Obsah (10)

§ 231§ 657§ 651§ 456§ 631§ 652§ 171§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Otsuse tegemise aeg ja koht 29.10.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-17879 Koh

) § 363 lg 1 p 2 tähenduses, s.o kostja ei ole oma käitumisega andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks. Maakohtu otsus

1. Maakohus jättis 30.03.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
2. Maakohus asus seisukohale, et kostja on ülalpidamiskohustust rahaliselt täitnud. Maakohus tuvastas kostja Swedbank AS konto väljavõtte alusel, et kostja on tasunud lapse ülalpidamiseks perioodil 28.01.2020 kuni 07.02.2021 elatist kokku 6574 eurot. Arvestades elatist 13 kuu eest 292 eurot, mis teeb kokku 3796 eurot, siis selliselt on kostja tasunud hagejale 2778 eurot rohkem kui perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 sätestab. PKS § 100 lg-test 1 ja 4 tulenevalt tuleb ülalpidamiskohustust täita raha perioodilise maksmisega iga kalendrikuu eest ette. Kostja 2 2-20-17879 konto väljavõte kinnitab, et kostja tasus 23.03.2020 elatist 500 eurot ja 25.05.2020 900 eurot, kokku 1400 eurot. Arvestades elatist 3 kuu peale (mai, juuni, juuli) on kostja tasunud hageja ülalpidamiseks 466 eurot kuus, s.o enam kui PKS § § 101 lg 1 kohustab. Seega ei ole põhjendatud hageja etteheide, et kostja ei tasunud elatist juuni ja juuli eest.
3. Hageja ülalpidamiskulude suuruse hindamisel asus maakohus seisukohale, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning nende ostmiseks on vaja raha, mida

§ 231lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja.

Maakohtu hinnangul on hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus 584 eurot, sh kululiikide lõikes järgmised: - Eluasemekulud 59 eurot. - Toidukulud 150 eurot. Hageja on toidukuluna välja toonud 503,67 eurot kuus. Lapse ema ostab lapsele puuvilja- ja juurvilja purgitoitu, samuti piimasegu ja magustoitu. Laps on allergik ja piimasegu asemel tarvitab jätkupiima, mida kulub 6-7 purki kuus ehk kokku 50 eurot kuus piimasegule. Arvestades kostja seisukohta ja praeguseid toidukaupade hindu jaekaubandusvõrgus ning ka seda, et laps vajab mitmekesist toitu, siis pidas maakohus põhjendatud toidukuluks 150 eurot kuus. Lisaks viitas maakohus Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse koostatud lõppraportile „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (TÜ uuring), mille kohaselt on 2-aastase lapse toidukulu 71 eurot kuus. - Transpordikulu 0 eurot. Maakohus ei pidanud põhjendatuks hageja transpordikulu 