) § 132 p 2, § 133-134, § 135 lg 2 kohus o t s u s t a s:
lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse poolt 22.02.2021 koostatud väärteoprotokolli nr AB1612825 kohaselt juhtis Stephen Jerome Wyatt 30.10.2020 kell 11.45 Harjumaal Tallinnas Männiku tee 100 juures mootorsõidukit xxx r/n xxx, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara ning sõitmisel ei hoidnud ohutut külgvahet ja riivas pargitud sõiduautot xxx r/n xxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju R K (fikseeritud fototabeli ja vaatlusprotokolliga. Stephen Jerome Wyatt lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Stephen Jerome Wyatt rikkus LS § 16 lg 1, 46 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo; Stephen Jerome Wyatt rikkus LS § 169 lg 4 p 4, 5, § 169 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuvälise menetleja 10.03.2021 otsuse alusel tunnistati Stephen Jerome Wyatt süüdi LS § 223 lg 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 75 trahviühikut, mis on 300 eurot ning Stephen Jerome Wyatt tunnistati süüdi LS § 236 lg 1 järgi ning teda karistati rahatrahviga 90 trahviühikut, mis on 360 eurot. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega sh sündmuskoha ja sõiduki vaatlusprotokollide ning nende lisadega, tunnistaja ütlustega, eksperdi arvamusega ning menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et ta juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit r/n xxx. Menetleja leidis, et arvestades liiklusõnnetuse iseloomu, tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlusi, pidi Stephen Jerome Wyatt aru saama, et toimus liiklusõnnetus ning seega tekkisid tal LS § 169 loetletud kohustused, millised ta jättis täitmata. S. J. Wyatt esitas kohtule kaitsja kaudu kaebuse. Kaebaja leidis, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning asjas tuleb väärteomenetlus lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu. Kõik menetluskulud palus kaebaja jätta riigi kanda. Kokkuvõtvalt on kaebuses esitatud väited järgmised: 1) otsuse tegemisel rikuti oluliselt väärteomenetlusõigust. 1.1) 1.2) 1.3) Kohtuväline menetleja tegi 10.03.2021 asjas otsuse ja märkis otsuses, et vastulauset ei ole esitatud, kuid S. J. Wyatt esitas 09.03.2021 tähtaegselt vastulause, milles taotles tunnistaja ülekuulamist ja ekspertiisi teostamist. Vastulauses olid seega välja toodud sisulised argumendid, mis lükanuks menetleja väited ümber. Menetleja ei tutvunud ega arvestanud vastulauses tooduga, seega rikkus kohtuväline menetleja oluliselt väärteomenetlusõigust, so rikuti kaebaja õigust ennast kaitsta (
p 2), kaebaja õigust esitada tõendeid ja taotlusi (
lg 1 p 2 ja § 21 lg 1 p 3), kohustust lähtuda lahendi tegemisel vastulausest (
lg 1) ja kohustust põhjendada otsuses vastulauses esitatuga mittearvestamist (
lg 1 p 8);
lg 1 p 2 järgi on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, kui lahendi tegi ebaseaduslik menetleja. Kooskõlas
Väärteoasjas oli menetlejaks A. E, kuid otsuse tegi M. P. Viimase osas vajab selgust kas ja millised olid M. P volitused ja pädevus otsuse koostamisel, millal andis A. PE menetluse ja kogutud teabe otsuse koostamiseks üle M. P. Lisaks tuleb välja selgitada kes otsustas, et selles väärteoasjas rohkem tõendeid ei koguta ning asutakse koostama otsust; Kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad põhjendused. Otsus sisaldab umbmääraseid ja deklaratiivseid väiteid, tõendeid ei ole analüüsitud ning seega tekib põhjendatud kahtlus, kas otsuse koostaja on väärteotoimikuga (sisuliselt) tutvunud. Analüüsimata on tunnistajate väited, mis viitavad sellele, et kaebaja ei põhjustanud liiklusõnnetust. 