← Eesti

2-20-8328/45

Obsah (10)§ 178§ 633§ 187§ 436§ 230§ 231§ 459§ 129§ 124§ 163

Tsiviilasi nr 2-20-8328 VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-20-8328 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 25.03.2020, Narva kohtumaja Kohtunik Liina Naaber

§ 178lg 1 ja 2).

Vastavalt

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hagiavaldus

  1. Hagejad on 08.06.2020 esitanud hagi Viru Maakohtusse kostja vastu elatise nõudes. Kostja ja hagejate seadusliku esindaja kooselu lõppes 01.05.2020 ning hagejad elavad hagejate seadusliku esindaja juures. Kostja ei ole alates 01.05.2020 oma ülalpidamiskohustust täitnud. Hagejad leiavad, et neile kummalegi tuleks maksta elatist miinimummääras s.t kummalegi 292 eurot kuus. Hagejate hinnangul puuduvad asjaolud, mis võiks tingida elatise vähendamise. Seega nõuavad hagejad alates 01.05.2021 mõlema hageja kasuks elatist miinimummäära ulatuses s.t pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Hagejad paluvad elatis maksta oma ema arvelduskontole. Kostja vastus
  2. Kostja tunnistab hagi osaliselt ja on nõus tasuma elatist kummalegi hagejale 175 eurot. Kostja ei tööta ning on alates 25.06.2020 arvel Eesti Töötukassas. Kostjal puudub sissetulek, mis võimaldaks tal kummalegi hagejale 292 eurot maksta. Kostja töötas OÜ-s V ja sai netotasuna 562,72 eurot kuus. Kostja arvab, et ta võib sügisest jälle OÜ-s V tööd saada ning jätkuvalt 562,72 eurot teenida. 2