132,97 eurot kuus, kuna laps elab Tallinnas, kus on tasuta ühistransport. Hageja ei ole tõendanud kulu kandmist. Hageja kulude tabelid ei tõenda tegelike kulude kandmist. - Sidekulu 3,64 eurot. Hageja sidekulu tõendab lapse ema 11.11.2020 tasutud maksekorraldus STV AS-le. - Tervishoiukulu 51,40 eurot. Tõendatud ei ole, et laps vajaks igakuiselt kalleid ravimeid. Lapse ema ei ole esitanud arsti tõendit, et laps on allergik ja põeb atoopilist dermatiiti. Üldteada on, et lapsed on vahel haiged (köha, nohu) ja vajavad ravimeid, vitamiine või kreeme. Maakohtu hinnangul on põhjendatud ravimikulu 51,40 eurot kuus. - Hügieenikuluks on 55 eurot. Esitatud dokumentidest ei ole võimalik tuvastada, millised hügieenikulud täpselt lapsega vanuses 2 aastat 4 kuud seonduvad. Hageja koostatud kulude tabeleid ja ostutšekke ei saa seostada hageja kuluga. - Koolikohustuste kulud ei ole põhjendatud. Arvestades lapse vanust, ei saa hagejal koolikohustusega seotud kulusid tekkida. Puuduvad tõendid, et laps käib perioodiliselt basseinis individuaaltrennis. Tõendamata on ka lapsehoidjakulud. - Kuludeks riietele ja jalanõudele on hageja vanust arvestades 140 eurot. On üldteada, et lapsed kasvavad kiiresti, mistõttu ostetakse lastele riideid ja jalanõusid tihedamini kui täiskasvanutele. Vaidlust ei ole, et ühel kuul võib lapse riietele kuluda suurem summa ja teisel kuul väiksem, kuid kui kallimate riiete ostmine käib üle jõu, siis tuleb vaadata soodsamat hinnaklassi. TÜ uuringus on leitud, et 2-aastase lapse kulud riietele ja jalanõudele on 70 eurot kuus. - Mänguasjade kulu on 50 eurot. Kuigi mänguasjade kulu on vajalik, sest mänguasjad arendavad last, ei ole see kulu vajalik lapse põhivajaduste rahuldamiseks. Vanemal on soovi korral õigus osta oma lapsele sellisel hulgal mänguasju, nagu ta soovib, kuid kohus peab teiselt vanemalt elatise väljamõistmisel lähtuma põhjendatud ja vajalikust kulust, lähtudes sh lapse vajadustest. Mänguasjad säilivad kauem kui paar kuud ning lapsed mängivad nendega rohkem kui üks kord. - Sünnipäevakulud 45,31 eurot. - Ühekordsed kulud 14,65 eurot on maakohtu hinnangul lapse huvides. Hageja tõi välja, et kulu hõlmab lapse turvalisuse tagamiseks ostetud pistikukaitseid, lapse pudeli 3 2-20-17879 - soojendajat, veefiltrit jne. Kostja vaidles summale vastu, kuid ei põhistanud, miks ta leiab, et nimetatud kulud on ülepaisutatud. Juuksur 15 eurot on põhjendatud, kuna lapsed vajavad aeg-ajalt juuksuri teenust. Kostja vaidles juuksurikulu summale vastu, kuid ei ole oma vastuväidet põhjendanud.