2) Kaebaja teos puuduvad väärteo tunnused. 2.1) 2.2) 2.3) 2.4) 2.5) 2.6) kaebaja ei osalenud liiklusõnnetuses, ta ei riivanud xxx-d. Sel põhjusel ei olnud kaebajal kohustust teavitada liiklusõnnetusest politseid; asjas puudub vaidlus selle üle, et xxx omanik teavitas liiklusõnnetusest politseid, kaebaja oli sellest teadlik. LS § 236 lg 1 eesmärgiks ega mõtteks ei ole, et iga liiklusõnnetuses osalenu peab eraldiseisvalt politseiga ühendust võtma, piisab kui seda teeb üks osapool. LS § 169 sätestatud teavitamiskohustus oli xxx omaniku kõne järgselt täidetud. Järelikult ei rikkunud kaebaja LS § 236 lg 1; väärteo kirjelduse järgi ei heida kohtuväline menetleja kaebajale ette liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumist vaid sündmuskohalt lahkumist. Sellise teo puhul ei ole rikkumine kvalifitseeritav LS § 236 lg 1 järgi; kaebaja ootas parklas politseid pool tundi. Seejärel kooskõlastas kaebaja oma lahkumise sõiduki rendileandjaga ja lahkus mõneks ajaks sündmuskohalt. Seejärel kaebaja naasis ja jätkas politsei ootamist. Politsei ei saabunud, kaebaja ei olnud xxx-d riivanud ja sel põhjusel otsustas ta lahkuda; kaebaja ei rikkunud liiklusnõudeid ja ei tekitanud teisele isikule varalist kahju – kaebaja ei riivanud xxx-d; ekspertiisiakt on puudulik. Ekspert ei pööranud tähelepanu asjaolule, et sündmuskohal ei 2.7) 2.8) olnud plastmassist liistu ja pori, mis viidanuks sõidukitevahelisele kontaktile; koos kaebajaga kaubikus viibinud tunnistajad selgitasid ülekuulamisel, et kaebaja ei põhjustanud väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas liiklusõnnetust. Menetluse käigus on tuvastatud, et kaebaja peatas sõiduki pärast väidetavat avariid kaubiku poe ees ja läks kauplusesse. Kaebaja jäi seega sündmuskohale ja on eluliselt usutav, et ta oleks pärast avarii põhjustamist sealt kiiresti lahkunud; menetleja ei ole üle kuulanud kaubiku rendileandja esindajat, tuvastamaks millal ja kuidas tekkisid kaubikule 04.11.2020 vaatlusprotokollis tuvastatud värvikahjustused. Kaebaja kaitsja seisukoht kohtus: Kohtuvaidluses jäi kaebaja kaitsja kaebuse juurde osas, mis puudutas taotlust lõpetada väärteomenetlus väärteokoosseisu puudumise tõttu LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos. Väärteoasjas on tõendatud, et xxx omanik teavitas liiklusõnnetusest politseid. LS § 236 lg 1 ei näe ette kohustust kõigile liiklusõnnetuse osapooltele teavitada õnnetusest politseid. Kaebajale ei heideta ette politsei teavitamata jätmist vaid liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumist. Üksnes sellega ei ole võimalik LS § 236 lg 1 objektiivset teokoosseisu täita (RKKKo 4-16-7649 p 13). Lisaks rõhutas kaebaja oma ütlustes, et tal oli igati põhjus eeldada, et ta ei ole liiklusõnnetust toime pannud. Teise sõiduki omanik tunnistas kaebajale, et ta liiklusõnnetust ei näinud ja viitas tunnistajale, keda sündmuskohal ei olnud. Kaebaja jäi sündmuskohale pikaks ajaks ja tuli sinna tagasi vaatamata, et tal sellist kohustust ei olnud. Kaebaja kaitsja märkis LS § 223 lg 1 etteheite osas, et kooskõlas kohtupraktikaga (RKKKo nr 3-1-12-16) kui kohtumenetluses õnnestub kõrvaldada kohtueelses menetluses aset leidnud rikkumised, ei pruugi väärteomenetluse lõpetamine olla põhjendatud. Väärteoasja kohtueelses menetluses on rida rikkumisi ning kohus peaks hindama, kas need õnnestus kohtumenetluses kõrvaldada või mitte. Juhul, kui vastus on eitav, siis tuleks väärteomenetlus