lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus tühistab asja arutamiseks määratud kohtuistungi.
lg 3 järgi peab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist teatama kostjale avalduse esitamisest, määrates talle vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Käesolevas asjas on pooled asja lõpetamises ühiselt kokku leppinud, menetluskulude hüvitamist kostja seaduslik esindaja ei taotle.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja, tulenevalt
uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 4 ja 5 sätestavad, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Kohtul ei ole teada kostjale menetluskulude tekkimist ning kostja esindaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt. Seega ei määra kohus käesoleva otsusega kindlaks hageja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.