(10)Tsiviilasi nr 2-20-8328
  1. Kostja leiab, et tema suhtes esinevad perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 kolmandas lauses nimetatud asjaolud elatise vähendamiseks. Kostja pole kunagi nii palju teeninud, et tasuda mõlemale lapsele miinimummääras elatist ning puudub alus eeldada, et ta rohkem teenima hakkaks. Laste elulaad ei ole kunagi olnud selline, et neile kuluks ligi 600 eurot ja kostja ei pea õigeks, et peale vanemate kooselu lõppemist oleksid laste kulud suuremad kui siis, kui vanemad koos elasid. Ka laste ema sissetulek on olnud väike. Kostja viitab 2013 RAKE uuringule lapse ülalpidamiskulude arvutamise kohta ning leiab, et 2019 jaanuari seisuga saaks keskmiseks ülalpidamiskuluks lugeda 314 eurot. Justiitsministeeriumi
  2. aasta uuringust nähtub, et lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta on 2019 aasta lõpus kas 172 eurot või 194 eurot, keskmiselt 183 eurot. Samas Ida-Virumaal on uuringu kohaselt ülalpidamiskulu väiksem, seega on kostja pakutud 175 eurot põhjendatud. Kostja palub arvestada ka ema panust ning lapsetoetusi.
  3. Kostja ja hagejate seadusliku esindaja kooselu lõppes mai keskel. Mais on kostja tasunud XXX korteri kulud summas 132 eurot ja E lasteaiakulu summas 59,32 eurot. Seega on kostja võtnud mais osa hagejate ülalpidamisest, seega ei ole mais 2020 elatise väljamõistmine põhjendatud. Hagejate seisukoht
  4. Hagejad viitavad, et Riigikohtu seisukohtadele minimaalse elatise väljamõistmise osas ning on siiski seisukohal, et hagejatele tuleb välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Hagejad leiavad, et kostja ei ole andnud piisavat infot oma sissetulekute kohta ja kostja töötus ei ole pikaajaline, seega ei saa see mõjutada elatise väljamõistmist. Kostja nimele on registreeritud muud vara, mille arvelt on võimalik elatise maksmise kohustust täita. Kostjal on maja (ca 200 m2) koos garaažiga, kostja elab aadressil XXX, kostjale kuuluvad garaažiboksid HÜ-s Z ja HÜ-s T . Lisaks kuulub kostjale 6 sõidukit. Kostja on oma vara varjanud, millega on kostja soovinud hagejatele kahju tekitada. Kostja seisukoht
  5. Kostja kinnitab, et tema omandis on XXX, kuid tegemist on kingitusega emalt, seega ei sooviks kostja kinnisasja omandit kaotada. Korteriomand XXX kuulub kostja õele. Kostja elab sisuliselt õe ülalpidamisel. Kostja asjad jäid varasemasse elukohta. Korter XXX oli kostja ja hagejate seadusliku esindaja ühisvara, kuid kostja loobus oma osast, arvestusega, et loobub korterist hagejate kasuks. Kostjal üks konto ja ta ei ole seda kasutanud, kuna varasemalt olid kostja rahalised vahendid hagejate ema kasutuses. Peale lahkuminekut on kostja sellelt kontolt kandnud oma hambaraviga seotud kulusid, kütusekulusid ja ostnud ehitusmaterjale ning tasunud elatist. Muud kostja kulud on kandnud kostja õde. Muud kulud on kulud söögile, varasemalt olid need koos hagejatega ühises majapidamises tehtavad kulud, nüüd sööb kostja oma õe juures. T E OÜ on tasunud kostjale vanametalli eest (viidud XXX kinnistult). Kostja ja hagejate ema ühisvara hulka kuulub elamu XXX linnas, Venemaal. Tegemist on elamiskõlbliku majaga, mille hinda kostja ei oska nimetada. Kahe garaažiboksi väärtuseks hindab kostja kokku 2000 eurot (1000 eurot kumbki). Kostja ja hagejate ema ühisvara hulka kuuluvad sõidukid: Ford Transit (esmane registreerimine 2003), hinnanguline 3
(10)Tsiviilasi nr 2-20-8328 maksumus 1800 eurot; Volkswagen LT28 (esmane registreerimine 1989), vanametall; Citröen Jumper (esmane registreerimine 1995), vanametall; Iveco Turbodaily (esmane registreerimine 1998), vanametall; Volkswagen Transporter (esmane registreerimine 1991), vanametall. Kostja omandis on sõiduk Peugeot 807 (esmane registreerimine 2003), väärtus kostja hinnangul 400 eurot. Kostja töötab varasema miinimumtasu eest OÜ-s V , tegemist on hooajalise tööga, mis kestab novembri lõpuni. Kostja on arvel töötukassas, on läbinud buldooserijuhi koolituse, tööd pole leidnud. Hagejate täiendav seisukoht