1. Maakohus selgitas, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt lapse ema tööl ei käi ja saab lapsetoetust 98 eurot kuus. Emal on tagavaraks 18 000 eurot. Lapse emale kuulub Tallinnas PPP asuv korteriomand ja pool Tallinnas KKK asuvast korteriomandist ning liisinguauto, mille igakuine liisingumakse on 106 eurot kuus. Liisinguauto sissemakse oli 25 000 eurot. Kostja elab Maltal ja töötab X Ltd-s töötasuga 3500 eurot netos. Kostjale ei kuulu kinnisvara, registreeritud sõidukeid ega väärtpabereid.
2. Kuigi lapse isal on Eesti mõistes hea sissetulek, ei saa siiski automaatselt eeldada, et isa suudab hagejale pakkuda endist elulaadi ja tasuda elatist, mis on 1000 eurot kuus. Kostja pangakonto väljavõte kinnitab, et kostja ei saa võimaldada hageja varasema elulaadi jätkumist. Alates 01.08.2020 on kostja võimeline tasuma lapse ülalpidamiseks elatist 292 eurot kuus. Lapse tavalist elulaadi ei saa defineerida kui konstantselt muutumatut seisundit, mida vanemate hilisem majandusliku võimekuse muutus mõjutada ei saa. Lapsele tuleb PKS §-st 99 tulenevalt tagada tema igapäevaste esmavajaduste rahuldamine. Nimetatu ei saa võrduda toreduslike mänguasjade, küllusliku toidu ja kallite riiete tagamisega.
3. Maakohus selgitas, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Arvestades, et hageja ema tööl ei käi, kuid tal on rahatagavara 18 000 eurot, siis sellest jätkub lapse ülalpidamiseks ca 8 kuuks. Asjaolu, et lapse ema on korraldanud oma pereelu selliselt, et hagejale kulub 2059,63 eurot kuus, ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, mis annaks lapse emale õiguse osaleda lapse ülalpidamises vähemas ulatuses. Kohus selgitas, et tõenäoliselt tuleb lapse emal leida endale töökoht, et tagada igakuine kindel sissetulek määras, mis võimaldab tema enda ja lapse vajaduste rahuldamist hagis kirjeldatud tasemel, või tuleb kohandada pere elustiili. Hagis puudub mõistlik põhjendus, miks peaks lapse elulaad lahuselavate vanemate elujärje muutumisel tingimata säilima samaväärsena, kui see oli eelnevalt. Asjaolu, et lapse isa on vabatahtlikult elatist tasunud suuremas summas kui elatise alammäär, ei anna alust hageja nõudel kohtuotsusega luua täitedokumenti, et kohustada kostjat tasuma elatist põhjendamata summas. Kostjal puudub kohustus lisaks elatisele tasuda täiendavaid summasid, kuid vanemate kokkuleppel ja vabal tahtel on lapse isal selleks õigus.
4. Kohus selgitas, et kallimad ühekordsed ostud lapsele tuleb vanematel enne ostu läbi rääkida. Elatise eesmärgiks ei ole tekitada olukordi, kus vanem ostab kalli asja ära ja seejärel paneb teise vanema raha tasumise fakti ette. Sellisel viisil elatise väljamõistmine tooks endaga kaasa olukorra, kus teisel vanemal tegelikult puuduks ülevaade raha põhjendatud kasutamisest, mis ei ole kooskõlas kostja huvidega.
5. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et puudub õiguslik alus hagi rahuldamiseks, sest kostja ei ole rikkunud oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust. Kohtul ei ole alust kahelda, et kostja täidab edaspidigi ülalpidamiskohustust hageja ees piisaval määral. 4 2-20-17879 Apellatsioonkaebus
6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles jäeti hagi rahuldamata, ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 1000 eurot kuus.
7. Hageja hinnangul ei ole vaidlustatud otsus piisavalt põhjendatud ning faktiliste väidete ja tõendite hindamisel rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme.
8. Maakohus kohtles pooli ebavõrdselt, kui jättis arvestamata 16.03.2021 täiendatud hagiavaldusega ja hageja 23.03.2021 seisukohaga, kuna dokumendid olid maakohtu hinnangul esitatud pärast kohtu määratud tähtaega ega olnud pooltega läbi arutatud. Hageja märgib, et kohus palus kohtuistungil hagejal esitada tõend selle kohta, et hageja on nõudnud kostjalt kohtuväliselt elatist 2020 juuni ja juuli eest. Hageja esitas vastava tõendi kohtule 16.03.2021 menetlusdokumendis. Kohus jättis alusetult tõendi arvestamata. Samas võttis kohus vastu kostja tõendi sissetuleku kohta, kuigi see oli esitatud hilinenult.
