KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 10. november 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21

) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel luba paigutada X kuni kaheks kuuks KPK-sse. Isiku kinnipidamine on vajalik tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks (sh intervjuu korraldamiseks) ning esineb VSS § 68 p-de 2, 5, 8 ja 9 kohane põgenemisoht. Isik on esitanud enda kohta valeandmeid (VSS § 68 p 2), muutes korduvalt seletusi nimekuju, sünniaja ja kodakondsuse kohta. Isik on tuvastatud kui Alžeeria kodanik X (sünd. XX.XX.XXXX). Valeandmete esitamise põhjuseks võib pidada isiku soovi saada rahvusvahelist kaitset. Isik ei ole järginud ka tema suhtes varem kohaldatud järelevalvemeetmeid, vaid lahkus kahel korral ebaseaduslikult Eestist teistesse Schengeni riikidesse, omamata selleks vajalikke lubasid ja dokumente (VSS § 68 p-d 5 ja 9). Isik peeti 2018. a-l kinni ebaseadusliku piiriületuse tõttu (VSS § 68 p 8) ja on ilmne, et ta võib ka edaspidi kasutada kõiki võimalusi Euroopas ebaseaduslikult ringi liikumiseks. Isik esitas 11.08.2021 rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui talle sai Tallinna Halduskohtu 11.08.2021 istungil haldusasjas nr 3-21-352 teatavaks, et Alžeeria saatkond on tema isikusamasuse tuvastanud. Eelnenud ligi 6 kuu jooksul ei ole isik rahvusvahelist kaitset taotlenud, kuigi tal oli võimalus seda teha. Seega on rahvusvahelise kaitse taotlus esitatud väljasaatmise takistamiseks (

§ 361lg 2 p 5).

Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada

§-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ning tema kinnipidamine on proportsionaalne ja kohane abinõu. 5. X märkis 12.08.2021 kohtuistungil, et ta ei ole alžeerlane ja tema nimi on Y. Isik oli sunnitud Eestist lahkuma, sest tal puudus võimalus siin töötada ja endale elatist teenida. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas isik põhjusel, et ta ei soovi enda Alžeeriasse väljasaatmist. Isik vajab rahvusvahelist kaitset seoses sõjaolukorraga Palestiinas. Isik ei soovi Eestist 2

§ 361

lg 2 p-de 4 ja 5 alusel PPA-le loa paigutada X KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Isikut peeti VSS-i alusel kinni väljasaatmise eesmärgil ja ta esitas kinnipidamise ajal rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku käitumisest ja kohtuistungil antud seletustest võib järeldada, et tal puudub rahvusvahelise kaitse vajadus ning taotlus esitati teise isiku soovitusel eesmärgiga takistada Alžeeriasse väljasaatmist. Rahvusvahelise kaitse vajaduse korral tulnuks seda taotleda esimeses turvalises riigis. Isiku sõnul elas ta 4–5 aastat Türgis ning jõudis Eestisse läbi mitme riigi. Ka Eestis ei taotlenud ta 2018. a-l rahvusvahelist kaitset kohe, vaid alles mitu tundi pärast kinnipidamist. Seejuures loobus isik taotlusest 5 päeva hiljem ning ei taotlenud enam kui 3 aasta jooksul uuesti rahvusvahelist kaitset, vaid esitas uue taotluse alles pärast seda, kui Alžeeria ametivõimud tuvastasid ta Alžeeria kodanikuna. Isik tunnistab isegi, et esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, sest ei soovi enda väljasaatmist Alžeeriasse. Puudub alus kahelda, et isik on tuvastatud ebaõigesti, sest seda tehti mh fotode ja sõrmejälgede alusel. Isiku Alžeeria päritolu võib järeldada ka sellest, et ta väitis Poola ametivõimudele end olevat alžeerlane, samuti reisis ta koos isikuga, kes tuvastati hiljem Alžeeria kodanikuna. Kuna isik on tuvastatud Alžeeria kodanikuna ja teda ootab väljasaatmine Alžeeriasse, kus sõjaolukorda ei esine, siis puudub isikul rahvusvahelise kaitse vajadus ning viide Palestiinas Gazas toimuvale relvakonfliktile ei ole asjakohane. Põgenemisohu esinemine on usutav. Isiku suhtes on lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks kahel korral kohaldatud järelevalvemeetmeid, mida isik ei järginud, vaid lahkus ebaseaduslikult Eestist teise Schengeni liikmesriiki. Puudub alus arvata, et isik sel korral järgib tema suhtes kohaldatavaid järelevalvemeetmeid ning jääb Eestisse kuni rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemiseni ja tõenäolise väljasaatmiseni. Kuna isikul puudub rahvusvahelise kaitse vajadus ja ta on enda Alžeeriasse väljasaatmisele vastu vaielnud, siis puudub alus eeldada, et isikul oleks motivatsioon teha PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd ja taotluse rahuldamata jätmise korral aidata kaasa enda väljasaatmisele. Usutav on, et isik hakkab menetlust takistama ja ennast varjama. Seda kahtlust kinnitab isiku varasem käitumine, s.o valeandmete esitamine nime, sünniaja, kodakondsuse ja päritoluriigi kohta. Samuti on usutav, et isik vabanes ise enda dokumentidest, et vältida tema isiku tuvastamist ja kodakondsusjärgsesse riiki väljasaatmist. Põhjendused, et isik lahkus Eestist elatusvahendite puudumise tõttu, on otsitud, kuna ka teistes riikides puudusid tal elatusvahendid ja luba töötada. Pigem püüab isik jõuda suure araabiakeelse kogukonnaga riiki, kus saaks ühiskonda sulanduda ja vältida kokkupuudet ametivõimudega. Praeguse kinnipidamise eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse toimingute tegemiseks ja selleks vajalike andmete saamiseks ning kui rahvusvahelise kaitse taotlus jääb rahuldamata, siis ka isiku lahkumiskohustuse sundtäitmiseks (

