas on võõras mees. Jõudis koju kuskil kell 13:45, hoov oli politseinike täis ning läks võib-olla 3-4 tundi või rohkem kui ta majja sai. Nägi köögis puruks löödud akent, kivi keset tuba. Läks elutuppa, kus olid kapiuksed lahti, ema magamistoas oli täielik segadus, kõik oli segamini tõmmatud. Politsei kutsus emale kiirabi, ju siis politseile tundus, et seisund on halb. Tema teada anti emale rahusteid, õhtul oli ema natuke imelik, aga midagi hullu ei olnud, ei tea, kas ta õhtul võttis veel paar tabletti, kiirabi jättis emale, et saaks paremini magama jääda, et saaks sellest üle. Kannatanu ütlusi, et politsei kutsus kohale poeg, kinnitab ka kohtule CD-plaadil esitatud kõne Häirekeskusele. Kannatanu C ütlusi sündmuse kui terviku kohta toetavad ka 15.10.2020 sündmuskoha vaatlusprotokoll ning ekspertiisiaktid nr 20E-SS0042 ja 20E-GE1149. Vastavalt 15.10.2020 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollile on sündmuskohta aadressil xxx, Tallinn vaadeldud ning protokollist nähtub muuhulgas alljärgnev: maja välisukse juures seinal uksest vasakult on kaks uksekella nuppu, mis markeeriti numbritega 11 ja 12 (foto nr 6), uksekella nuppudelt võeti bioloogilise aine proovid, mis pakendati pappkarpidesse (pakendid nr 11 ja 12). Köögis elektripliidi ees põrandal oli kivi suurusega umbes 15x10x4 cm (foto nr 10), kivi markeeriti numbriga 5 (fotod 18,19), kivi pindadelt võeti kaks puuteproovi, mis nummerdati 5.1, 5.2 (pakendid 5.1 ja 5.2). Köögiakna ees põrandal on lillepotid ja muld, parempoolne akna osa on pärani lahti (foto nr 11). Avatud aknatiiva klaaspakett on lõhutud (foto nr 13), aknalaual on klaasitükid (foto nr 14), lõhkumisega tekitatud ava klaasides on suurusega umbes 30x20 cm. Klaaside äärtelt võeti puuteproov (pakend nr 1) aknalaua äärel fikseeriti kaks jalatsijälje fragmenti (fotod nr 15-16). Magamistoa uks oli avatud asendis, vaatluse käigus uks töödeldi daktopulbriga, mille tulemusel magamistoa poolsel pinnal, ukseäärel kõrgusel umbes 1,4 m ilmusid naha papillaarkurrustiku jäljed, antud jäljed markeeriti numbriga 9 (fotod nr 33, 34), jäljed talletati daktokile abil ja fikseeriti sündmuskoha jälgede kaardile (pakend nr 9). Magamistuba on möbleeritud, vasaku seina ääres on kapp, tugitoolid riideesemetega, madal laud (foto nr 35). Laua esipoolel vasakul nurgal on naise käekott (fotod nr 38,39), käekott on nahast, keskmine ja väike külgne tõmbelukud on avatud asendis (foto nr 39). Uksest paremal pool seina ääres on diivan madratsitega ja voodipesuga (foto nr 40). Diivani juures on öökapp kahe sahtliga, ülemine sahtel on täiesti välja tõmmatud ja asub diivani ees põrandal, sahtli sees on erinevad dokumendid ja rahakotid (foto nr 41). Alumine sahtel on osaliselt välja tõmmatud (foto nr 42). Ekspertiisiaktis nr 20E-GE1149 antud eksperdiarvamuses nähtub alljärgnev: - Lõhutud klaasi äärtelt võetud proovist (pakend nr 1) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev Mareks Ralle DNA profiiliga (eksperdiarvamuse p 2); - Loetletud proovidest - proov kivi pinnalt markeering 5.1 (pakend nr 5.1), proov kivi pinnalt markeering 5.2 (pakend nr 5.2) ja proov uksekella nupult, markeering 11 (pakend nr 11) – saadi DNA5 analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Mareks Ralle DNA-profiiliga (eksperdiarvamuse p 7). Ekspertiisiaktis nr 20E-SS0042 antud eksperdiarvamuse kohaselt sündmuskoha vaatlusel 15.10.2020 Tallinnas xxx magamistoa ukselt avastatud, tõmmiskilele nr 9 kopeeritud ja digifotodel kujutatud isiku identifitseerimist võimaldavat kahte sõrmejälje fragmenti (nr 1 ja 2) ei ole jätnud kannatanud C ega Y. Isiku identifitseerimist võimaldava sõrmejälje fragmendi nr 1 on jätnud kahtlustatav Mareks Ralle parema käe keskmise sõrmega. Lisaks on kohtule esitatud vanemuurija ettekanne koos fotodega selle kohta, et seoses kriminaalmenetlusega väljastati 15.10.2020 kella 17:30 ajal xxx maja kaamera salvestised. Tegemist on sündmuskoha kõrval oleva majaga. Videosalvestiselt on näha, kuidas salvestisel märgitud aja järgi 11:36:34 ilmub kaamerasse