9. Kohus leidis, et kostja on tasunud lapse ülalpidamiseks perioodil 28.01.2020–07.02.2021 elatist 6574 eurot. 11.03.2021 kohtuistungil tehti kindlaks, et pooled läksid lahku 05.06.
10. Enne seda kostja tehtud ülekanded on olnud üldised perekonna sisesed ülekanded. Kohus leidis kohtuistungil õigesti, et kostja väidetav lapse elatise ettemaks pidi olema kokkulepitud hageja emaga, kuid makse selgitusse märgitud sõna „Laps“ iseenesest ei tõenda ettemaksu tasumist. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et makse oli kokkulepitud lapse emaga ja tegemist oli elatise ettemaksuga. Kohtuotsuse põhjendus on vastuolus kohtu väljendatud seisukohaga kohtuistungil. Lisaks sellele tõendas hageja 28.02.2021 seisukoha lisana esitatud kirjavahetusega, et oluline osa kostja ülekannetest ei olnud seotud lapse ülalpidamisega, kuid kohus jättis tõendi arvestamata.
11. Hageja ei nõustu maakohtuga hageja kulude analüüsimisel. Hageja teatas kohtuistungil, et laps on allergik. Kostja on isiklikult käinud lapsega allergoloogi juures vastuvõtul ja on täiesti teadlik lapse tervislikust seisundist. Lisaks sellele on kostjal olemas ligipääs lapse digiloo andmetele, kus on nähtavad kõik lapse diagnoosid. Kostja sellele vastu ei vaielnud. Sellest tulenevalt on kohtu põhjendus toidukulude kohta ekslik.
12. Transpordikulude osas jättis maakohus põhjendamatult hindamata hageja esitatud tšekid, mis kinnitavad kulu kandmist. Kohtuistungil hageja ema selgitas, et hageja transpordikulud on seotud enamasti sõitudega Tartusse kostja vanemate juurde (kostja enda nõudel), milleks hageja seaduslik esindaja kasutab isiklikku autot. Isikliku auto kasutamine on ühiskonnas täiesti aktsepteeritav ja üldtuntud tava. Kohtu seisukoht, et lapse emal tuleb kasutada ühistransporti isikliku sõiduki asemel, ei saa olla põhjenduseks, et lugeda kulu põhjendamatuks. Samas ei ole 2-aastase lapse huvides sõita pandeemia ajal ühistranspordis.
13. Samuti jättis kohus hindamata hageja esitatud tõendid kulude kohta hageja hügieenile, tervisele ja lapse mänguasjadele. Hageja esitas kohtule detailselt korrastatud ostutšekid nimetatud kululiikide kohta ning selgitatava koondtabeli.
14. Kohus leidis ekslikult, et puuduvad tõendid lapsehoidja kulu kohta ja selle kohta, et laps käib perioodiliselt basseinis individuaaltrennis. Kohus jättis alusetult hindamata hageja esitatud ujumistrenni arved (Z MTÜ) ning lapsehoidja kinnituskirja teenuse osutamise kohta. On loomulik, et aeg-ajalt peab iga inimene (sh ka hageja seaduslik esindaja) käima poes, juuksuris, arsti juures jm, kuhu ei saa iga kord kaasa võtta 2-aastast last. Võttes arvesse, et tegemist on 5 2-20-17879 üksikvanemaga, kellel ei ole võimalust mõneks ajaks last sugulase või tuttava juurde jätta, on loogiline, et lapse ema kasutab aeg-ajalt lapsehoidja teenust. Sellest tulenevalt on kohtu põhjendus ujumistrenni ja lapsehoidja osas alusetu.
15. Maakohus leidis ekslikult, et lapse ema ei käi tööl. Kohtuistungil esitatud kohtuniku küsimusele „Kas te tööl käite?“ vastas hageja seaduslik esindaja, et „Hetkel ei käi“. Hageja 28.12.2020 menetlusdokumendis on kohtule teatatud, et lapse ema viibib lapsehoolduspuhkusel. Hageja seaduslikul esindajal on olemas töökoht. Kohus hindas lapse ema ütlusi ekslikult, mistõttu tegi ebaõige järelduse tema varalisest seisundist. Kohus on asjakohatult soovitanud lapse emal töö leida. Samuti olid asjakohatud kohtuniku „noomitused“ kohtuistungil, et „tal on selge, miks vanemad on lahku läinud“, kui isiklikult nägi, et kohtuistungil viibiv hageja seaduslik esindaja on lapseootel. Selline ebakorrektne kohtu käitumine ja hoolimatus tõendite hindamisel võib viidata, et otsus põhineb üksnes eelarvamusel. Vastustaja seisukoht
16. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud osas tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon

§ 657

lg 1 p 2¹ alusel muutmata, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi, jättes lõppjärelduse hagi rahuldamata jätmise kohta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 24. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles jäeti hagi rahuldamata, ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 1000 eurot kuus. Ülejäänud osas palub hageja jätta otsuse jõusse. Kohus lähtub kaebuse lahendamisel apellatsioonkaebuse taotlusest. Seega ei ole hageja maakohtu otsust vaidlustanud tagasiulatuva elatise võla välja mõistmata jätmise osas ja ringkonnakohus selles osas

§ 651lg 1 järgi maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.

Kohtuotsus on vaidlustamata osas

§ 456lg 4 järgi jõustunud.

25. Apellatsioonimenetluses kontrollitakse esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ulatuses, milles maakohtu otsus on vaidlustatud.

§ 631

lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus.

§ 652

lg 3 p 2 järgi tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtus tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.

1. Kuigi hageja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud tagasiulatuva elatise võla väljamõistmata jätmise osas, on hageja esitanud apellatsioonkaebuse põhjendustes maakohtule etteheiteid, mis puudutavad tagasiulatuva elatise väljamõistmata jätmist, millele ringkonnakohus peab selguse huvides siiski vajalikuks vastata, kuna kostja poolt enne hagi esitamist elatiseks raha maksmise tuvastamine on oluline ka igakuise elatise nõude lahendamisel. 6 2-20-17879
2. Ringkonnakohus nõustub osaliselt hageja menetlusliku etteheitega seoses hageja 16.03.2021 hagi täienduse ja tõendi ning 23.03.2021 seisukoha arvesse võtmata jätmisega. Maakohus põhjendas otsuses nimetatud menetlusdokumentide arvestamata jätmist sellega, et need olid esitatud hilinenult. Toimikust nähtuvalt andis maakohus 18.02.2021 e-kirjaga tähtaja 05.03.2021 hageja ema ja kostja sissetulekute ja varalise seisu tõendamiseks (tl 78), seejärel selgitas 25.02.2021 e-kirjas, et kohtuistungil plaanitakse arutada hageja kulusid ja vanemate varalist seisu (tl 80) ja teises 25.02.2021 saadetud e-kirjas palus kohus pooltel võtta kohtuistungile kaasa kõik tõendid lapse kulutuste ja vanemate varalise olukorra kohta (tl 82). 11.03.2021 kohtuistungi protokolli kohaselt selgitas maakohus, et hagejal tuleb tõendada kostjalt tagasiulatuva elatise nõudmist (tl 95 pöördel). Toimiku materjalidest nähtuvalt ei määranud kohus pooltele 11.03.2021 kohtuistungil ega pärast seda tõendite esitamiseks tähtaegu. Kuivõrd küsimus sellest, kas lapse ema on nõudnud kostjalt ülalpidamist enne hagi esitamist, tõstatati kohtuistungil, siis pidi hageja kohtu juhistest tulenevalt esitama tõendi kohtuistungi toimumise järgselt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus juhtinud menetlust viisil, kus pooled ei saanud eeldada, et pärast kohtuistungit esitatud menetlusdokumente ja tõendeid arvesse ei võeta. Seejuures on maakohus pooli ebavõrdselt kohelnud ja otsuses arvestanud kostja 14.03.2021 esitatud tõenditega kostja sissetulekute kohta. Ringkonnakohus leiab eeltoodu tõttu, et maakohus jättis ebaõigesti lahendi tegemisel hageja 16.03.2021 hagi täienduse ja 23.03.2021 seisukoha arvesse võtmata ning 16.03.2021 esitatud tõendi hindamata. Ringkonnakohus saab maakohtu otsuse põhjendusi täiendades ise hageja esitatud seisukohti arvestada ja vajadusel ka tõendit hinnata.