§ 362lg 4).

Isiku võimalik väljasaatmine ei ole perspektiivitu, sest Alžeeria tuvastas isiku enda kodanikuna ning PPA-l on ka varasem kogemus, et koroonapandeemiast tingitud piirangutele vaatamata on riigid siiski oma kodanikke vastu võtnud. Suhtlus Alžeeria ametivõimudega ei ole kestnud nii kaua, et oleks põhjust pidada väljasaatmist lähitulevikus võimatuks. Isiku kinnipidamise kestust ei saa pidada ebaproportsionaalseks, kuna varasemaid kinnipidamisi ei summeerita. Puuduvad andmed, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (

§ 363lg 3).

7. X palub 30.08.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu 13.08.2021 määrus ja vabastada ta viivitamata KPK-st. Halduskohtu määrus ei ole seaduslik ja põhjendatud ning selle tegemisel ei ole piisavalt arvestatud kõiki isikuga seotud asjaolusid. Halduskohus võttis juba 3

§ 361alusel.

Kuna Tallinna Halduskohtu 13.08.2021 määruse õiguslik toime lõppes 13.09.2021, siis ei ole ringkonnakohtul enam võimalik määruskaebuse esitajat KPK-st vabastada. See ei takista siiski selle hindamist, kas X kuni kaheks kuuks KPK-sse paigutamine oli Tallinna Halduskohtu 13.08.2021 määruse tegemise ajal põhjendatud või mitte (Riigikohtu 08.06.2021 määrus nr 320-1697, p 13; 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 15). 12.

§ 361

lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et

§ 29

lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole

§ 361

lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad.

§ 361

lg 2 p‑de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete kohaldamist saab põhjendada ka põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu on nimetatud üksnes

§ 361lg 2 p-s 4.

Põhjendatud kahtlus, et rahvusvahelise kaitse taotleja puhul esineb põgenemisoht, ei ole iseseisvalt KPK-sse paigutamise alus, vaid üksnes asjaolu, mis õigustab

§ 361

lg 2 p-de 1–5 ja 7 alusel KPK-sse paigutamist (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Praegusel juhul on PPA ja halduskohus tuginenud

§ 361lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud alustele.

13.

§ 361

lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise aluseks olla vajadus selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le menetlustoimingute tegemiseks (sh ärakuulamiseks) kättesaadav. Isiku põgenemise ohu tuvastamiseks ei piisa siiski pelgalt mõne VSS §-s 68 sätestatud asjaolu kindlakstegemisest, vaid tegelikku põgenemisohtu tuleb hinnata, arvestades konkreetset isikut puudutavaid asjaolusid kogumis (nt Riigikohtu 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 18; 19.06.2019 määrus nr 3-19-415, p 11). PPA 12.08.2021 taotluse kohaselt on kinnipidamine vajalik rahvusvahelise kaitse menetluse toimingute tegemiseks (sh intervjuu läbiviimiseks). See toiming ei saanud olla taotluse esitamise ajaks veel tehtud, sest rahvusvahelise kaitse taotlus esitati alles 11.08.2021. Kuna isikuga seotud asjaolud olid ebaselged, oli isiku

§ 361lg 2 p 4 alusel kinnipidamine põhjendatud.

Tallinna Ringkonnakohus leidis juba 12.05.2021 määruses nr 3-21-352 (p-des 13 ja 14), et X puhul esineb põgenemisoht tulenevalt VSS § 68 p-des 2, 5, 8 ja 9 märgitud asjaoludest. Ringkonnakohus on jätkuvalt seisukohal, et kahtlust, et puudutatud isik võib põgeneda, kinnitab esmajoones see, et isik ei ole järginud tema suhtes varem kohaldatud järelevalvemeetmeid ning lahkus ebaseaduslikult esmalt Soome ja seejärel Poola (VSS § 68 p-d 5 ja 9). Määruskaebuse esitaja väide, et ta ei püüaks rohkem Eestist põgeneda, sest mõistab nüüd selle perspektiivitust, on isiku üldise ebausaldusväärsuse tõttu ebausutav. Määruskaebuse esitaja sõrmejäljed on EURODAC andmebaasis olemas juba