lõpetada. Jaatava vastuse korral tuleks kaaluda väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Juhul, kui kohus väärteomenetluse lõpetamist otstarbekaks ei pea, tuleks otsus tühistada karistuse osas võttes arvesse kohtus tuvastatud asjaolusid. Kaebaja kaitsja oli seisukohal, et tulenevalt kohtus ilmnenud uutest asjaoludest (eelkõige eksperdi ütlused) ta möönab, et võis endale teadmata xxx-d riivata. Eksperdi poolt kohtus esitatud asjaolud on tõsiselt võetavad. Samas on selge, et kohtueelses menetluses selliseid tõendeid ei olnud. Olukorras kus kaebaja ise ja temaga koos autos viibinud isikud avariid ei tajunud ning puudusid tõsiseltvõetavad tõendid avarii toimumise kohta ei jäänud kaebajal muud üle kui kohtusse pöörduda. Alles seal analüüsiti ja kontrolliti sündmust piisava põhjalikkusega. Kohtuväline menetleja rikkus seega uurimiskohustust. Kaebaja esitas vastulause, mida ei arvestatud, seoses sellega kadus osa tõenditest. Nii näiteks taotles kaebaja vastualuses rendileandja esindaja ülekuulamist, seda tehti alles kohtus kus rendileandja esindaja sõnul olid andmed sõiduki varasemate vigastuste kohta olemas, kuid need hävisid detsembris 2020 ja neid ei õnnestunud taastada. Nimetatud tõendid oleks nõuetekohase kohtueelse menetluse läbiviimisel olnud olemas. Olulisem minetus on ekspertiisiakt. Eksperdi arvamus aktis on lakooniline, selles on ära toodud järeldus, kuid on jäetud kajastamata miks ja kuidas ekspert sellisele järeldusele jõudis. Ekspert selgitas kõike alles kohtus ja tegemist oli olulise ning kaaluka tõendiga. Juhul, kui selline tõend oleks olnud toimikus kohtueelses menetluses, siis ei oleks kaebaja kohtumenetluses LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu vaidlustanud. Seda tuli teha ning sellega kaasnesid kulud. Samuti kuulati tunnistajad kohtus üle väga põhjalikult, kohtueelses menetluses on seda tehtud pinnapealselt. Otsuses ei ole põhjendust – nii näiteks ei ole otsuses analüüsitud seda, miks ei arvestanud kohtuväline menetleja kohtueelses menetluses üle kuulatud, kaebajaga koos kaubikus viibinud tunnistajate ütlustega. Menetleja on otsuses üksnes sedastanud, et süü on tõendatud tunnistajate ütlustega. Põhjendamiskohustus ei ole täidetud ja mis on oluline – selline lähenemine ei tekita kaebajas/menetlusaluses isikus kindlust, et tema väärteoasja on põhjalikult menetletud. Kui sinna lisada veel menetleja vastus vastulause läbivaatamata jätmise kohta ja soovitus minna kohtusse, siis kõik asjaolud kogumis tõid kaasa kohtumenetluse. Eelnev omab tähtsust menetluskulude välja mõistmisel. Kuivõrd kohtuväline menetleja rikkus kohtueelses menetluses oluliselt kaebaja õigusi tehes otsuse, mis ei ole nõuetekohaselt põhjendatud, pidi kaebaja pöörduma kohtusse. Kaebajal ei oleks tekkinud sedavõrd suuri kulutusi, kui kohtuväline menetleja teinuks kohe põhjendatud otsuse. Antud juhul on kohane kohaldada KrMS § 185 lg 1 viitega KrMS § 337 lg 2 p 4 – kui maakohus peab kõrvaldama kohtuvälise menetleja minetusi ja põhjendama menetleja asemel otsust, siis tuleb kulud jätta riigi kanda. Puudub vaidlus selles, et väärteoasjas oli menetlejaks A. E – see nähtub mh ka väärteoprotokollist. Tuvastatud on see, et vastulause esitamise tähtajaks ja otsuse koostamise kuupäevaks oli A. E puhkusel ja teda asendas M. K. Väärteootsuse on koostanud M. P. Kohtuväline menetleja selgitas, et M. P oli volitus otsuseid koostada ja seega võis ta seda teha ka selles asjas. Kohus peaks kontrollima, millisel menetlejal on kohustus läbi vaadata vastulause, so kas see on menetlust