isik, kes liikus xxx tee poolt mööda xxx tänavat xxx maja suunas Tallinnas. Salvestisel märgitud aja järgi kella 11:57:59 paiku liigub antud isik xxx maja poolt xxx tee suunas. Tegemist on sama isikuga, kes tungis xxx majja. Vastavalt 21.10.2020 asitõendi vaatlusprotokollile vaadeldi CD-plaati, millel on peal kirjed „Krim. asi 20230101124 xxx, Tallinn maja salvestised 15.10.2020“. Failil nimega 0-113634M.v264 algab salvestis 11:36:34 ajal, millel on näha isikut, kes liigub Tallinnas xxx tee poolt mööda xxx tänavat xxx maja suunas. Failil nimega 0115759M.v264 algab salvestis 11:57:59 ajal ning salvestisel on näha, kuidas sama isik liigub xxx maja poolt mööda xxx tänavat xxx tee suunas. Võrreldes salvestisel kujutatud isikut kohtutoimikus olevate Mareks Ralle fotodega, aga ka visuaalselt kohtuistungil Mareks Rallet vaadates ei ole kahtlust, et salvestisel on süüdistatav Mareks Ralle. Seega nähtub eespool viidatud ekspertiisiaktidest ja asitõendi vaatlusprotokollist selgelt, et Mareks Ralle on viibinud Tallinnas aadressil xxx asuvas eramus ning seda mitte oodatud külalisena, vaid on tunginud sinna omanike tahte vastaselt akna lõhkumise teel. Sellisele M. Ralle tegevusele osundavad tema DNA-profiilid lõhutud klaasi äärtelt ja kivi pinnal, aga ka kannatanu ütlused aset leidnud sündmuse kohta. Nii kirjeldas kannatanu, kuidas kuulis kolinat ning pärast seda, kui süüdistatav oli lahkunud, nägi köögis puruks löödud akent, kivi keset tuba. Lähtudes kannatanu ütlustest, et oli toimunust šokis (mida kinnitab ka kannatanule politsei poolt kiirabi kutsumine), ei saa jaatada kaitsja poolt osundatud võimalust, et Mareks Ralle DNA olemasolu sündmuskohal võib viidata ka sellele, et Mareks Rallel võis olla kunagi mingitel asjaoludel olnud puutumus antud sündmuskohaga. Taoline võimalus võiks kõne alla tulla siis, kui antud elukohas elavad isikud väidaksid, et süüdistatav on ka varasemalt nende juures käinud vms. Midagi sellist aga ei C ega Y ei kinnitanud. Vastupidist ei ole tõendanud ka kaitsja. Kohtupraktikas omaks võetud seisukoha järgi oleks aga süüdistatav ja kaitsja pidanud sellisel juhul esitama ka tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või looma menetlejale võimaluse oma väidete kontrollimiseks. Seega kinnitavad esitatud tõendid süüdistuses märgitut, et Mareks Ralle tungis kiviga akna lõhkumise teel, omavoliliselt ja valdaja, C tahte vastaselt, Tallinnas, xxx eramusse. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes ka osas, mis puudutavad süüdistatava edasist käitumist xxx asuvas eramus. On loogiline ja usutav, et Mareks Ralle, sisenedes talle võõrasse eramusse akna lõhkumise teel, ei läinud sinna lihtsalt niisama aega veetma või uudistama, vaid kindlal kuritegelikul eesmärgil. Seega kannatanu ütlused selle kohta, et süüdistatav kasutas korduvalt vene keeles sõna „raha“, pärast mida sorteeris voodi kõrval olevat sahtlit ning kui ta tahtis tõusta, tõukas meesterahvas teda kätega istuma tagasi (alguses tõukas meesterahvas kannatanut käsitsi, pärast juba õlaga vastu rinda) ja võttis rahakoti (käekott oli voodi vastas laua peal), on kooskõlas sündmuse kui tervikuga. Kohtu hinnangul ei ole kuidagi usutav, et aset leidnud sündmust piisavalt üksikasjalikult kirjeldada suutnud isik hakkaks teatud detaile või tema jaoks hirmutavaid olukordi välja mõtlema. Antud juhul kattuvad kannatanu ütlused ka eespool viidatud sündmuskoha vaatlusprotokollis talletatuga osas, mis osundavad selgelt süüdistatava teguviisile, st asjade (raha) otsimisele (vasaku seina ääres on laud, millel käekott, paremal pool diivan ja öökapp kahe sahtliga, ülemine sahtel on täiesti välja tõmmatud ja asub diivani ees põrandal, alumine sahtel on osaliselt välja tõmmatud). 6 Arvestades kannatanu ütlusi, et kui sahtel oli põrandal tühjaks tehtud, ei pääsenud ta oma rulaatoriga liikuma, siis järelikult ei tõmmanud sahtleid lahti kannatanu ise, vaid seda tegi süüdistatav. Ei ole loogiline, et isik, kes vajab liikumiseks abivahendeid, käituks enda liikumist takistavalt ning asetaks sinna sahtleid või muid esemeid. Erinevalt kaitsja seisukohast on kohtu hinnangul Mareks Ralle käitumises tuvastatav ka
