Obsah (8)

§ 367§ 163§ 168§ 657§ 654§ 652§ 173§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 28.10.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-885

§ 367

). Hageja on põhjendatult arvestanud viivist alates 10.01.2020 järgnenud päevast ehk 31.12.2019 kostjale esitatud nõudekirjas teatatud võla tasumise tähtpäevast (dtl 64). Kostja on kinnitanud nõudekirja kättesaamist (dtl 67). Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. 17. Menetluskulud jätab kohus

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

Hagi rahuldatud osa on rahuldamata jäänud osas küll oluliselt väiksem, kuid sõiduautot puudutavas osas loobusid pooled menetluse kestel vastastikustest nõuetest (dtl 429), sõlmides sisuliselt kompromissi.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi korral oma menetluskulud ise, kui pole lepitud kokku teisti. Kohus arvestab menetluskulude jaotamisel ka seda, et töölepingu alusel kostja poolt esitatud tasaarvestuslikud vastuväited osutusid alusetuiks. Hageja apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas 09.04.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. 4 2-20-8858
2. Hageja ei ole täitnud juhatuse liikme kohustusi majandusaasta aruande koostamisel. Aruannet ei esitatud äriregistrile ega osanikele kinnitamiseks. Arusaamatuks jääb, millistele tõenditele tuginedes leidis kohus, et aruande koostamise ja esitamise kohustus oli kostja poolt täidetud. Toimikus sellised tõendid puuduvad. Lisaks jääb arusaamatuks, millal see täpselt täideti.
3. Kostja ei ole edastanud hagejale raamatupidamisdokumentatsiooni. 02.12.2017 seisuga olid raamatupidamisdokumendid kostja käes (kostja 02.12.2017 e-kiri, dtl 111, 119). Kohus ei ole kostja 02.12.2017 e-kirja asja lahendamisel arvestanud. Tunnistaja Q ütlused, mille kohaselt olid raamatupidamisdokumendid hageja asukohas ja jäid sinna ka pärast kostja tagasikutsumist juhatusest, on ebausaldusväärsed. Lisaks on tunnistaja ütlused vastuolus kostja ütlustega ja esitatud tõenditega (apellatsioonkaebuse p 4.1). Seega tuleb lugeda, et raamatupidamisdokumendid olid kostja käes siis, kui kostja ei olnud enam juhatuse liige. Hageja nõue dokumentatsiooni taastamiseks tehtud kulude hüvitamiseks on õigustatud ja tõendatud.
4. Kohus luges ebaõigesti tõendatuks, et kostja poolt sularaha arvelt on tasutud 4260 eurot N&V Accounting OÜ-le. Kostja väited ei ole tõendiks ning tunnistaja ütlused on selles osas ebausaldusväärsed ja vastuolulised (vt apellatsioonkaebuse p 4.2). Eeltoodu kohta puuduvad kulu alusdokumendid ning kostja väited sularaha kasutamise osas on vastuolus muude tõenditega. Esitatud tõendid ja asjaolud kinnitavad, et vahendusteenust toimunud ei ole (vt apellatsioonkaebuse p 3.2). Kohus hageja sellistele tõenditele hinnangut andnud ei ole.
5. Tunnistaja on kostja abikaasa. Seega peab kohus jätma tunnistaja ütlused tähelepanuta või hindama neid koos teiste tõenditega. Kohus seda teinud ei ole.
6. Kohus jättis ebaõigesti täies ulatuses rahuldamata kahju hüvitamise nõude seoses kohtueelsete õigusabikulude kandmisega.
7. Hageja on teinud kostjale mitmeid kompromissettepanekuid. Seega ei ole õiglane jätta hageja menetluskulusid täies ulatuses hageja enda kanda. Kostja apellatsioonkaebus
8. Kostja palub 09.04.2021 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1558,75 eurot ja viivise ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud (sh tunnistajatasu) hageja kanda.
9. 2600 euro näol on tegemist hagejale antud laenu tagastamisega. Nimelt oli hagejal vaja 27.11.2015 tasuda GRANDMET OÜ arve summas 2580 eurot ning Tallinna Linnakantselei arve summas 40 eurot, kuid hageja kontojääk oli vaid 38,05 eurot. Antud summa tagastamine toimus kuu aega hiljem pärast seda, kui hageja kontole laekusid tarnijate maksed, s.o 04.01.
10. Kohus ei ole arvestanud esitatud tõendeid laenu päritolu ning tagastamise kohta.
11. Kohus leidis ebaõigesti, et poolte vahel ei olnud sõlmitud töölepingut. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata, et kostja on alates lepingu sõlmimisest saanud töölepingu alusel töötasu ning vastavalt deklareerinud ning maksnud ka tööjõumakse. Hageja majandusaasta aruannetest ei tulene, et juhatuse liikmetele oleks tasutud juhtimistasusid. Samas tuleneb, et on tasutud töötasu. Töötasu (mitte juhatuse liikme tasu) tasumine on kinnitatud ka hageja konto väljavõtetega.
12. Kohus jättis põhjendamatult menetluskulud