läbi viiva ametniku kohustus või otsust koostava ametniku kohustust. Arvestada tuleb seda, et vastulause tuli väärteoprotokolli järgi esitada A. E. Järelikult ei saanud otsust teha enne, kui A. E on kontrollinud kas vastulause on laekunud ning teinud otsuse kas sellest tulenevalt on vajalik koguda täiendavaid tõendeid. See etapp jäi ilmselgelt vahele ja sel põhjusel on jätkuvalt kahtlust, et M. P ei olnud pädevust otsust koostada ja see tuleb tervikuna tühistada. Kohtuvälise menetleja seisukoht kohtus: Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus ei ole põhjendatud ja palus kohtul jätta see rahuldamata. Kohtuväline menetleja märkis, et
järgi on otsuse tegemise õigus kohtuvälisel menetlejal. PPAs on asutusesiseselt paika pandud, kes võivad ametnikest otsuseid koostada. M. P on ametnikuks, kellel on õigus teha väärteoasjades otsuseid. A. E on väärteomenetleja kelle tööülesanne ei ole asjas otsuste tegemine. Menetluslikult näeb protsess välja nii: toimub avarii ja sündmuskohale läheb avariigrupp, mille liikmed koostavad esialgsed materjalid mis liiguvad väärteomenetlejale (antud asjas A. E) kes jätkab toiminguid kas väärteomenetluse lõpetamiseni või väärteoprotokolli koostamiseni. Antud asjas A. E koostas väärteoprotokolli, selgitas kaebajale vastulause esitamise tähtaega ja seda, et vastulause tuleb esitada üldmeilile. See on tavapärane asi, seda selgitatakse alati. Mitte kunagi ei anna menetleja enda e-posti aadressi. Vaatamata sellele esitas kaebaja kaitsja viimasel minutil vastulause menetleja e-posti aadressile ja sel põhjusel ei näinud otsuse koostaja seda, et asjas on esitatud vastulause. Kohtuväline menetleja ei jäta kunagi vastulauset meelega arvestamata, see on oluline, sest aitab sageli jõuda otsusele kas on asjas vaja koguda täiendavaid tõendeid või mitte. Antud juhul ei jäetud vastulauset meelega arvestamata. Vastulause edastati valesse kohta, A. E oli vastulause esitamise ajal puhukusel ning kui see jõudis õige adressaadini, oli otsus juba tehtud. Tegemist ei ole seega olulise rikkumisega ja selle minetuse saab kohus otsuse tegemisel kõrvaldama. Kohus peab väärteoasja läbi vaatama ab ovo ja seega on kohtul kohustus hinnata kõiki tõendeid kogumis. Kohtumenetluse käigus ei kogutud mitte ühtegi uut tõendit. Ekspert ei teinud uut ekspertiisi vaid selgitas kaitsjale arusaadaval viisil, miks ta on jõudnud sellisele järeldusele. Eksperdi arvamus jäi samaks. Asjaolu, et kaitsja kohe eksperdi järeldusega ei nõustunud, ei ole kohtuvälisele menetlejale etteheidetav. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü liiklusõnnetuse põhjustamises on tõendatud. Kohtus kuulati üle avariid näinud tunnistaja ja ekspert tõi välja selle, et sõidukid kontakteerusid. Kaebaja tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. Peale õnnetuse toimumist selgitati kaebajale, et tema sõiduki liikumise tagajärjel tekkis varaline kahju. Kaebaja otsustas ära minna ja tuli tagasi, kuid mitte vabatahtlikult – sõiduki rendifirma esindaja palus tal tagasi minna. Kaebaja naasis sündmuskohale, kuid läks sealt uuesti ära. Kaebajale esitatud etteheide koosneb kahest osast: 1) kaebajale ei olnud teada, kes on varalise kahju saaja. LS § 169 lg 5 järgi tuleb siis kohe teavitada politseid. Seda normi tuleb vaadata koosmõjus LS § 169 lg 4 mis sätestab kõik selle, mida tuleb sündmuskohal teha/kirjalikult vormistada. Seda kaebaja ei teinud. Kaitsja viide kohtupraktikale ei ole asjakohane. Vaidlus puudub selles, et kaebaja ei teavitanud politseid ja ei täitnud seaduses sätestatud nõudeid. Kaebaja väide, et teda üritati petta, on küüniline. Kui liiklusõnnetuse osapooled ei jõua kokkuleppele, tuleb kutsuda politsei ja politsei ära oodata. Inimene ei saa oma suva järgi otsustada, et ta lahkub. