← Eesti

3-21-2255/3

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-21-2255 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Menetlusosalised Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Margo Peters Puudutatud isik – X RESOLUTSIOON Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.12.2021 (k.a). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
  3. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 05.10.2021 taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Taotluse põhjendused: - PPA pidas 03.10.2021 Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel 144 km kinni Iraagi Vabariigi kodaniku X (sündinud xx xx xxxx), kes saabus Eestisse liinibussiga. Isik esitas kinnipidamisel teisele isikule kuuluva Iraagi kodaniku passi teise isiku ja Rootsi Kuningriigi elamisloa, väites, et tuli Eestisse turismi eesmärgil. - PPA tuvastas, et isik on taotlenud Läti Vabariigis 09.08.2021 rahvusvahelist kaitset. Isik saabus Lätti läbi Türgi ja Valvevene. Isik viibis Lätis suletud ja avatud keskuses, kust ta läks hotelli, kus ta sai teisele isikule kuuluvad dokumendid. Isikule osteti bussipilet, et reisida Tallinnasse, et edasi reisida laevaga Rootsi. - Isik ei soovi Eestis rahvusvahelise kaitse taotlust esitada. Isik ei soovi Lätti tagasi saatmist, vaid minna Rootsi oma tüdruksõbra juurde. - Läti Vabariigi vastuse kohaselt lahkus isik loata 03.10.2021 Läti Vabariigi vastuvõtukeskusest. Sellest tulenevalt otsustas PPA algatada Dublini määruse alusel tagasivõtumenetluse. Läti Vabariigil on aega palvele vastata kuni 18.10.
  4. Tagasivõtumenetluse algatamise tõttu ei vormistatud isikule lahkumisettekirjutust. Dublini määruse kohaselt toimub isiku üleandmine hiljemalt 6 nädala jooksul palvele vastamisest. - Isiku osas on põgenemisoht, kuna tal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks ning ta lahkus loata Läti Vabariigist. Samuti on ta viibimisaluse tõendamiseks esitanud teisele isikule kuuluva Iraagi kodaniku passi ja elamisloa. Arvestades liikmesriikide vahelist liikumisvabadust ja piirikontrolli puudumist, võib isik vabaduses ka ilma dokumentideta lahkuda talle sobivasse riiki või hankida teisele isikule kuuluvad dokumendid. Seetõttu ei tagaks ka Läti ametivõimude väljastatud rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse hoiule võtmine isiku lahkumist. 1