3. Hageja nõudis hagis PKS § 108 järgi tagasiulatuvat võlga 2000 eurot 2020 juuni ja juuli eest. Asjaolu, et hageja nõudis 2020 juuni ja juuli eest elatist, soovis hageja tõendada 16.03.2021 hagi täienduse lisana esitatud vanemate 26.06.2020 kirjavahetusega. Maakohus jättis PKS § 108 alusel esitatud nõude rahuldamata ja seda ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud, mistõttu ei ole käesolevas menetlusetapis enam maakohtu menetluslikule rikkumisele vaatamata elatise nõudmise kohta esitatud tõendit vajalik hinnata. Lisaks märgib kolleegium, et kuigi maakohus otsuses 16.03.2021 tõendit ei arvestanud, ei jäänud tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole selle nõudmist tõendanud, vaid selle tõttu, et kostja on kohustuse täitnud.
4. Apellatsioonkaebuses asub hageja seisukohale, et kuna hageja vanemate suhe lõppes 05.06.2020, siis enne seda kuupäeva kostja tehtud ülekandeid ei saa arvestada hagejale tasutud elatisena, vaid perekonna majapidamiskulude katmiseks. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Esiteks ei ole kostja kinnitanud täpset kuupäeva, millal hageja vanemate kooselu lõppes. Seega ei ole hageja seadusliku esindaja istungil esitatud väide menetluses kinnitust leidnud asjaolu, nagu hageja ekslikult apellatsioonkaebuses arvab. Vaidlust ei ole, et kostja elab pikemat aega Maltal, see tähendab eraldi hagejast ja tema emast. Eluliselt on usutav, et lapsest lahuselava kostja ülekanded on tehtud eesmärgiga täita ülalpidamiskohustust oma lapse ees. Teiseks on oluline see, et PKS § 100 lg 4 järgi tuleb elatist maksta ette. Seega on põhjendatud võtta arvesse kohustuse tekkimisele eelneval kuul tehtud ülekanded. Maakohus märkis otsuses ekslikult, et kostja tasus 23.03.2020 500 eurot, tegelikult toimus tasumine 23.05.
5. Eeltoodud eksimus ei ole aga viinud ebaõigele järeldusele. Kokkuvõttes leidis maakohus, et nimetatud ülekandega ja 25.05.2020 üle kantud 900 euroga sai lugeda täidetuks 2020 juuni ja juuli ülalpidamiskohustuse. Asjaolu, et kostja pidas mais tehtud ülekandeid hageja elatiseks, kinnitab ka hageja 16.03.2021 hagi täienduse lisana esitatud vanemate 26.06.2020 kirjavahetus, milles kostja vastab hageja seaduslikule esindajale, et eelmisel kuul lapsele tasutud 1400 eurost peaks jätkuma mitmeks kuuks (tl 109, tõlge tl 107 pöördel). Viidatud kirjavahetuses heidab 7 2-20-17879 hageja seaduslik esindaja kostjale ette üksnes seda, et kostja ei ole juunis ülekannet teinud, mitte ei väida, et ta mais ei oleks 1400 eurot lapse ülalpidamiseks saanud.
6. Ülejäänud apellatsioonkaebuse etteheited puudutavad hageja nõuet mõista kostjalt välja igakuine elatis alates detsembrist
8. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on PKS § 96 alusel kohustatud talle ülalpidamist andma. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindavale vanemale. Seega on kostjal seadusest tulenev kohustus hagejale ülalpidamist anda.
9. Eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sellest suurema elatise väljamõistmine on kohtupraktikas pigem erandlik. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus esitatud tõendite alusel kindlaks teha. Ringkonnakohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Lapse vajaduste hindamisel tuleb lähtuda mõistlikkusest. Kuigi erineva sissetulekute suurusega leibkondadel võivad olla erinevad võimalused ning erinevad tarbimisharjumused ning seega erinevate perekondade lastel ka erinevad vajadused, saab kohus lapse vajaduste hindamisel lähtuda muu hulgas ka pikaajalisest kogemusest sarnaste vaidluste lahendamisel.
10. Hageja palub kostjalt välja mõista alates detsembrist 2020 igakuise elatise 1000 eurot. Kostja on hagile vastu vaielnud põhjusel, et lapse vajadused 2059,63 eurot kuus ei ole tõendatud, kostja osaleb lapse kasvatamises ja täidab lapse ülalpidamiskohustust nii rahas kui ka vahetult. Kostja leiab, et temalt ei tule elatist välja mõista, kuna ta on hageja ülalpidamise kohustuse täitnud. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kui suured on hageja igakuised vajadused ja mis suuruses elatist peaks kostja hagejale maksma.