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et kaebajale etteheidetud väärteod on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kaebajale määratud karistused on kooskõlas süü suurusega ja otsuse muutmiseks alust ei ole. Kohtu seisukoht: Kaebaja kaitsja leidis, et väärteoasja menetlemisel tehti kohtueelses menetluses sedavõrd palju vigu, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb juba sel argumendil täielikult tühistada. Kohus nendib kaitsjaga nõustuvalt, et menetlus ei ole olnud veatu, kuid otsuse tühistamine tuleb kõne alla juhul, kui kohtueelses menetluses rikuti oluliselt menetlusõigust ning neid rikkumisi ei õnnestunud kohtumenetluses kõrvaldada. Loetelu sellest, mida tuleb lugeda väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks on sätestatud
. Kaebaja kaitsja tugines osundatud normi lg 1 p-le 2 (lahendi on teinud ebaseaduslik menetleja), p-le 7 (menetleja otsust ei ole põhistatud, kui see on
-is ette nähtud). Lisaks osundas kaitsja, et otsuse koostamisel jättis menetleja arvestamata kaebaja esitatud vastulausega. Kohus annab esmalt hinnangu kaitsja väidetele, mis puudutavad väärteomenetlusõiguse väidetavaid rikkumisi. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et vaidlusaluses väärteoasjas tegi lahendi ebaseaduslik menetleja. Kaitsja palus kohtul kontrollida, kas 10.03.2021 otsuse koostanud kohtuvälise menetleja ametnikul M. P oli selleks vastavad volitused ja pädevus. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et algselt tegeles väärteoasja menetlemisega A. E. Kohtuväline menetleja esitas kaitsja väite kummutamiseks kohtule Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 05.12.2018 käskkirja nr 1.1-1/140 ja M. P väljastatud kohtuvälise menetleja tunnistuse nr 471. Kohtu hinnangul ei ole tõend asjakohane, samuti tuleb kõrvale jätta kohtuvälise menetleja esindaja poolt kohtuvaidluses antud selgitus selle kohta, kuidas on kohtuvälise menetleja asutusesiseselt korraldanud väärteoasjade menetlemise. Kooskõlas
p 1 ja 2 on kohtuväline menetleja seadusega sätestatud juhul täidesaatva riigivõimu volitustega asutus või valla- ja linnavalitsus. Kohus märgib, et
lg 1 p 2 väljendatud mõistet ebaseaduslik menetleja tuleb mõista selliselt, et väärteoasjas tegi lahendi
p 1 või 2 nimetatud kohtuväline menetleja (mitte selle ametnik) kellel ei olnud selleks seadusest tulenevat menetluspädevust. Kaebaja tunnistati 10.03.2021 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi otsuse alusel süüdi LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toime panemises. Kooskõlas LS § 263 lg 1 on LS §-des 201– 2619 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet. Eeltoodu lõpetab kohtu hinnangul igasugused edasised diskussioonid teemal kuidas on organiseeritud kohtuvälise menetleja ametnike töö asutusesiseselt või mida M. P tööl teha võib ja mida mitte. Kohus leiab, et asjas tegi kooskõlas LS § 263 lg 1 lahendi selleks pädev kohtuväline menetleja (s.o Politsei- ja Piirivalveamet). Kaitsja väitel rikuti oluliselt väärteomenetlusõigust seeläbi, et kohtuväline menetleja langetas asjas otsuse vastulauset ära ootamata ja sellega arvestamata. Väärteoasjas puudub vaidlus selles ja on tõendatud (vt väärteoprotokoll ja kohtule esitatud ekirjavahetus) järgmised faktid: 1) väärteoasjas koostati väärteoprotokoll 22.02.