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kuna hagi rahuldati ca 15% ulatuses, siis on ebaõiglane jätta menetluskulud kostja enda kanda. 5 2-20-8858 Vastustajate seisukohad

1. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
2. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Tsiviilkolleegium tühistab maakohtu otsuse

§ 657

lg 1 p 2 alusel osas, milles maakohus jättis 4791,65 euro ja vastavas osas viivise väljamõistmiseks hagi rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldab hagi ja jaotab menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusele. 32. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

1. Hageja kahju hüvitamise nõue koosneb kolmest osast: - kahju seoses 2016.a majandusaasta aruande koostamisega 1000 eurot; - hageja arvelt kostja arvele tehtud ülekanded summas 5637,40 eurot, mida kostja pole tagasi maksnud ega kuludokumente esitanud; - kohtueelne õigusabikulu 1209 eurot.
2. Kõigepealt käsitleb kolleegium hageja arvelt kostja arvele tehtud ülekandeid.
3. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja kogu juhatuse liikmeks oleku ajal alates 2015 kuni 2017 teinud ülekandeid hageja arvelt enda arvele ja ka vastupidi, see on maksnud osa raha tagasi. Hageja arvestuste kohaselt on kostja võtnud tema kontolt raha 5637,40 eurot rohkem, kui on hageja kontole maksnud. Kostja kinnitas maakohtus selle arvestuse õigsust. Maakohus selgitas pooltele tõendamiskoormist, muuhulgas seda, et kostjal lasub kohustus tõendada endale ülekantud raha kasutamist hageja huvides. Maakohus leidis, et 1377,40 euro osas ei ole kostja seda tõendanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu järeldusega. Kostja ei ole tõendanud selle raha kasutamist hageja huvides.
4. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et ülejäänud summa osas, see on 4260 euro kulutamine hageja huvides, on tõendamist leidnud. Kostja väitel on selle summa arvel sularahas tasutud N&V Accounting OÜ poolt raamatupidamisteenuste eest esitatud arved. Tunnistaja Q kinnitas nende arvete sularahas tasumist kostja poolt. Tunnistaja väitel esitati need arved N&V Accounting OÜ poolt kolmandatele isikutele osutatud raamatupidamisteenuste eest. Hageja esitas väidetavalt samas summas arved tegelikele teenusesaajatele, kes need arved hagejale ka tasusid. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et Q ütlusi ei saa tõendina lugeda usaldusväärseks, kuna need ei ole kooskõlas teiste tõenditega. Samuti on Q näol tegemist kostja abikaasaga, kes on ilmselgelt huvitatud asja lahendamisest kostja kasuks. N&V Accounting OÜ poolt arvete esitamise aeg ja arvete summad ei ole vastavuses kostja poolt tehtud ülekannetega. Peale Q ütluste puuduvad asjas igasugused tõendid N&V Accounting OÜ-le sularaha üleandmise kohta. Tunnistaja väitis, et saadud sularaha oli kajastatud N&V Accounting OÜ raamatupidamises, kuid aastaaruannetest see ei nähtu. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta vastuolud tunnistaja ütluste ja raamatupidamisdokumentide vahel. 6 2-20-8858
5. Maakohus tugines sellele, et hageja ei ole tõendanud, et N&V Accounting OÜ arved oleksid olnud hageja poolt tasutud muul viisil või et kolmandad isikud hagejale vastavat kulu ei hüvitanud. Sellega luges kohus tõendatuks, et 4260 euro ulatuses on kostja kasutanud hageja kontolt võetud raha hageja huvides. Ringkonnakohus sellise järeldusega ei nõustu. Maakohus jättis tähelepanuta hageja väite, et tegemist oli fiktiivsete arvetega, mis koostati üksnes kohtumenetluse jaoks, kuna tegelikkuses hageja kellelegi raamatupidamise vahendusteenust ei osutanud. Hageja ostis ise raamatupidamisteenust ja tasus selle eest ülekandega. Usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et hageja oleks vahendanud raamatupidamisteenust kolmandatele isikutele, asjas esitatud ei ole. See, et kolmandad isikud ei ole tasunud hagejale vahendusteenuse eest, on negatiivne asjaolu, mida hageja ei saa tõendada. Küll aga oleks kostja saanud esitada tõendeid kolmandate isikute poolt raamatupidamisteenuse eest tasumise kohta, mida kostja ei teinud.
6. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka arusaadav ega eluliselt usutav, miks kostja kõigepealt kandis enda isiklikule kontole raha, seejärel võttis selle sularahas välja ja andis N&V Accounting OÜ-le. Kostja oleks saanud ülekande teha otse N&V Accounting OÜ arvele. Sellise tegevuse põhjuseid ei ole kostja selgitanud.
7. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole tõendanud, et ta kasutas oma arvele kantud 4260 eurot hageja huvides ning ta peab selle summa ÄS § 187 lg 2 alusel hagejale hüvitama.
8. Kahju osas seoses majandusaasta aruande koostamisega nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ja