  1. Hagejate seadusliku esindaja sissetulek perioodil 01.03.2020 – 25.08.2020 on olnud OÜ-s P L saadav töötasu summas 632,13 eurot (netotasu). Lisaks saab hagejate seaduslik esindaja peretoetust summas 153,36 eurot (38,36 ja 120 eurot). Seega on ühe kuu sissetulek kokku 790,49 eurot. Väljaminekud augusti näitel on umbes 791 eurot. Eluasemekulud umbes 100 eurot, lasteaia tasu umbes 65 eurot, toit umbes 450 eurot, ravimid umbes 35 eurot, taskuraha umbes 41 eurot, riided umbes 100 eurot. Kostja vastusest ilmneb, et tal puuduvad väljaminekud, kuid on sissetulek ja kostja elab õe kulul. Kostja varjab oma sissetulekuid.
  2. XXX asuv korter ei ole hagejatele jäetud, see kuulub hagejate seaduslikule esindajale, tulenevalt kostja ja hagejate seadusliku esindaja vahel varasemalt sõlmitud abieluvaralepingule. Seda ei saa elatise suuruse määramise juures arvestada. 15.12.2020 istung
  3. Laste elukorralduses on muutused, E elab hetkel kostja juures. Laste ema on esitanud avalduse hooldusõiguse lõpetamiseks. Kostja on hagejate ema vastu olnud vägivaldne.
  4. Kostjal on hetkel töö, kasvuhoonete monteerimine. Kostja elab oma õe juures, õde maksab korteri eest. Hagejad viitavad, et kostja autod on rariteetsed, hindamisaktid puuduvad, kuid neil peaks püüdma müüa. Venemaal asuva kinnisasja hinda pooled ei tea. Garaažid on lahusvara. XXX tn korteri osas sõlmiti 2020 mais abieluvaraleping.
  5. Pooled arutavad kompromissi. Kostja on valmis edaspidi maksma E 250 eurot, kui tal ei ole enam muid kohustusi. Seni on nõus maksma ühe lapse eest 200 eurot ja teise eest 180 eurot. Hagejate täiendavad seisukohad
  6. Hagejad on hinnanud kostja vara maksumust ja leidnud, et XXX maja väärtus on 90 000 eurot. Hagejate seaduslik esindaja on nimetatud maja renoveerinud ning on teadlik palju rahalisi vahendeid on renoveerimiseks kulutatud. Vastavalt KV.ee portaali andmetele on keskmine garaažiboksi hind 4233,33 eurot, seega kostjale kuuluvate bokside hind kokku võib moodustada 8466,66 eurot. Ford Transit hinnanguline maksumus 1500 eurot; Volkswagen LT28 hinnanguline väärtus 500 eurot; Citröen Jumper hinnanguline väärtus 1200 eurot; Iveco Turbodaily hinnanguline väärtus 4000 eurot; Volkswagen 4
(10)Tsiviilasi nr 2-20-8328 Transporter hinnanguline väärtus 500 eurot, Peugeot 807 hinnanguline väärtus 2000 eurot. Venemaal asuv maja on ostetud hagejate seadusliku esindaja poolt tema emalt ja ei kuulu ühisvara hulka ja ei kuulu ka kostjale, seega ei ole nimetatud vara väärtus oluline. Hagejate hinnangul moodustab kostja vara umbes 18 166,66 eurot. Hagejate seadusliku esindaja sissetulekud on suurenenud, töötasu on 1500 eurot, millele lisanduvad Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavad toetused. Hagejad leiavad, et puuduvad elatise vähendamise alused.
  1. Lõplikes seisukohtades kordasid hagejad juba varasemalt väljendatud seisukohti. Kostja lõplikud seisukohad
  2. Kostja leiab, et E T välja mõistetava elatise suurus peaks olema 129 eurot ning E T välja mõistetava elatise suurus peaks olema 176 eurot. Hagejate seaduslik esindaja ei anna hagejate nõutud ulatuses lastele ülalpidamist, kuna sellisel juhul peaks ainuüksi laste vajaduste tagamiseks olema hagejate seadusliku esindaja sissetulek 1168 eurot, kuid hagejate seadusliku esindaja sissetulek on väiksem. Peale hagejate emaga kooselu lõppu on kostja maksnud igakuiselt 350 eurot (175 eurot lapse kohta). Kostja viitab Justiitsministeeriumi tellimusel tehtud uuringule. E elab XXX ning uuringu kohaselt on 3-aastase lapse vajadused XXX 318 eurot. E elab vanematest eraldi XXX ja uuringu kohaselt on tema minimaalne vajaduste suurus 412 eurot. Kuna hagejate seaduslik esindaja saab ka lapsetoetusi, siis see on vajalik maha arvestada. Lähtudes uuringust ja arvestades lastetoetuste suurust, siis kostjalt väljamõistetav elatis E T ülalpidamiseks peab olema 129 eurot kuus (318 – 60 /2) ja E T ülalpidamiseks peab olema 176 eurot (412-60/2). Kostja esitas tõendi elatise tasumise kohta.
  3. Kohus nõudis välja kostja pangakonto väljavõtte ja informatsiooni kostjale makstud töötasu kohta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
  4. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hagejate ning kostja täiendavate seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis leidis, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436

lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi 5

(10)Tsiviilasi nr 2-20-8328 omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
  1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on alates 01.01.2020 kuutasu alammäär 584 eurot ning pool sellest ehk PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 292 eurot.
  2. Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud andmete kohaselt on hagejate isaks kostja. Hagejad on palunud kostjalt elatis välja mõista alates 01.05.2020, kuid kostja leiab, et mais 2020 ei olnud hagejate vanemate suhted veel lõppenud ning kostja andis hagejatele vahetut ülalpidamist. Kostja on esitanud oma konto väljavõtte nimetatud maksete tõendamiseks (dtl 62). Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et kostja osales perekonna ülalpidamise andmises ning seetõttu saab elatist välja mõista alates 01.06.2020, millisest perioodist alates puudub pooltel vaidlus, et kostja ei osalenud hagejate ülalpidamises vahetult.
  3. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Võttes arvesse kiiret töötasu alammäära kasvu on miinimumelatise suurus muutunud väga kiiresti väga suureks ning ei pruugi olla enam vastavuses laste tegelike vajadustega. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS § 99 lg 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
  4. Kohus selgitab, et vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav 6
(10)Tsiviilasi nr 2-20-8328 laps. Riigikohus on 22.05.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 leidnud, et: „PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad.“
  1. Kostja on viidanud sellele, et tema sissetulek ei võimalda tasuda miinimumsummas elatist. Kostja on viidanud Justiitsministeeriumi poolt tellitud uuringule (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf ) ning on selle pinnalt arvutanud välja hagejate vajadused ning on nõus tasuma elatist E T ülalpidamiseks 129 eurot kuus ja E T 176 eurot (dtl 285). Kostja on pidanud oluliseks ka hagejatele makstavate peretoetuste suurust.
  2. Kostja sissetulek on umbes 540 eurot (neto) (periood 01.09.2020 – 28.02.2021) (dtl 305). Tegemist on erinevate tasudega (töövõimetuse hüvitis, töötuskindlustushüvitis, töötasu). Töötasu on kostja saanud OÜ-st V (dtl 308, dtl 310) ning kohtu väljanõutud dokumendist nähtub, et jaanuaris ja veebruaris 2021 on kostja olnud tööl ja talle on makstud vastavalt 510 eurot (bruto) ja 600 eurot (bruto) (dtl 310).
  3. Hagejad on veendunud, et kostja saab oma elatise maksmise kohustust täita muu vara arvelt. Kohus on kontrollinud avalikke registreid ja tuvastanud, et kostja omandis on kinnistu XXX. Kostja omandis on N HÜ T ja HÜ Z hooneosad. Maanteeameti andmetel on kostja omandis 8 autot – Volkswagen LT28, ehitusaasta 1989; Ford Transit 350 L SCAB, ehitusaasta 2003; Volkswagen Transporter, ehitusaasta 1991; Peugeot 807, ehitusaasta 2003; Iveco Turbodaily 49.10, ehitusaasta 1998; Citroen Jumper, ehitusaasta 1995; Volvo 740, ehitusaasta 1984, Ford Transit 80 Van, ehitusaasta
  4. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud vara arvelt ei ole märkimisväärselt võimalik suurendada kostja võimekust elatist maksta. Kostjale kuuluva kinnisvara osas on pooltel pooleli vaidlus (tsiviilasi nr 2-20-12198) ühisvara jagamiseks. Kostjale kuuluvate autode väärtus on kaheldava suurusega arvestades asjaolu, et osade nende registrikanded on peatatud ning need on väga vanad (Volkswagen LT28, ehitusaasta 1989, Citroen Jumper, ehitusaasta 1995, Iveco Turbodaily 49.10, ehitusaasta 1998, Volkswagen Transporter, ehitusaasta 1991) (dtl 86 – 93, dtl 119 – 126). Hagejad ei ole oma hinnangu juures esitanud hinnanguid konkreetsete autode osas (dtl 236 – 245), vaid on viidanud sarnaste autode müügihindadele, kuid jätnud tähelepanuta kostja väite, et tegemist on vanarauaga. Pooled ei ole hinnanud Volvo 740, ehitusaasta 1984 ja Ford Transit 80 Van, ehitusaasta 