1. a-st ja kui ta on varasemat Eestist lahkumist põhjendanud sellega, et tal puudus võimalus siin endale tööga elatist teenida, ei saaks ta ka praegu KPK-st vabastamise korral Eestis seaduslikult töötada.
2. Ringkonnakohus ei pidanud 12.05.2021 määruses nr 3-21-352 võimalikuks välistada, et dokumentides eri nimekujude (Q, Y) esitamise põhjuseks võis olla eksitus nime transkribeerimisel, kuid olukorras, kus isik on praeguseks Alžeeria ametivõimude poolt 5

§ 361

lg 2 p 5 alusel on isiku kinnipidamine vältimatu vajaduse korral lubatud, kui on põhjendatud alus arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

§ 361

lg 2 p-i 5 tuleb kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-ga d tõlgendada viisil, et selle sätte alusel saab rahvusvahelise kaitse taotleja kinni pidada üksnes juhul, kui teda peetakse juba kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks. Sellises olukorras on võimalik isik

§ 361

lg 2 p 5 alusel kinni pidada, kui objektiivsete kriteeriumide ja konkreetse juhtumi asjaolude põhjal on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata lahkumiskohustuse täitmine edasi või vältida väljasaatmist (vt Riigikohtu 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 13–16). Taotleja sellistele eesmärkidele võivad viidata näiteks tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud (sh taotluse esitamise aeg) ja ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p-d 10–12). 16. X on peetud 18.02.2021–11.08.2021 kinni VSS-i alusel (kinnipidamiseks anti viimati luba Tallinna Halduskohtu 16.04.2021 määrusega nr 3-21-352) ning 11.08.2021–13.09.2021

-i alusel, alates 13.09.2021 on määruskaebuse esitaja kinnipidamise aluseks olnud uuesti VSS. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et kuivõrd määruskaebuse esitajale selgus Tallinna Halduskohtu 11.08.2021 istungil haldusasjas nr 3-21-352, et Alžeeria ametivõimud on tuvastanud ta Alžeeria kodanikuna ja tema väljasaatmise võimalus muutus seega varasemast oluliselt tõenäolisemaks, on alust arvata, et 11.08.2021 rahvusvahelise kaitse taotlus esitati just väljasaatmise edasilükkamiseks või vältimiseks. Seda järeldust kinnitavad ka määruskaebuse esitaja hilisemad ütlused Tallinna Halduskohtu 14.09.2021 istungil haldusasjas nr 3-21-2076, kus ta tunnistas, et Alžeeria ametivõimud tuvastasid tema isiku õigesti. Seega ei saanud rahvusvahelise kaitse taotlemisel esitatud põhjendused (sõjaolukord Palestiinas Gazas) olla asjakohased. Järelikult oli X

§ 361lg 2 p 5 alusel kinnipidamine õiguspärane.

17. Määruskaebuses ei ole toodud välja ühtegi konkreetset põhjendust, mille alusel saaks isiku kinnipidamist hinnata ebaproportsionaalseks (nt tervise või turvalisuse kaalutlustel).

§-s 361 sätestatud aluste esinemise korral lubatud isikut pidada kinni kuni 18 kuud (vt Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10–11) ja seega ei saa isiku kinnipidamist pidada ainuüksi selle kestusest tulenevalt praegusel juhul ebaproportsionaalseks. Varasemaid kinnipidamisi VSS-i alusel ei saa summeerida kinnipidamisega

-i alusel. Samuti märkis ringkonnakohus juba 12.05.2021 määruses nr 3-21-352 (p 16), et pärast Poolast tagasisaatmist 18.02.2021 alanud kinnipidamist tuleb pidada uueks kinnipidamiseks, mistõttu on isikut peetud ka erinevatel alusel kinni kokku oluliselt vähem kui 18 kuud (praeguseks ligi 11 kuud). Kuna X on varem kahel korral jätnud VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmed täitmata ja loata Eestist lahkunud ning jätkuvalt esineb isiku põgenemise oht, siis on PPA ja halduskohus 6

§-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga ka selles, et isiku Alžeeriasse väljasaatmist ei saa pidada perspektiivituks. Kuigi COVID-19 haigusest tingitud reisimispiirangute tõttu võib tagasisaatmine mõnevõrra viibida, tuleb arvestada, et Alžeeria ametivõimud on puudutatud isiku tuvastanud Alžeeria kodanikuna ja seega on olemas vastuvõttev riik, kuhu isikut on võimalik välja saata (mh pole alust arvata, et Alžeeria ametivõimud keelduksid X tagasipöördumiseks vajaliku dokumendi väljastamisest). 18. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.08.2021 määrus muutmata. 19. X-le määruskaebuste menetluses riigi õigusabi osutanud advokaadil on õigus esitada ringkonnakohtule taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) 7