Obsah (7)

§ 657§ 238§ 652§ 654§ 436§ 165§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 29.10.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-3820 Kohtu

§ 657lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

17. 13.10.2021 esitasid hagejad ringkonnakohtule uue tõendina Harju Maakohtu 07.05.2021 määruse tsiviilasjas nr 2-20-9198, millega määrati kindlaks hagejate ja kostja suhtluskord. Kohtumäärus on edasi kaevatud ja ei ole jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et uue tõendi vastuvõtmisest tuleb keelduda. Tegemist ei ole asjakohase tõendiga, kuna jõustumata kohtumäärus suhtluskorra kohta ei ole aluseks elatise suuruse üle otsustamisel (

§ 238lg 1).

18.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses

§ 654lg 6 järgi ei korrata.

1. Apellatsioonkaebuses heidavad hagejad ette, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi. Hagejad on seisukohal, et vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus peaks olema erinevas proportsioonis tulenevalt maakohtu poolt tuvastatud vanemate sissetuleku suurusest. Sisuliselt vaidlevad apellatsiooniastmes pooled seega PKS § 105 lg 3 kohaldamise üle.
2. Ringkonnakohus hagejate apellatsioonkaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus asjas esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega, samuti kohaldanud neid õigesti. Maakohus on esitatud järeldusi otsuses nõuetekohaselt (

§ 436, § 442 lg 8) põhjendanud.

4 2-20-3820

1. Apellatsioonkaebuses ei ole hagejad teinud etteheiteid maakohtu poolt tuvastatud asjaolude osas, kuid hagejad rõhutavad, et kohus peab elatise väljamõistmisel kaaluma lapse ja vanema huve, samuti arvestama, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kõiki neid aspekte lahendi tegemisel arvestanud, sh hinnanud põhjalikult laste vajadusi, tuvastanud vanemate tehtud kulutused lastele ning tuvastanud vanemate sissetulekud, et hinnata nende võimet ülalpidamiskohustust täita.
2. Maakohus selgitas õigesti, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.
3. Samuti on ringkonnakohus maakohtuga ühte meelt, et põhimõte, mille kohaselt vanemad peavad erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osalema lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile, kohaldub olukorras, kus üks vanematest saab miinimumile lähedast või sellest väiksemat palka ja elatise tasumine teise vanemaga võrdselt ei tagaks talle endale ülalpidamiskulude katmist miinimumulatuses. Eeltoodu on aluseks PKS § 102 lg 2 järgi elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära, kuna elatise tasumine võib kahjustada elatist tasuva vanema enese tavalist ülalpidamist.
4. Maakohtu tuvastatud asjaoludel ei saa asuda seiskohale, et hagejate ema ei ole võimeline hagejatele ülalpidamist andma võrdselt kostjaga. Hagejad ei ole tõendanud, et laste ülalpidamiskohustuse täitmisel kahjustuks laste ema enese tavaline ülalpidamine. Hagejad ei ole sellele ka apellatsioonkaebuses tuginenud.
5. Põhjendatud on kostja apellatsioonkaebuse vastuse seisukoht, et vanemate sissetulekute erinevus ei saa automaatselt kaasa tuua seda, et suuremat sissetulekut teeniv lapsevanem kannab ka suuremat ülalpidamiskohustust. Sellist lähenemist elatise vaidluste senises kohtupraktikas ei ole toetatud.
6. Seega puudub praegusel juhul alus PKS § 105 lg-st 3 tuleneva ülalpidamiskohustuse proportsioonist kõrvalekaldumiseks, kuna mõlema vanema sissetulekud on piisavad, et täita hagejate ülalpidamiskohustust võrdsetes osades. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Kuigi apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel peaksid menetluskulud

§ 165

lg 1 ja § 171 lg 1 järgi jääma võrdsetes osades hagejate (apellantide) kanda, on kostja 19.10.2021 menetlusdokumendis teatanud, et ta ei soovi menetluskulusid ja palub jätta need menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlust arvestades tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. 28.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 5