1986 väärtus, kuid arvestades nende ehitusaastat, siis ei ole tõenäoline, et tegemist oleks väga likviidse ning väärtusliku varaga. Ford Transit 350 L SCAB, ehitusaasta 2003 ning Peugeot 807, ehitusaasta 2003 on olemas turuväärtus ning on ka tõenäosus, et neid on võimalik müüa. Sama on ka garaažiboksidega, millel on samuti olemas väärtus ja mida on võimalik müüa. Samas ei ole tegemist sellise varaga, mille arvelt oleks võimalik pikaajaliselt elatist tasuda ning see vara olemasolu ei muuda oluliselt kostja üldist majanduslikku olukorda. Lisaks lastele makstavale elatisele on kostjal vajalik ka ennast ülalpidada. Kostja ei ole menetluse kestel oma kulusid välja toonud, kuid ei ole eluliselt usutav, et kostja kõikide kulude eest v.a elatis ja ehitustarbed tasub kostja õde. Hagejad on menetluse kestel viidanud, et kostja varjab oma sissetulekuid, kuid ei ole selles osas tõendeid esitanud. Kohus ei saa ilma konkreetsete tõenditeta antud asjaolule hinnangut anda. Lisaks sellele on kostjal ametlik sissetulek, mis arvestades käesolevat üldist olukorda ning Ida-Virumaa keskmist, on ka 7
(10)Tsiviilasi nr 2-20-8328 usutavas suuruses. Juhul, kui kostja ja hagejate ema kooselu jooksul oli võimalik nimetatud sissetulekuga tagada hagejate ülalpidamine, siis ei saa kostjale teha kohustuseks ka suurema sissetuleku saamist. Lisaks sellele on kostja kogu menetluse vältel hagejatele elatist tasunud ning on olnud valmis ka kompromissi sõlmima lähtuvalt oma sissetulekute suurusest.
  1. Juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada aga, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Kohus on kontrollinud avalikke registreid ja tuvastanud, et hagejate ema omandis on korteriomand aadressil XXX. Hagejate ema omandisse kuulub sõiduk Peugeot 5008, ehitusaasta
  2. Hagejate ema sissetulek on suurenenud ning oli detsembris 2020 1500 eurot (neto) (dtl 230, dtl 267). Riigikohus on 7.02.2018 tsiviilasjas 2-16-118651 tehtud otsuse p 13 selgitanud, et: „ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära.“. Arvestades hagejate kulusid, siis peab hagejate ema hagejaid üleval kindlasti samas suures ulatuses, kui mitte enamas. Samas kohus leiab, et asjaolu, et hagejate ema sissetulek on mõnevõrra suurem ei saa olla põhistuseks, et kostja ei peaks oma kohustusi täitma.
  3. Riigikohtus on tsiviilasjas 3-2-1-136-13 04.12.2013 tehtud otsuses p 14 selgitanud, et: „vanem peab ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.“ Kohus on seisukohal, et varaliste vahendite ühetaoline kasutamine PKS § 102 lg 2 mõttes ei tähenda automaatselt kohustatud isiku sissetuleku võrdsetesse osadesse jagamist kohustatud isiku ja tema ülalpeetavate vahel. Eelduslikult on täisealise isiku vajadused ülalpidamiseks siiski suuremad kui alaealisel lapsel. Tuleb arvestada ka, et alaealise hageja ülalpidamisse peavad panustama mõlemad tema vanemad. Seega, hinnates kostja varalist seisu ning sissetulekut mida ta on praegusel juhul võimeline teenima, ei ole ta kohtu hinnangul käesoleval juhul võimeline täitma hagejate ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb käesoleval juhul mõjuv põhjus vähendada hagejate poolt nõutud elatise summat.
  4. Hagejad on menetluse kestel rõhutanud, et miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vajalik tõendada lapse kulutusi. Kohus on nõus, et Riigikohus on mitmeid kordi rõhutanud, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13). Samas on Riigikohus selgitanud, et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 7.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 14). 8
(10)Tsiviilasi nr 2-20-8328