11. Hageja leiab, et maakohus eksis lapse vajaduste katteks tehtavate kulude tuvastamisel ning jättis ebaõigesti ostutšekid ja arved hindamata. Ringkonnakohus hindas apellatsioonkaebust lahendades hageja vajadusi, arvestades seejuures ka hagi täienduses esitatud seisukohtadega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jõudnud hageja vajaduste suuruse osas õigele lõppjäreldusele, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks ümberhinnata osaliselt kulude suuruse.
12. Maakohus hindas hageja toidukulude suuruseks 150 eurot, mis on ringkonnakohtu hinnangul mõistlik kulu. Hageja väide, et laps on allergik, kes vajab eritoitu, on tõendamata. Toimikus puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et kostja oleks nõustunud hageja väitega. Kostja on toidukulule vastu vaielnud ja leidnud, et hageja on terve laps. Hageja väidetavat toidukulu 503,67 eurot kuus ei tõenda ka hulgaliselt esitatud toidupoodide ostutšekid, kuna neist on tuvastatav, et ostud on tehtud paljude erinevate isikute poolt. Lisaks on toidukulu selline kulu, mida kannab ka isa nendel päevadel, kui ta on Eestis ja laps temaga viibib.
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga kulude kohta hageja hügieenile ja tervisele. Maakohus on õigesti nende kulude hindamisel tuginenud kohtupraktikas mõistlikuks peetud summadele. Hageja nõutud hügieenikulu 93,55 eurot ja tervisekulu 104,17 eurot on ülepaisutatud. Isegi, kui hageja seaduslik esindaja on sellises summas hügieeni ja tervisega 8 2-20-17879 seotud kulusid mõnes kuus kandnud, ei ole tõendatud, et regulaarselt on hageja põhjendatud ja vajalikud kulud sellises suuruses. Elatise kindlaksmääramisel tuleb arvestada, milline on mõistlik keskmine kulu kuus pikema perioodi jooksul.
14. Mänguasjade kulu 483,86 eurot on samuti ilmselgelt ülepaisutatud ega ole vältimatult vajalik kulutus. Nimetatud kulu ei tõenda hulgaliselt asja materjalide juurde esitatud erinevate poodide ostutšekid, kuna neist on tuvastatav, et ostud on tehtud mitmete erinevate isikute poolt. Juhul, kui kõik mänguasjad on siiski ostetud hageja jaoks, võib tõenditest teha järelduse, et tegemist on kingitustega hagejale, mitte lapsevanema poolt ülalpidamise kuluga. Ringkonnakohus nõustub, et lapsele eakohaseid ja arendavaid mänguasju on lapsevanematel mõistlik ja põhjendatud võimaldada 50 euro ulatuses kuus.
15. Vaidlustatud transpordikulu osas on ringkonnakohus maakohtust erineval seisukohal. Vaatamata sellele, et hageja kodulinnas on ühistransport tasuta ja eelkooliealistele lastele on üldjuhul tasuta ka muu Eesti-sisene transport, on tavapärane, et peres on sõiduauto, millega tehakse sõite ka lapse huvides. Seetõttu peab ringkonnakohus vajalikuks lugeda hageja põhjendatud vajaduste hulka ka mõistlikus suuruses transpordikulu, s.o 30 eurot kuus.
16. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldustega hageja trennikulu osas. Maakohus leidis ekslikult, et puuduvad tõendid selle kohta, et laps käib perioodiliselt basseinis individuaaltrennis. Hageja on esitanud Z MTÜ arved 2020 oktoobri ja novembri kohta (tl 16 pöördel ja 30 pöördel). On põhjendatud eeldada, et hageja jätkab regulaarselt valitud treeninguga. Seega on tõendatud, et lapse põhjendatud trennikulu on 50 eurot kuus.
17. Lapsehoidja kulu osas on hageja esitanud lapsehoidjaga sõlmitud lepingu, et teenust osutatakse 3 korda kuus tasuga kokku 90 eurot (tl 40 pöördel, tõlge tl 40). Maakohus leidis, et kulu on tõendamata. Vaatamata sellele, et hageja on kulu kohta esitanud tõendi, ei pea ringkonnakohus nimetatud kulu vajalikuks ja põhjendatuks. Hageja ei ole põhjendanud lapsehoidja teenuse kasutamise hädavajalikkust lapse jaoks, vaid teenust kasutatakse lapse ema vajaduste rahuldamise eesmärgil. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega selle kulu põhjendamatuse osas.