Tulenevalt
lg-s 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud:
Asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada. Seega ei saa kannatanu hirmutunne tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Viimati märgitu tõttu peab ähvardus reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et süüdlane täidab
objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale (RKKKo 3-1-1-59-11, p-d 9.1 ja 9.2). Kohtu hinnangul tuleb jaatada kannatanu hirmutunnet ajal, mil süüdistatav kannatanult raha nõudis ja teda tõukas. Nii väljendas kannatanu C kohtuistungil selgelt, et oli süüdistatava tegevuse tõttu hirmunud ja šokis, kuna ta ei teadnud, mida meesterahvas teeb või mis oli meesterahva mõttes temaga teha. Kohtul puudub alus sellekohastes ütlustes kahelda. Ähvardus ei peagi olema väljendatud konkreetselt sõnaliselt, oluline on hinnata süüdistatava käitumist ning seda, kuidas kannatanu süüdistatavast lähtuvat ohtu tajus. Ilmselgelt tajub kannatanu, kes on sattunud tema jaoks täiesti võõra ja elujõus meesterahva meelevalda, hirmu ning ta kardab oma elu ja tervise pärast. Seda veel olukorras, kus kannatanu on üksi ning süüdistatav tõukab teda, takistades lahkumist. Seejuures ei olegi oluline, kas süüdistatav tõukas kannatanut kolm korda õlaga (nagu on märgitud süüdistuses) või üks kord käsitsi ja pärast juba õlaga vastu rinda (nagu kirjeldas kannatanu kohtuistungil) ning kas ta tundis seetõttu valu, kuna antud situatsiooni arvestades on oluline kindlaks teha hirmutunne ning selle tunde süvendamiseks oleks kohtu hinnangul piisanud ka ühest tõukest (isegi ilma tõukamata). Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et kannatanu ütluste erinevus tõukamise asjaoludes ei muuda kannatanu ütlusi selles osas ebausaldusväärseks. Kohus arvestab, et kannatanu on eakas naisterahvas (sündinud xxx) ning on usutav, et teatud aja möödudes võib isik osasid detaile mäletada erinevalt. Mõningane ebatäpsus ei muuda aga sündmuse kulgu, arvestades tõendeid nende kogumis. Kannatanu hirm ei jäänud märkamatuks ka kohale saabunud politseile, kes kannatanule kiirabi kutsus 7 ning seda vaatamata sellele, et kannatanul nähtavad tervisekahjustused puudusid. Järelikult oli kannatanu hirmutunne (šokk) ka väliselt tajutav ning lähtudes aset leidnud sündmusest kui tervikust on kohtul igati alus uskuda, et aset leidnud ähvardus oli kohtu hinnangul veenev ka objektiivsele kõrvalseisjale. Kohtu hinnangul nähtub esitatud tõenditest seegi, et süüdistatav kasutas kannatanu suhtes vägivalda kannatanule kuulunud vara (raha) hõivamiseks, st vägivald oli raha hõivamisega ajaliselt seotud. Kuigi süüdistatav on keeldunud ütluste andmisest, siis lähtudes antud kriminaalasjas tuvastatud faktilistest asjaoludest varguse episoodis on usutav, et süüdistatav soovis algselt ka aadressil xxx eramus toime panna vargust, teadmata kodus viibivast isikust, kuid nähes kannatanut, kasvas vargus üle röövimiseks ning süüdistatav kasutas kannatanu suhtes vägivalda just vara hõivamise lõpuleviimiseks. Lähtudes kannatanu poolt kohtuistungil avaldatust on loogiline, et süüdistatava arusaamisel oli vägivalla kasutamine vajalik, takistamaks kannatanu toast lahkumist ja seeläbi võimalust abi kutsumiseks. Kannatanu ähvardamine läbi psüühilise ja füüsilise mõjutamise oli vahendiks kannatanu vastupanu mahasurumiseks ja võõra asja äravõtmiseks. Kuna süüdistatav lahkus kannatanult ära võetud rahaga, on süüdistatava käitumises selgelt näha ka süüdistatava eesmärgipärane tegevus, st võõra asja äravõtmine toimus selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohtu hinnangul pani Mareks Ralle röövimise toime otsese tahtlusega. Kasutades võõra asja äravõtmiseks selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil täiesti kaitsetu isiku suhtes vägivalda ning hoides teda enda meelevallas, teadis Mareks Ralle, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Nähes pärast eramusse sissetungimist naisterahvast, oli Mareks Rallel võimalus lahkuda, kuid selle asemel otsustas ta temalt raha nõuda ning kannatanus hirmutunde tekitamisega (sh tõukamisega) tal võõra asja äravõtmine õnnestuski. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtus uuritud tõendite pinnalt on kinnitamist leidnud, et süüdistatav Mareks Ralle pani toime talle inkrimineeritud kuriteo. Mareks Ralle pani toime sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o