  1. Kohus on hagejate emale teinud ettepaneku esitada tõendid oma sissetulekute ja samuti ka hagejate kulutuste kohta (dtl 78, dtl 215). Hagejad on augusti 2020 näitel leidnud, et põhilised väljaminekud on kokku 791 eurot (dtl 135): eluasemekulud umbes 100 eurot, E lasteaia kohatasu umbes 65 eurot, kulud toidule umbes 450 eurot, kulud ravimitele umbes 35 eurot, taskuraha umbes 41 eurot, kulud riietele umbes 100 eurot. Nimetatud kalkulatsioon on väga umbmäärane ja samuti ei ole hagejad esitanud oma kulusid eraldi, tegemist on ülevaatega. Kostja on viidanud uuringus „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf) leitule. Uuringus on asutud seisukohale, et eri vanuses laste ülalpidamiskulud on erinevas suuruses. 1 – 2 aastaste laste ülalpidamiskulud on 534 eurot ning 14 - 18 aastaste laste ülalpidamiskulud on suuruses 327 eurot kuus (uuringu tabel 6). Sama uuringu tabelis 11 on toodud kolme erineva meetodi alusel hinnatud kulude hinnang vanuse kaupa ja vanuses 13 – 17 aastat on kulud varieeruvad olenevalt uuringu meetodist 323 eurost 412 euroni. Vanuses 1 - 2 varieeruvad kulud 252 eurost 534 euroni. Kohus lähtub keskmisest ning leiab, et 17 aasta lapse puhul on realistlikuks ühe kuu kuluks 355 eurot. 2 aastase lapse keskmine kulu on 440 eurot kuus. Kohus on arvestanud, et hagejad ei ole toonud välja asjaolusid, mille pinnalt võiks järeldada, et hagejate kulud oleksid erinevad tavapärasest.
  2. Kostja on palunud elatise määramisel arvestada hagejate eest makstavate peretoetustega. Riigikohus on 22.03.2017 otsuse nr 3-2-1-174-16 punktis 13 selgitanud, et: „ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad.“ Tartu Ringkonnakohus on 18.12.2020 otsuses tsiviilasjas 2-19-19031 selgitanud, et: „Ringkonnakohus ei näe mõistlikku põhjendust sellele, miks peaks vanem, kes teise vanema ja lapsega ühise perena koos elades saaks kasu lapsetoetusest, kaotama lapsetoetusest saadava kasu ainuüksi seetõttu, et ta elab teisest vanemast ja lapsest lahus. Seega tuleks pool lapsetoetusest (juhul kui on tuvastatud toetuse saamine) üldjuhul alati elatisest maha arvata. Laps võib tõendada, et selline mahaarvamine on põhjendamatu, kuna tema vajadused on miinimummäärast suuremad.“ Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud arvestada elatise suuruse juures ka peretoetusega, kuna kostja majanduslik olukord tingib seda.
  3. Arvestades eespool öeldut ja tuvastatut ning arvestades, et hagejad ei ole esitanud tõsikindlaid tõendeid selle kohta, et laste ülalpidamise igakuised kulutused võrduvad elatise miinimummääraga ja arvestades, et osaliselt on lapse vajadused kaetud ka peretoetusega leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista E T ülalpidamiseks elatis summas 190 eurot kuus ja E T ülalpidamiseks elatis summas 150 eurot kuus. Suurema elatise väljamõistmine asetaks kostja praegusel ajal olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Kohus leiab, et elatise nõude eesmärgiks on tagada laste ülalpidamine, mitte aga tekitada elatise võlgnevus vanemal, mida ta ei suuda tasuda.
  4. Kostja on kohtule esitatud tõendite pinnalt tasunud mõlemale hagejale kokku 3060 eurot (dtl 288), millega tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel. 9
(10)Tsiviilasi nr 2-20-8328
  1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
  2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb alates 01.06.2020 välja mõista E T ülalpidamiseks elatis summas 190 eurot kuus ja alates 01.06.2020 E T ülalpidamiseks elatis summas 150 eurot kuus.
  3. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada

§ 459lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks.

HAGI HIND 34. Hagejate nõudeks on elatis igakuise elatusrahana 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

§ 129

lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kooskõlas

§ 124

lg 1 esimese lausega määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. 35. Tsiviilasja hinna määramisel tuleb seega korrutada 292 eurot kuus üheksaga ning omakorda kahega, mis teeb hagi hinnaks 292x9x2 = 5256 eurot. MENETLUSKULUD 36.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu mh ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.