1-11-13153 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- september
- a Tartu Kriminaalasja number 1-11-13153 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Prokurör Ruti Kilg Menetlustoiming Süüdimõistetu XXX(isikukood: XXX) materjalide läbivaatamine tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks RESOLUTSIOON Jätta vabastamata XXX talle Tartu Maakohtu 29.11.
- a otsusega mõistetud liitkaristusest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest. Materjalide sisu ning kohtumenetluse poolte arvamused Tartu Maakohtu 29.11.
- a otsusega (kriminaalasi nr XXX) mõisteti XXX süüdi KarS §de 424 ja 329 järgi ning teda karistati 10-kuulise vangistusega. KarS 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.10.
- a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 19 päeva vangistust alates 27.11.
- a. Tartu Vangla esitas 17.08.2012 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 27.11.2011 ja peaks eelduslikult lõppema 16.05.
- Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada alates 19.08.2012 ja elektroonilise valve kohaldamisega alates 27.05.
- 1-11-13153 Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku
- osa, lehed 54-55) kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 6-l korral, kuid vangistust kannab vanglas teist korda. Teda on distsiplinaarkorras karistatud. Ta on osalenud grupitöös, mille raames käsitleti individuaalse täitmiskava põhiselt eesmärkide püstitamist, isiklikku vastutust, majanduslikku toimetulekut. Temaga on toimunud vestlus eriala omandamise vajalikkusest. Varem on ta käitumiskontrollile allutamisel ajal rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Ühiskonnas kehtivaid reegleid ei pea ta vajalikuks järgida. Ta kaldub impulsiivsusele ega suuda õppida eelnevatest vigadest. Ka on teda paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse seoses ähvardamistega. Olemas on uue kuriteo toimepanemise risk. Vanglast vabanemisel on tal olemas elukoht XXX juures XXX, kuhu on võimalik paigaldada ka elektroonilise järelevalve seadet. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 35%. Vangla toetab tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku
- osa, lehed 52-53) märgitakse, et süüdimõistetul on kindel elukoht XXX juures XXX, kuhu on võimalik paigaldada ka elektroonilise valve seadet. Varem on teda määratud kriminaalhooldusele 2-l korral ja mõlemal korral pani ta katseajal toime uue kuriteo. Tema uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoriteks on: alkoholi tarvitamine, suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega, impulsiivne käitumine ning töökoha puudumine. Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Tal on võimalik elada XXX. Prokurör ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Tartu Maakohtu 29.11.
- a otsusega mõisteti XXX süüdi KarS §-de 424 ja 329 järgi ning teda karistati 10-kuulise vangistusega. KarS 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.10.
- a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 19 päeva vangistust alates 27.11.
- a (vangla toimiku
- osa, lehed 20-21). Tartu Maakohtu 13.10.
- a otsusega mõisteti XXX süüdi KarS §-de 424 ja 329 järgi ning teda karistati 7 kuu ja 29-päevase vangistusega, mis asendati 478 tunni üldkasuliku tööga (vangla toimiku 1.osa, lehed 18-19) . Seega kannab süüdimõistetu praegu Tartu Maakohtu 29.11.
- a otsusega mõistetud karistust (1-aasta 5-kuu 19-päeva pikkust vangistust) II astme kuritegude eest ning käesoleva aja seisuga on tal mõistetud karistusajast ära kantud üle poole. 2
(4)1-11-13153 Järelikult on praegu täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 1 p 2 alusel. tema vangistusest tingimisi KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri arvamust ning kuulates ära süüdimõistetu, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata KarS § 76 lg 1 p 2 alusel. Eelmärgitud kohtuotsustest ja karistatuse õiendist (vangla toimiku
- osa, lehed 6-11) nähtub, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, sealhulgas varavastaste kuritegude ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Praegu kannab ta vangistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja täitmise pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muu karistuse täitmisest kõrvalehoidmise eest. Seega on süüdimõistetu käitunud korduvalt õigusvastaselt. Tema varasemad korduvad allutamised kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ei ole andnud positiivseid tulemusi vaatamata sellele, et ta oli kindel elukoht ja XXX toetus, mistõttu saab järeldada, et käitumiskontrollile allutamine ja lähedaste olemasolu ei ole tema jaoks olnud piisavad, et ära hoida uusi kuritegusid. Tal on kalduvus varavastaste kuritegude toimepanemisele ja mootorsõiduki juhtimisele joobeseisundis. Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. Kohus nõustub sellise seisukohaga, sest ta on korduvalt käitunud õigusvastaselt, ei järgi ühiskonnas kehtestatud reegleid, kaldub alkoholi kuritarvitama, suhtleb kriminaalse taustaga isikutega, ei oma kindlat töökohta, kaldub impulsiivsusele ega suuda õppida eelnevatest vigadest. Süüdimõistetu õigusvastase käitumise jätkumise võimalikkust ja allumatust kehtestatud korrale kinnitab ka asjaolu, et teda on vangistuse kandmise ajal 2-l korral karistatud distsiplinaarkorras (vt vangla toimiku
- osa, lehed 25, 33). Korduvad distsiplinaarkaristused näitavad, et süüdimõistetu ei suuda alluda isegi range järelevalve tingimustes kehtestatud korrale. Järelikult on tema õiguskuulekus ja allumisvõime ka kriminaalhooldaja käitumisekontrollile endiselt kaheldav. Peale selle on süüdimõistetu suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid (vt vangla toimiku
- osa, leht 32), sest ähvardas kasutada ametnike suhtes vägivalda. Seega on tõenäosus uute kuritegude sooritamiseks ja käitumiskontrollile mitteallumiseks süüdimõistetu puhul jätkuvalt olemas. Peale selle ei ole süüdimõistetu saanud läbida individuaalses täitmiskavas (vangla toimiku
- osa, leht 14) märgitud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis oleks vajalik riskide maandamiseks, millised kaasnevad tema vangistusest vabastamisega. Eeltoodu alusel ei ole kohtul tekkinud kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks vaatamata sellele, et ta soovib edaspidi käituda seadusekuulekalt ning omab kindlat elukohta ja lähedase toetust. 3
(4)1-11-13153 Kohus leiab, et süüdimõistetut, kes on korduvalt toime pannud II astme kuritegusid, pole varem suutnud nõuetekohaselt käituda käitumiskontrollile allutamise ajal, omab vanglas kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning pole täielikult täitnud individuaalset täitmiskava, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Järelikult on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võimatu ning tal on vaja jätkata vangistuse kandmist tähtaja lõpuni. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st 3. Lembit Käis kohtunik 4
(4)