Süüdistatava tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lõike 4 järgi peab isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §-le 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuna käesoleva otsusega mõistab kohus Mareks Ralle varguses ja röövimises süüdi, on kahju kannatanutele tekkinud süüdistatava õigusvastase tegevuse tagajärjel ning süüdistatav vastutab tema poolt tekitatud kahju eest. Kannatanu X on esitanud tsiviilhagi, milles palub süüdistatavalt välja mõista 1486,90 eurot. Hagiavalduses on välja toodud, et majast on varastatud kannatanule kuuluvad mobiiltelefonid iPhone S6 ja Motorola Motofone, kuldkett koos kullast ristikujulise ripatsiga ning erinevaid vanu münte, tõlkemasin, tahvelarvuti Toshiba AT. Samuti on tekitatud kahjuna välja toodud Leedu Vabarigi raha 50 litti väärtusega 14,41 eurot. Kohtueelses menetluses on X esitanud ka mitmed e-kirjad varastatud esemete väärtuste kohta. Vastavalt X e-kirjale 19.10.2020 hindas X Motorola väärtuseks kuskil 200 EEK, müntide 8 koguväärtus kuskil 500 eurot ja Leedu Vabariigi raha kuskil 50 litti. 16.10.2020 saadetud e-kirjas edastas X kaks fotot varastatud mobiilide karpide peal olevatest koodidest ning 19.10.2020 teatas X e-kirja teel, et kadunud on veel tahvelarvuti Toshiba AT 100 väärtusega 250 eurot. 08.12.2020 edastas X e-kirja teel tõlkemasina Aibecy pildi, kuna see oli veel alles tellimuste nimekirjas. Kohtuistungil jäi kannatanu hagiavalduse juurde. Selgitas, et tal on kahju väga raske hinnata tänu nendele müntidele, kuna nende müntide väärtust ta ei tea, aga ta ise arvestas kuskil 500 eurot või ligilähedaselt. Võib-olla on rohkem, võib-olla on vähem, ta ei oska öelda, seal oli üks Katariina-aegne münt 1872.a. Siis olid tal veel Rumeenia Mihhail I aegsed mündid. Seal oli küllaltki palju münte, aga praegu ei tulegi kõik meelde. Seal olid Rootsi, Soome ja Saksa mündid ja mis seal kõik segamini olid, siis olid veel Nõukogude Liidu aegsed mündid, millel on ka mingisugune väärtus tänasel päeval. Ta ei oska nende väärtust öelda. Kohtu seisukoht TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Vastavalt sama sätte lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Käesolevas kriminaalasjas kattuvad toimepandud süüteo (varguse) kohta käivad ja esitatud tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Hagi aluseks olev sündmus ja kannatanule tekitatud kahju on tõendatud kriminaaltoimiku materjalidega, mille alusel kohus asub seisukohale, et varalise kahju tekitamise eest vastutab vastavalt süüteo asjaoludele süüdistatav. Samuti ei saanud süüdistatava ja tema kaitsja eest jääda varjatuks see asjaolu, millele kannatanu tsiviilhagi oli rajatud. Antud juhul on kannatanu esitanud omapoolsed seisukohad varastatud esemete ning nende väärtuste kohta, millele süüdistatav ega tema kaitsja ei ole ühtegi konkreetset vastuväidet esitanud. Mareks Ralle on keeldunud ütluste andmisest ning kaitsja hinnangul peab selles osas, kas kannatanu esitatud andmed varastatu esemete ja nende väärtuste kohta on piisav, võtma seisukoha kohus. Kaitsja ei hakanud eraldi süüdistuse mahtu ega varastatud väärtust vaidlustama, kuna taotles Mareks Ralle õigeksmõistmist. Kuna kohtule ei ole hagiavaldusest erinevaid andmeid varastatud esemete ja nende väärtuste kohta esitatud, leiab kohus, et tsiviilhagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Kohus arvestab ka, et hagiavalduses näidatud esemete väärtust ei saa pidada ülepaisutatuks ning vastab loetletud varastatud esemete tavahinnale. Lähtudes tuvastatud faktilistest asjaoludest 13.10.2020 Tallinnas, xxx