lg 6 ja väärteoprotokolli pöördel märgituga oli kaebajal ja tema kaitsjal õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Kaebaja kaitsja esitas vastulause seega tähtaegselt. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei olnud kaitsja piisavalt hoolas ning edastas vastulause otse väärteoprotokolli koostaja e-posti aadressile, mitte menetlusposti edastamiseks mõeldud üldisele eposti aadressile, mis on märgitud ka väärteoprotokollis. Kohtu arvates saa kaitsjale ette heita seda, et ta otsustas vastulause adresseerida otse väärteomenetlusega tegelenud ametnikule: väärteoprotokollis ei ole sõnaselget viidet, et vastulause tuleb tingimata edastada kohtuvälise menetleja üldmeilile, mitte protokolli koostanud kohtuvälise menetleja ametniku e-posti aadressile. Kahtlemata on mõistlik eeldada, et konkreetse väärteomenetlusega tegelevale ametnikule otse postitatud vastulause jõuab adressaadini kiiremini. Kohus nendib, et kaitsja ei pidanud ka automaatvastust saades astuma edasisi samme – A. E viibis vastuse järgi puhkusel kuni 14.03.2021 ning otsuse tegemise tähtaeg oli protokolli järgi 22.03.2021. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et kohtuväline menetleja kiirustas otsuse koostamisega. Esiteks on A. E kaitsja esitatud vastulause edastanud menetluse juurde registreerimiseks enne otsuse allkirjastamist. Kahtlemata võib õigesse asutusse, kuid valele e-posti adressaadile edastatud dokumendi vastutava amenikuni jõudmine võtta mõnevõrra rohkem aega, kuid kohtuväline menetleja peab enne otsuse tegemist siiski veenduma, et vastulauset ei ole esitatud. Käesoleval juhul ei ole menetleja nii käitunud. Kohus pöörab kohtuvälise menetleja tähelepanu siinkohal asjaolule, et vastulauset ei pea tingimata esitama ja edastama välkposti kasutades vaid seda võib teha ka tavapärase postiteenuse kaudu. Kirjeldatud juhul tuleb tähtaegselt esitatuks lugeda tähtaja viimase päeva kuupäeva postitemplit kandvat dokumenti. Arvestades tavaposti kiirust on ilmne, et menetleja ei saa eeldada seda, et vastulause jõuab tingimata tema lauale tähtaja viimasel päeval või järgmise päeva esimesel poolel. Kokkuvõtvalt on menetleja kohtu hinnangul rikkunud väärteomenetlusõigust seeläbi, et lahend koostati vastulauset ära ootamata:
lg 1 järgi teeb kohtuväline menetleja asjas otsuse lähtuvalt menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest ja esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist;
lg 1 p 8 peab kohtuväline menetleja vastulausega mittearvestamisel esitama otsuses ka vastava põhjenduse. Kohtu tuvastatud rikkumine ei ole oluline
Kohtu arvates ei ole tegemist muu rikkumisega
lg 2 valguses: vastulauses esitab menetlusalune isik omapoolsed argumendid ja vajadusel täiendavad taotlused tõendite esitamiseks ja uurimiseks. Arvestades
lg 2 sätestatud kohtu ülesannet arutada väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja lahendi peale esitatud kaebuse korral väärteoasja täies ulatuses, kaebuse piiridest sõltumata ning kaebaja õigust esitada kohtumenetluses taotlusi ja omapoolseid tõendeid, on selge, et vastulause eiramise korral saab seda minetust kohtumenetluses kõrvaldada. Kaitsja hinnangul rikkus kohtuväline menetleja otsuse põhistamise kohustust.