§ 654lg 6 alusel neid ei korda.

Hageja on käsitlenud kahjuna teenustasu 1000 eurot, mida ta maksis raamatupidamisbüroole aruande koostamise eest. Maakohus leidis põhjendatult, et kuna hageja ostis raamatupidamise teenusena sisse, pidigi ta selle eest maksma. Hageja ei ole veenvalt tõendanud, et kostja süüline käitumise põhjustas vajaduse tellida ja maksta sama majandusaasta aruande koostamise eest kahele erinevale raamatupidamisfirmale.

1. Kohtueelse õigusabikulu osas rahuldas maakohus hageja nõude ulatuses, mis vastab nõude rahuldamise ulatusele. Ringkonnakohus nõustub selle põhimõttega, kuid kuna ringkonnakohus rahuldab hageja nõude suuremas ulatuses, kui tegi seda maakohus, siis suurendab ringkonnakohus ka vastavalt kohtueelse õigusabikuluna väljamõistetavat summat. Kohtuväliselt nõudis hageja kostjalt 9526,66 euro tasumist, millest kuulub rahuldamisele 5637,40 eurot, see tähendab, et hageja nõue osutus põhjendatuks 59 % ulatuses. Hageja on kulutanud kohtueelsele õigusabile 1209 eurot. Seega loeb ringkonnakohus sellest põhjendatud kuluks 713 (0,59x1209) eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja tasaarvestuslik vastuväide on alusetu. Protsessuaalse tasaarvestusena kostja poolt esitatud vastuväide tugines kostja väidetavatel vastunõuetel, mis tulenesid sõiduauto Subaruga seoses hagejale antud laenu ning töölepingu alusel tekkinud palga- ja puhkusekompensatsiooni nõuetest. Sõiduautoga seotud nõuetest pooled loobusid vastastikku. Vaatamata maakohtu selgitamistele ei esitanud kostja töölepingu osas mingeid tõendeid tõendamaks, et ta täitis juhtimisest väljaspoole jäävaid kohustusi. Kostja ei ole ka selgitanud, milliseid kohustusi ta täitis. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kostja välja toonud, milliseid kohustusi ta väidetava töölepingu raames täitis. Ringkonnakohus jätab

§ 652

lg 4 alusel tähelepanuta kostja apellatsioonkaebuses esitatud uue väite, et 2600 euro näol on tegemist hagejale antud laenu tagastamisega seoses GRANDMET OÜ arve tasumisega. 7 2-20-8858

1. Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus hageja nõude täiendavalt 4791,65 euro saamiseks. Samuti kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhisummalt 6350,40 eurot viivis alates 11.01.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhivõla tasumiseni.
2. Ülejäänud osas jääb hageja nõue rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 45.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. 46.

§ 173

lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. 47. Kuivõrd hagi rahuldatud osa on oluliselt suurem, kui rahuldamata osa, jaotab ringkonnakohus kõik menetluskulud

§ 163lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

1. Eeltoodust tulenevalt kannab hageja 19 % ja kostja 81% maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskuludest.
2. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 8