18. Ringkonnakohus leiab, et mõnevõrra ülepaisutatud on hageja kulu riietele ja jalanõudele. Ringkonnakohtu arvates on kulu suuruses 140 eurot kuus tõendamata. Nimetatud kulu vajalikkust ei tõenda hulgaliselt esitatud erinevate poodide ostutšekid, kuna neist on tuvastatav, et ostud on tehtud mitmete erinevate isikute poolt, mis annab alust kahtluseks, et kõik esitatud tõendid ei kajasta hageja huvides tehtud kulutusi. Kostja on pidanud põhjendatud kuluks 40-50 eurot kuus. Ringkonnakohus möönab, et arvestades hageja vanust, vajab ta sageli uusi riideid ja jalanõusid, kuid suuremaid oste ei ole siiski vaja teha igakuiselt, mistõttu kuude lõikes keskmine kulu ei ole põhjendatud ja mõistlik rohkem kui 90 eurot.
19. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lapsed vajavad aeg-ajalt juuksuriteenust, samas ei ole see tingimata vajalik iga nelja nädala tagant. Ringkonnakohus peab piisavaks intervalliks käia lapsega juuksuris 1,5 kuu tagant, mistõttu tuleb keskmiseks juuksurikuluks 10 eurot kuus.
20. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks ümber hinnata hageja kulud sünnipäevadele (45,31 eurot). Ringkonnakohtu arvates ei ole lapse ülalpidamise kontekstis sünnipäevadel käimise kulu vältimatult vajalik ja kulu suurus on lapsevanema reguleerida. Hageja esitatud ostutšekkidelt nähtuvalt on sõprade sünnipäevakingi kulu olnud 10-20 eurot. Ei ole eluliselt usutav, et lapsel on aastaringselt 3-4 sõbra sünnipäeva tähistamine ühes kuus. Tuleb arvestada, mis on mõistlik 9 2-20-17879 keskmine kulu kuus pikema perioodi lõikes. Seega leiab ringkonnakohus, et põhjendatud kulu lapse sõprade sünnipäevade tähistamiseks on 20 eurot kuus.
21. Kulud eluasemele, sideteenusele ja ühekordsetele ostudele on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud maakohtu otsuses märgitud suuruses. Nende kulude osas apellatsioonimenetluses vaidlus puudub.
22. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja vajalikud ja põhjendatud igakuised kulud on 583,69 eurot, s.o ümardatult 584 eurot, nagu tuvastas ka maakohus. Arvestades, et kostja on alates augustist 2020 maksnud regulaarselt elatist 292 eurot kuus, on õige maakohtu järeldus, et kostja ei ole hageja ülalpidamiskohustust rikkunud ja seega ei ole hagi põhjendatud.
23. Vastuseks apellatsioonkaebuse etteheitele seoses maakohtu otsuses märgituga, et hageja seaduslik esindaja ei käi tööl, märgib ringkonnakohus, et tegemist on kohtu täiendavate selgitustega põhjendamaks enda seisukohta, miks ei ole hageja vajadused 2059,63 eurot kuus põhjendatud. Kohtu arvamus, et hageja seaduslikul esindajal tuleb endale töökoht leida, et tagada endale piisav sissetulek, ei ole olnud aluseks hagi rahuldamata jätmisel. Maakohtu ebakorrektset käitumist menetlusosaliste suhtes toimiku materjalidest ei nähtu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud

§ 171lg 1 järgi hageja (apellandi) kanda.

48. Kostja (vastustaja) esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 250 eurot, mis moodustub esindajatasust 2,5 tunni töö eest tunnitasuga 100 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Kostjat esindas apellatsioonimenetluses lepinguline esindaja Olga Väina. 49.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtutoimikust nähtuvalt on kostja esindaja koostanud vastuse apellatsioonkaebusele, milleks oli vajalik tutvuda maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega, ja menetluskulude nimekirja. Kolleegium leiab, et kostja lepingulise esindaja õigusabitoiminguteks kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud. Kolleegium peab kostja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuks. 50. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjale hüvitamisele menetluskulu 250 eurot. Kostja on esitanud ka

§ 177

lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 51.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 10