lg 1 p 7 järgi loetakse oluliseks väärteomenetluse rikkumiseks seda, kui menetleja otsus, mis peab seaduse järgi olema põhistatud, seda ei ole. Nõuded kohtuvälise menetleja otsusele sätestab
ning nõuded kohtuotsusele
. Norme võrreldes on ilmne, et standardid on erinevad ning kohustus lahendit põhjalikult põhistada lasub eelkõige kohtul. Kohus leiab, et
sätestatud miinimumnõuetele lahend iseenesest vastab, kuid siinkohal tuleb arvestada ka menetlejapoolse rikkumisega: lahendist puudub osa, mis peaks kooskõlas
Viimase nõude täitmise korral ei ole võimalik kohtu arvates piirduda pelgalt tõendite loetlemisega vaid sellisel juhul tuleb tõendeid ka mõnevõrra avada ja analüüsida. Otsuse põhistamise kohustust ei ole seega täiel määral järgitud, kuid otsuse täielikku tühistamist tingivaks oluliseks rikkumiseks seda tõenäoliselt pidada ei saa. Kohus märgib siinkohal kaebajaga nõustuvalt, et kohtuvälise menetleja otsuse kvaliteedist võib sageli sõltuda menetluse edasine käik: juhul, kui inimesele on arusaadav ja jälgitav tõendite analüüs ning menetleja arutlus miks ühe või teise lahendini jõuti on ilmne, et inimene kaalub hoolikamalt kas otsust vaidlustada või mitte. Olukorras kus inimene saab kätte mingisuguse otsustuse, kuid talle jääb arusaamatuks, kuidas ja millele tuginedes selleni jõuti, on kaebeõiguse kasutamine pigem tõenäoline. Käesolevas asjas on ilmne, et asjaolud ei olnud selged: tunnistajate ütlused lahknesid, ekspertiisiaktist vastuseid miks ekspert sellisele järeldusele jõudis ei leia, kaebaja tegu ei tunnistanud. Juba loetletud põhjustel võinuks menetleja otsust hoolikamalt motiveerida. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et väärteomenetlusõigust on asjas küll rikutud, kuid seda ei ole tehtud määral mis tooks kaasa kohtuvälise menetleja 10.03.2021 otsuse täieliku tühistamise. Kaebajale heidetakse väärteoasjas ette seda, et ta põhjustas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas liiklusõnnetuse ja lahkus avariipaigalt politseid teavitamata. Kaebaja kaitsja nentis kohtuvaidluses, et arvestades eksperdi kohtus antud ütlusi on tema klient seisukohal, et ta võis kaubikuga xxx-d riivata. Avarii põhjustamises süüdi S. J. Wyatt otsesõnu ennast ei tunnistanud väites, et ei tema ega temaga koos autos olnud kaaslased mittemingisugust sõidukite kokkupuudet ei tajunud. Kohtule esitati 30.10.2020 liiklusõnnetuse akt nr LÕ
Kohtuvälise menetleja 10.03.2021 otsuse alusel karistati S. J. Wyatti LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, mis on 300 eurot. Arvestades seda, et kohus jättis kohtuvälise menetleja otsuse kaebaja süüdi tunnistamises LS § 223 lg 1 järgi muutmata, tuleb kohtul kooskõlas
sätetega sõltumata kaebuses märgitust hinnata, kas kaebajale mõistetud karistus on kohane. LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest võib toimepanijale põhikaristuseks määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. Kaebajale määratud rahatrahv on seega sanktsiooni alumises kolmandikus. Kohtu hinnangul vastab mõistetud karistus kaebaja süü suurusele: kuigi kaebaja liiklusõnnetust ei tajunud ning kahjud ei ole märkimisväärsed on ilmne, et renditud sõiduk on juhi jaoks reeglina võõras ja harjumatu – just need asjaolud peaksid tegema iga juhi eriti ettevaalikuks ja hoolsaks. Lisaks tuleb kaubikuga liiklemisel arvestada selle gabariitidega. Väärteo esemeks olev parklas aset leidnud plekimõlkimine on kahetsusväärselt levinud, so parklas liiklemisel ja manööverdamisel tuleb olla ettevaatlik, arvestav, jälgida teisi sõidukeid ja hoida piisavat külgvahet. Kaebaja kaitsja esitas taotluse menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Kohus märgib esmalt, et kaitsja arutluskäik selles, et väärteoasja menetlus maakohtus on sisuliselt apellatsioonimenetlus on küll nutikas, kuid ilmselgelt edutu. Kaitsja väited väärivad tähelepanu selles, et menetluskulud suurus on vähemalt osaliselt tingitud pealiskaudsest kohtueelsest menetlusest.