(3)
  1. Istungil selgitas PPA, et Läti Vabariigil on piisavalt ressursse, et isik tagasi võtta. Isik selgitas, et tahtis Lätis tööd teha, aga talle öeldi, et ta saab seda alles 1,5 aasta pärast. Iraagis kiusatakse kurte taga. COVID testimine on kurnav ja valus. Ta ei teadnud, et ta ei tohi kasutada teise isiku nimel olevaid dokumente. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kohus leiab, et PPA taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Isiku kinnipidamine on lubatav nii Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26.06.2013 määruse nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (edaspidi Dublin III määrus) kui ka välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel.
  3. X on taotlenud varjupaika Läti Vabariigis, kuid ei ole vastavat taotlust esitanud Eestis. Seega on ta rahvusvahelise kaitse taotleja Dublin III määruse art 2 p c ja VRKS § 3 lg 1 alusel. Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2020 määrusest asjas nr 3-20-1697 (p 11) nähtub, et Euroopa Liidu õiguse järgi tuleb ükskõik millises liikmesriigis taotluse esitanud isikut käsitada rahvusvahelise kaitse taotlejana. Riigikohus ei lükanud oma 08.06.2021 määruses samas asjas ringkonnakohtu seisukohta ümber.
  4. Seega on isiku kinnipidamine võimalik otsustada VRKS §-de 361 ja 362 alusel. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks (VRKS § 362 lg 2). Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Dublin III määruses sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht (VRKS § 361 lg 2 p 7), kui leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada (lg 1). Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (samas). Põgenemisohuna käsitletakse seda, kui isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (lg 21, samuti VSS § 68 p 9), samuti kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse kohta (VSS § 68 p 2).
  5. Kohus leiab, et eeltoodud tingimused on täidetud. Isiku osas on esitatud tagasivõtmispalve Läti Vabariigile vastavalt Dublini III määruse art-le
  6. Kuna isik sisenes Euroopa Liitu seni esitatud andmete alusel ebaseaduslikult Läti Vabariigi kaudu, vastutab Läti Vabariik isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (art 13 lg 1). Lätti tagasisaatmist ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, sh ei ole kohtule teada asjaolud, mis kinnitaksid tagasisaatmise võimatust. Tagasisaatmist ei välista see, et isik ei soovi Lätti tagasi minna, vaid soovib minna edasi Rootsi. Isikule on väljastatud Läti Vabariigi varjupaigataotleja tunnistus (taotluse lisa 1). Isik on küsitlusel kinnitanud, et teadis, et kaardiga võib ta liikuda Lätis ja seal liikuda; ning lahkumisel võidakse ta kinni pidada kuni kaheks kuuks ja Lätist välja saata (taotluse lisa 7). Sellegi poolest lahkus isik Lätist ilma seadusliku aluseta. Isik hankis endale teisele isikule kuuluvad dokumendid, millest võiks järeldada Euroopa Liidus seadusliku viibimise alust (Rootsi Kuningriigi elamisluba). Isiku väited, et ta ei teadnud, et teisele isikule kuuluvaid dokumente ei tohi enda tõendamiseks kasutada, ei ole elu2
(3)liselt usutavad. Seega on isik loata Lätist lahkunud ning esitanud kinnipidamisel valeandmeid enda isiku ja viibimisaluse kohta, mille tõttu esinevad põgenemisohule viitavad alused. Isiku osas ei ole võimalik kasutada leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna esineb põgenemisoht. Isiku pass on Läti ametivõimude käes (taotluse lisa 8). Isikul on teadmised, oskused, vahendid ja motivatsioon, et lahkuda Eesti Vabariigist ka ilma dokumentideta, mistõttu ei takistaks tema lahkumist ka varjupaigataotleja tunnistuse hoiule võtmine. Isik on kirjeldanud küsitlemisel, kuidas ta sisenes teadlikult ebaseaduslikult Läti Vabariiki, hankis seal omale dokumendid Lätist lahkumiseks, plaaniga jõuda võõra passi ja elamisloaga Rootsi. Isik on ebaseaduslikult Euroopa Liitu sisenemiseks maksnud arvestatava summa ning kasutanud ka seni tuvastamata vahendajate abi. Isiku sõnul elab tema tüdruksõber, mistõttu on tal ka motivatsioon Eestist lahkuda. Isik on avaldanud ka, et ei soovi Läti Vabariiki naasta, mistõttu võiks ta vabaduses hakata üleandmisest kõrvale hoiduma.
  1. Kinnipidamine on lubatav ka Dublin III määruse alusel. Art 28 lg-s 1 on rõhutatud, et isikut ei või kinni pidada üksnes põhjusel, et tema suhtes kohaldatakse selles määruses sätestatud menetlust. Art 28 lg 2 kohaselt võivad liikmesriigid isikuid üleandmismenetluse täideviimise tagamiseks kinni pidada üksnes siis, kui on olemas asjaomase isiku „märkimisväärne põgenemise oht“, mida tuleb hinnata juhtumipõhiselt. Kinnipidamine peab olema proportsionaalne ning see on õigustatud üksnes juhul, kui muid leebemaid sunnimeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Isikut võib kinni pidada võimalikult lühikeseks ajaks ning see ei tohi ületada ajavahemikku, mida on põhjendatult vaja nõutud haldusmenetluste nõuetekohaseks täitmiseks, kuni üleandmine on toimunud (art 28 lg 3). Põgenemisohu definitsioon on esitatud Dublini III määruse art 2 p-s n: põgenemisoht on õigusaktis määratletud objektiivsete kriteeriumide alusel üksikjuhtumi kohta antud hinnang, et esineb oht, et taotleja või kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kelle suhtes kohaldatakse üleandmismenetlust, võib põgeneda. Euroopa Kohus on selgitanud, et Dublini III määruse alusel toimuvas menetluses ongi kinnipidamise õiguslikuks aluseks selle määruse art 28 lg 2 koostoimes art 2 p-ga n (Euroopa Kohtu otsus asjas C-528/15: Al Chodor, p 41). Riigikohus on määruses nr 3-20-1697 selgitanud, et Euroopa Liidu toimimise lepingu art 288 lg 2 kohaselt on määrus tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Asa määrusesätete puhul võib olla nende rakendamiseks vajalik, et liikmesriigid võtaksid rakendusmeetmed. See kehtib ka Dublini III määruse art 2 p n puhul, sest Dublini III määruses ega üheski muus EL-i õigusaktis ei ole objektiivseid kriteeriume põgenemisohu kindlaksmääramiseks kehtestatud (Euroopa Kohtu otsus asjas C-528/15: Al Chodor, p-d 27 ja 28). Seepärast tuleb põgenemisohu kindlaksmääramiseks vajalikud objektiivsed kriteeriumid sätestada riigisisese õiguse üldkohaldatavas siduvas sättes. Eesti õiguses on välismaalase kinnipidamisel põgenemisohu kindlakstegemise kriteeriumid sätestatud VSS §-s
  2. Kohus leidis eelnevalt, et isik on esitanud valeandmeid enda isiku ja viibimisaluse kohta, samuti ta on lahkunud loata Läti Vabariigist. Seetõttu on olemas põgenemisoht. Arvestades isiku varasemat teguviisi, ei ole võimalik kohaldada ka leebemaid järelevalvemeetmeid. Seega on isiku kinnipidamine lubatav ka Dublin III määruse art 28 lg 2 ja art 2 p-ga (n), koosmõjus VSS § 68 p-dega 2 ja
  4. Isiku kinnipidamine kaheks kuuks ei ole ka ilmselgelt ebaproportsionaalne. Isiku üleandmine peab toimuma esimesel võimalusel ja hiljemalt 8 nädala jooksul (art 28 lg 3, 2+6 nädalat). Kohus ei lahenda käesolevas asjas tagasivõtmise, vaid üksnes kinnipidamise küsimust. Kohus märgib küll, et koroonatestimist ei saa pidada ilmselgelt isikut alandavaks tegevuseks ja Läti Vabariiki tagasisaatmisel ei satu kohtule ettenähtavalt ohtu isiku elu või tervis. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.