aset leidnud varguse kohta puudub kohtul alus kannatanu ütlustes kahelda. Kannatanule otsese varalise kahju tekkimine VÕS § 128 lg 3 tähenduses oli vahetus põhjuslikus seoses Mareks Ralle poolt kahju tekitamisega – kui Mareks Ralle ei oleks kannatanule kuuluvaid esemeid varastanud, ei oleks kannatanu vara väärtus varastatud esemete arvelt vähenenud. Eelnevast lähtuvalt on kohtu hinnangul põhjendatud mõista süüdistatavalt kannatanu X kasuks välja kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks 1486,90 eurot, mis tuleb süüdistataval tasuda kannatanu poolt näidatud arveldusarvele. Kannatanu C eestkostja Y poolt on esitatud tsiviilhagi, milles palutakse süüdistatavalt välja mõista varalise kahju katteks 565 eurot (käekotist ja rahakotist võetud sularaha 565 eurot) ning mittevaralise kahjuna 3000 eurot. Kohtuistungil jäi kannatanu eestkostja hagiavalduse juurde. Kannatanu C selgitas, et tal oli raha käekotis, meesterahvas võttis kogu rahakoti, käekott oli voodi vastas laua peal, välistaskus oli 665 eurot. 9 Kannatanu C eestkostja selgitas, et ta ei teadnud, kui palju emal on raha rahakotis. Mingil määral teadis, sest ta on aeg-ajalt emal raha pangast välja võtnud, kuna neil käib abiline ja ema peab abilisele maksma. See summa võis olla sealkandis, võis rohkem olla, võis ka vähem olla, aga orienteeruv summa võis olla 500 euro juures küll. Täpselt on seda väga keeruline öelda. Mittevaraline kahju seisneb nii temale kui emale tekitatud moraalses ja füüsilises kahjus. Tema parandas akna. Kindlustus küll maksab selle, aga asjad tuleb tal ajada. Öö läbi valvas, et keegi aknast sisse ei tuleks. Ei saa samal päeval klaasi ette kuskilt, see tuleks korvata. Tekitati moraalne kahju. Emal ja tal on see pilt siiamaani silme ees, ei ole mingit turvalisust. Kohtu seisukoht varalise kahju nõudes TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus lähtub samuti VÕS § 128. Käesolevas kriminaalasjas kattuvad toimepandud süüteo (röövimise) kohta käivad ja esitatud tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Süüdistatava ja tema kaitsja eest ei saanud jääda varjatuks see asjaolu, millele kannatanu tsiviilhagi oli rajatud. Ka selles episoodis on kannatanu eestkostja kaudu esitanud omapoolsed seisukohad varastatud raha summa kohta, millele süüdistatav ega tema kaitsja ei ole ühtegi konkreetset vastuväidet esitanud. Mareks Ralle on keeldunud ütluste andmisest ning kaitsja ei hakanud eraldi süüdistuse mahtu ega varastatud väärtust vaidlustama, kuna taotles Mareks Ralle õigeksmõistmist. Kuna kohtule ei ole teistsuguseid andmeid varastatud raha kogusumma kohta esitatud, leiab kohus, et tsiviilhagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Lähtudes tuvastatud faktilistest asjaoludest 15.10.2020 Tallinnas, xxx aset leidnud röövimise kohta puudub kohtul alus kannatanu ütlustes kahelda. On usutav, et tavapäraselt ei tea isikud sendi täpsusega, kui palju neil sularaha võib olla. Antud juhul võttis Mareks Ralle sularaha isikult, kellele on määratud eestkostja. Arvestades eestkostja ütlusi, et neil käib abiline, kellele maksta, ei kahtle kohus, et Mareks Ralle võis varastada just hagiavalduses näidatud summa. Kannatanule otsese varalise kahju tekkimine VÕS § 128 lg 3 tähenduses oli vahetus põhjuslikus seoses Mareks Ralle poolt kahju tekitamisega – kui Mareks Ralle ei oleks kannatanule kuuluvat sularaha varastanud, ei oleks kannatanu vara väärtus selle arvelt vähenenud. Eelnevast lähtuvalt on kohtu hinnangul põhjendatud mõista süüdistatavalt kannatanu C kasuks välja kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks 565 eurot, mis tuleb süüdistataval tasuda kannatanu eestkostja arveldusarvele. Kohtu seisukoht mittevaralise kahju nõudes. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Arvestades 15.10.2020 aset leidnud röövimise asjaolusid, st süüdistatava sissetungimist kannatanu koju, kus viibis kannatanu üksinda, kannatanu käest raha nõudmist ning temas hirmutunde tekitamist, puudub kohtul kahtlus, et süüdistatava õigusvastase tegevuse tagajärjel kannatanu elukvaliteet langes ning seda eelkõige tema edasise turvatunde häirituse tõttu. Olukorras, kus isik ei saa ennast turvaliselt tunda omaenda kodus, ei saa ka rääkida kiiresti mööduvast või isikut üksnes põgusalt puudutavast ehmatusest. On loomulik, et negatiivne kogemus ning füüsiline kokkupuude teise inimesega võivad olla häirivad ning loota, et ta omaenda kodus aset leidnud kuriteo kiiresti unustab, on ilmne liialdus. Seega mõjuvad loogiliselt ja ausalt kannatanu eestkostja ütlused, et emal on siiamaani juhtum silme ees ning tal ei ole mingit turvalisust. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et selline olukord mõjutab kannatanut vaimselt, tekitades ebakindlust edasise elu osas ning tuues kaasa emotsionaalsed pinged. Seda enam, et süüdistatav ei ole tehtut tunnistanud ega kannatanu ees vabandanud, mistõttu saab väita, et süüdistataval on täiesti ükskõik, kuidas mõjus tema tegevus kannatanutele ning milliseid hingelisi kannatusi kaasa tõi. 10 Kõike eelnevat arvestades, sealhulgas hinnates kannatanule põhjustatud üleelamisi, puudub kohtul kahtlus, et mittevaralise kahju välja mõistmine kannatanule on põhjendatud ning õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks on taotletud 3000 eurot, mis tuleb süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista. Nimetatud summa tuleb kanda kannatanu eestkostja arveldusarvele. Karistuse mõistmine
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-1811, p 8.1). Samuti võivad süü suurust iseloomustada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). Süüdistatav Mareks Ralle pani toime
Kuna
lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, hindab kohus esmalt, kas Mareks Rallele saab selle kuriteo toimepanemise eest mõista kergemaliigilise karistuse. Kuigi kohtul puuduvad andmed, et Mareks Rallet oleks varem Eestis kriminaalkorras karistatud, arvestab kohus esitatud väljatrükke Euroopa karistusregistrite infosüsteemist Ecris, millest nähtuvad Mareks Ralle varasemad karistused varavastaste süütegude toimepanemise eest Austrias ja Saksamaal. Karistusregistri Büroo – Viini Föderaalpolitsei direktoraat (Austria) on saatnud päringule vastuse, millest nähtub, et Mareks Rallet on 29.11.2016 karistatud varguse eest pärast ebaseaduslikult eravaldusesse sisenemist, karistuseks 4 aastat vangistust. Föderaal-keskregister (Saksamaa) on saatnud päringule vastuse, millest nähtub, et Mareks Rallet on korduvalt karistatud, muuhulgas ka varguse eest ning seda ka varguse eest pärast ebaseaduslikult eravaldusesse sisenemist, karistuseks ka vangistus. Järelikult ei ole Mareks Ralle isikuks, kelle varasem käitumine oleks olnud õiguskuulekas ning praeguse varguse episood oleks pigem juhuslikku laadi. Vastupidi, Mareks Rallet saab pidada isikuks, kellel ongi harjumus sooritada varavastaseid kuritegusid ning järelikult rahaline karistus ei ole kindlasti piisav Mareks Ralle edasise õiguskuulekuse tagamisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et
lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ei ole süüdistatava suhtes võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki ning süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Mareks Ralle süü suurust
lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel hindab kohus keskmisest väiksemaks. Süüdistatava teo olemus, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega võõrasse eramusse (süüdistatava jaoks võõraste inimeste koju) annaks piisava aluse mõista karistus sanktsiooni keskmäära lähedal, kuid arvestades, et tegemist oli ühe episoodiga ning raskendavad asjaolud puuduvad, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 1 aasta vangistust. Nimetatud karistus vastab isiku süü suurusele ning on kooskõlas karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. On oluline, et Mareks Ralle mõistaks oma käitumise ohtlikkust ja tagajärgi, samas annab mõistetud karistus ühiskonnale selge signaali, et kuritegelik käitumine on lubamatu ning ühiskonnaohtlikele kuritegudele reageeritakse vajaliku rangusega.