MS § 175 lg 1 p 1 ja 3 alusel on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ning riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu.
MS §-de 180 lg 1 ja 181 alusel tasub süüdimõistva lahendi korral menetluskulud süüdlane, õigeksmõistva lahendi korral hüvitab menetluskulud riik. Kohus jättis muutmata kohtuvälise menetleja lahendi LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteos ning tühistas kohtuvälise menetleja lahendi LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteos ja lõpetas menetluse kaebaja teos väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kohtu otsustus tähendab seda, et menetluskulu hüvitab vähemalt osaliselt riik. Ekspertiisikulu oli asjas 416,00 eurot. See kulu tuleb kohtu hinnangul ekspertiisiakti kvaliteeti silmas pidades jätta täielikult riigi kanda. Kohus nendib, et ekspertiis määrati küll tõendamisvajadusest lähtuvalt ning eksperdi arvamus oli asjas kaalukaks tõendiks, kuid ekspertiisiakt ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele. Ekspertiisiakti saab arvestada ainult koos eksperdi kohtus antud ütlustega ning kohus jagab kaitsja arvamust selles, et juhul, kui see oleks olnud nõuetekohane ja sisaldanuks kõike vajalikku asetsenuks kohtumenetluses rõhk mujal. Kohus märgib, et alles pärast eksperdi küsitlemist möönis kaebaja, et ta võis õnnetuse põhjustada, sest eksperdi kohtus antud ütlused olid tema jaoks väga kaalukad (n.ö strong evidence). Kaebaja valitud kaitsja kulu oli kohtueelses ja kohtumenetluses kokku 3406,10 eurot. Kaitsja(d) osutasid S. J. Wyattile õigusteenust hinnaga 130 eurot/h (summale lisandub käibemaks). Kohus nendib, et seda saab Tallinnas ja Harjumaal pidada advokaadi poolt osutatava õigusabi tavapäraseks tunnihinnaks ning on seega mõistlik. Kaitsja poolt kirjeldatud toimingud olid kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Kohtul ei ole omalt poolt midagi lisada kaitsja kriitikale, mis puudutab kohtuvälise menetleja lahendi kvaliteeti (s.o väärteoasjas kus asjaolud ei ole selged, tuleb otsust paremini põhjendada, otsus langetati enne kui möödus mõistlik aeg vastulause esitamise tähtajast), ekspertiisiakti kvaliteeti jms mis mõjutasid oluliselt kohtumenetluse kulgu ja mahtu. Kohus ei saa märkimata jätta, et konkreetse väärteoasja kaebemenetlus maakohtus oli kordades pikem kui tavapäraselt sarnaste asjade puhul ning see asjaolu ei ole ette heidetav kaebajale või tema kaitsjale. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kaebaja kanda tuleb jätta ca 1/3 tema poolt kantud õigusabikulu (1136,10 eurot) ning riigil tuleb hüvitada 2/3 kaebaja kantud õigusabikulust (2270,00 eurot). Kaebajal tuleb talle LS § 223 lg 1 alusel määratud rahatrahv tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.