Obsah (8)

§ 613§ 477§ 173§ 174§ 175§ 172§ 143§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Määruse tegemise aeg ja koht 8. november 2021, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-21-14320 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Puru tee 25 korteriühistu

) § 475 lg 1 p 14 kohaselt hagita asjad on muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad.

§ 613

lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata (lg 2). Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega (lg 3 teine lause). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7). 2

1. Kinnistusregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt on F. P. korteriomandi xxx omanik. Omandiõigus on tekkinud 20.06.
3. Kohus andis 17.09.2021 määrusega puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks vastust avaldusele esitanud.
4. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrTS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal (KrtS § 31 lg 5). KrtS § 34 lg 1 järgi korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist (KrtS § 35 lg 1, lg 2 p 2). Korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek kinnitab (KrtS § 41 lg 1 ja 3). Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele (KrtS § 40 lg 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, on võlausaldajal on õigus nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1).
5. Äriregistri elektroonilise andmebaasi väljavõtte kohaselt on elumajas Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Ahtme linnaosa, Puru tee 25 moodustatud Kohtla-Järve linn, Puru tee 25 korteriühistu, registrikood 80069738 (avaldaja). Äriregistri andmetel on korteriühistu täiendav nimi Korteriühistu IIDLA
6. Korteriühistu põhikirja p 5.3 kohaselt tasuvad ühistu liikmed kütte, vee ja kanalisatsiooni, sooja vee ja muude kommunaalteenuste eest ühistu kaudu. Nende maksete kohta peab ühistu eraldi arvestust. Ühistu tasub teenuse osutajale lepinguga ettenähtud tähtajaks ning teatab järgmisel kuul igale liikmele tema maksete suuruse, mis määratakse üldkoosoleku otsusega kehtestatud korras. Nende maksetega tasumisega viivitamisest tekkinud kahju (viivised) tasub ühistule ühistu liige või muu isik, kes maksmisega viivitas. Seega on puudutatud isik, korteriühistu liikmena kohustatud vastavalt korteriühistu põhikirjale ja KÜS § 151 lg 1, KrtS § 40 lg 1 ja 2, § 41 lg 1 p 3-5 alusel tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid ja majandamiskulusid.
7. Avaldusele lisatud õiendi kohaselt on xxx omanikul seisuga 31.08.2021 perioodi 31.07.2019 kuni 31.08.2021 põhivõlgnevus avaldaja ees summas 378.89 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviste võlgnevus summas 31.83 eurot, võlgnevus kokku 410.72 eurot. KrtS § 15 lg 2 kohaselt korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. Kuna puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt korteriomaniku kohustusi täitnud ja ei esitanud vastuväiteid avaldusele ning tal on tekkinud võlgnevus avaldaja ees, siis leiab kohus, et avaldus tuleb rahuldada ja puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 378.89 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised perioodil 31.07.2019 kuni 31.08.2021 summas 31.83 ning viivised alates 13.09.2021 kuni põhinõude (s.o 378.89 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. 3 Menetluskulud 11.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 12.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 13.

§ 172

lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.

1. Avaldaja palub määrata kindlaks ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kõik avaldaja poolt kantud menetluskulud summas 293 eurot (s.h. riigilõiv summas 50 eurot, dokumentaalsed tõendid 3 eurot ja esindaja kulud 240 eurot) ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määrata tasumisele menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on avalduse esitamisel 13.09.2021 riigilõivu 50 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõiv on põhjendatud kulu ja kohus jätab riigilõivu puudutatud isiku kanda. Hageja on kandnud menetluses dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot, so kinnistusraamatu väljavõte. Kohus leiab, et väljavõtte saamise kulu on käsitletav dokumentaalse tõendi saamise kuluna

§ 143

p 2 mõttes, seega on tegemist asja läbivaatamise kuluna, mis on põhjendatud ja vajalik. Avalduse kohaselt on avaldaja kandnud menetluses õigusabikulusid 240 euro ulatuses. Kohus leiab, et õigusabikulu on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks puudutatud isikult on põhjendatud. 16. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Avaldaja on vastava taotluse esitanud. 17. Kuna kohus rahuldab avalduse, siis mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 293 eurot (s.h tasutud riigilõiv 50 eurot, lepingulise esindaja kulu 240 eurot ja tõendite kulu 3 eurot) ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (293 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 5