lõike 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on seadusandja näinud ainsa karistusliigina ette vangistuse 3-15 aastat. Kohtu hinnangul ei ole ka
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel Mareks Ralle süü keskmisest suurem. Tegemist oli ühe episoodiga ning kannatanule tuntavaid tervisekahjustusi ei tekitatud. Samas ei saa jätta kohus 11 tähelepanuta, et röövimine leidis aset kannatanu kodus ning kannatanuks oli kõrges eas naisterahvas (sünd.1932). Järelikult esineb antud juhul ka karistust raskendav asjaolu vastavalt
§-le 58 p 3. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikut, karistust raskendava asjaolu esinemist ja kergendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Mareks Rallet tuleb karistada vangistusega 6 aastat. Karistuse veelgi väiksemas määras kohaldamine ei ole kuidagi põhjendatud, arvestades juba eespool viidatud Mareks Ralle varasemaid karistusi Austrias ja Saksamaal. Tegemist on isikuga, kelle hoiakud on õigusvastasele tegevusele suunatud, mistõttu peab mõistetav karistus olema piisav, mõjutamaks tema arusaamu õiguskuulekuse suunas. Lõpliku karistuse mõistmisel kuritegude kogumi eest peab kohus põhjendatuks lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga
lg 1 alusel, kuna see vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele.
lg 1 alusel mõistab kohus liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 6 aastat.
lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, karistusaja hulka. Vastavalt 27.11.2020 kirjale saatis Zamośći ringkonnakohtu II kriminaalkolleegium
lg 1 kohaselt, mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Kui süüdlasel on Eestis koos temaga seaduslikult ühises perekonnas elav abikaasa või alaealine laps, peab kohus väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama.
lg 3 kohaselt võib Euroopa Liidu kodanikule või tema perekonnaliikmele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos kuni kümneaastase sissesõidukeeluga, kui isiku Eestis viibimine ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut. Mareks Ralle on Läti Vabariigi kodanik. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et Mareks Rallel oleks Eestis koos temaga seaduslikult ühises perekonnas elav abikaasa või alaealine laps. Arvestades Mareks Ralle poolt toime pandud kuritegude tehiolusid ning harjumust sooritada varavastaseid kuritegusid mitmetes erinevates riikides, ohustab Mareks Ralle oma käitumisega ka Eesti Vabariigi avalikku korda ning lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud ja vajalik ühiskonnas turvatunde tagamiseks. Siinjuures arvestab kohus, et süüdistatav ei ole ka tehtut tunnistanud, veel vähem kahetsenud, mistõttu ei saa loota, et tema edasine käitumine oleks õiguskuulekas ning ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme austav. Vastupidi, temast lähtuv oht on endiselt reaalne ning seega mõistetav lisakaristus on igati ühiskonna heaolu arvestav. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 kohaselt: ekspertiisitasu, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Esmalt analüüsib kohus, millises ulatuses kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsjatasud ning seejärel annab hinnangu ekspertiisitasude osas. 12 Mareks Rallele on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus osutanud õigusabi määratud korras kaitsja, kelle poolt esitatud tasutaotlusi on rahuldatud kogusumma 848,40 euro ulatuses. Seega kuulub nimetatud summa KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt väljamõistmisele Mareks Rallelt. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud DNA-ekspertiis ja sõrmejäljeekspertiis. Kohtuekspertiisiseaduse § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot. DNA-ekspertiisitasude väljamõistmisel süüdistatavatelt arvestab kohus lisaks nende asjakohasusele ka Riigikohtu lahendis 3-1-1-120-12 p-s 6.2 väljendatud seisukohta, mille kohaselt kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Seega sõltub DNA-ekspertiisi eest väljamõistetav summa ekspertiisiobjektide arvust. DNA-ekspertiisiakti 20E-GE1149 alusel (maksumus 2679 eurot) kuulub süüdistatavalt Mareks Rallelt väljamõistmisele 912 eurot. Seda põhjusel, et ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjekte 16 ning 16 x 57 on 912. Ülejäänud ekspertiisitasu summas 1767 eurot jätab kohus riigi kanda. Sõrmejäljeekspertiisi akti nr 20E-SS0042 maksumuseks oli 663, mis tuleb süüdistatavalt täies ulatuses välja mõista. Seega süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõistetav ekspertiisitasu kogusumma on 1575 eurot. Lisaks tuleb süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista riigituludesse esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1460 eurot. Kohtule ei ole esitatud selliseid andmeid, mis annaksid aluse järeldada, et menetluskulude hüvitamine käib süüdistatavale ilmselt üle jõu. Küll aga võimaldab kohus, arvestades süüdistatava viibimist vangistuses, tasuda menetluskulud KrMS 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kohus leiab, et CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Asitõendid, mis asuvad Rahumäe tee 6/1 Tallinn asitõendite hoidlas - 13.10.2020 sündmuskoha vaatluse käigus aadressilt xxx, Tallinn, Harjuma, pakendatud ja kaasa võetud: pakend nr 2jalatsijälgede fragmendid 2-l fooliumil ja 1-l želatiinkilel; pakend nr 10 - nuga elutoa põrandalt; DNA proovid (7 valget karpi proovidega, pakendid nr: 3,4,5,6,9,11,13) ning 15.10.2020 sündmuskoha vaatluse käigus aadressilt xxx, Tallinn, Harjuma, pakendatud ja kaasa võetud: pakend nr 4 - jalatsijälje fragment (köögiakna aknalaualt); pakend nr 5 - kivi (köögi põrandalt); pakend nr 8 - jalatsijälg (elutoa põrandalt), (09.12.2020 üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 20ATH05141, tl 194) – tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 309 lg 3, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Mareks Ralle
Süüdi tunnistada Mareks Ralle
lg 2 p 9 järgi ja mõista talle põhikaristuseks vangistus 6 aastat.
lg 1 kohaselt mõista kuritegude kogumi eest Mareks Rallele liitkaristuseks vangistus 6 aastat. 13 Tõkend – vahistamine Mareks Ralle suhtes – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, arvates eelvangistus karistusaja hulka, on karistuse kandmise alguseks 12.11.2020.a.
lg 1 alusel lisakaristusena kohaldada Mareks Ralle suhtes Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga viieks aastaks. KrMS § 310 lg 1 ning VÕS § 1043 ja 1045 alusel rahuldada tsiviilhagid ning välja mõista Mareks Rallelt: X (konto XXXXXXXXXXXXX) kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks 1486,90 eurot; C (C, eestkostja Y konto XXXXXXXXXXXXX) kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks 565 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 3000 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Mareks Rallelt riigieelarve tuludesse menetluskulud: ekspertiisitasu summas (912+663) 1575 eurot, kaitsjatasu kogusummas 848,40 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1460 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisitasu summas 1767 eurot riigi kanda. Menetluskulud kogusummas 3883,40 eurot võib tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 323 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, või EE401700017002872300 Luminor Pank. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 99921700017250. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid kohtuotsuse jõustumisel: - kõik CD ja DVD plaadid, mis asuvad kriminaaltoimiku juures, jätta kriminaaltoimiku juurde; - 13.10.2020 sündmuskoha vaatluse käigus aadressilt xxx, Tallinn, Harjuma, pakendatud ja kaasa võetud: pakend nr 2- jalatsijälgede fragmendid 2-l fooliumil ja 1-l želatiinkilel; pakend nr 10 - nuga elutoa põrandalt; DNA proovid (7 valget karpi proovidega, pakendid nr: 3,4,5,6,9,11,13) ning 15.10.2020 sündmuskoha vaatluse käigus aadressilt xxx, Tallinn, Harjuma, pakendatud ja kaasa võetud: pakend nr 4 - jalatsijälje fragment (köögiakna aknalaualt); pakend nr 5 - kivi (köögi põrandalt); pakend nr 8 - jalatsijälg (elutoa põrandalt), mis asuvad Rahumäe tee 6/1, Tallinn asitõendite hoidlas (09.12.2020 üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 20ATH05141, tl 194) – hävitada. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 15.04.2021.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 24.05.2021.a. Kohtunik (Allkirjastatud digitaalselt) Rahvakohtunikud 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.