Tsiviilasi nr 2-21-17426 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-17426 Tsiviilasi R. R. ja T. P. O

) sätestatud pensioniregistri pidaja osutatavad teenused. Mh avab registripidaja kohustatud isikule pensionikonto (

§ 17

lg 1) ja otsustab raha väljavõtmise (

§ 524

lg 41 ja § 431) ning tal on õigus kontrollida krediidiasutusest avaldusel märgitud isiku nime ja pangakonto numbri õigsust (

§ 524lg 42).

Järelikult on kostja eraõiguslik juriidiline isik, kes täidab 31.12.2019 sõlmitud halduslepingu alusel alates 01.01.2020 – 31.12.2024 avalik-õiguslikke ülesandeid (XXX). 4. Kohtu hinnangul on hagi ja selle nõuded eeltoodut arvestades seotud A. P. halduslepinguga antud ülesannete täitmisega. Kui avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel rikutakse isiku õigusi, tuleb kahju hüvitamise nõue RVastS § 1 lg 1 kohaselt lahendada riigivastutuse seaduse alusel. RVastS § 17 lg 1 ja HKMS § 4 lg 1 kohaselt on avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid pädev lahendama halduskohus (Riigikohtu 14.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 12). Kuna RVastS § 1 lg 2 kohaselt ei laiene riigivastutusõigus nendele juhtudele, kui avaliku võimu kandja tegutseb eraõiguslikus vormis, peab avalike ülesannete täitmine toimuma avalik-õiguslikus vormis (Riigikohtu 07.12.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-16, p 12). RVastS § 12 lg 1 esimese lause kohaselt on kahju kannatanud isikule kohustatud kahju hüvitama avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti. 2 RVastS § 12 lg 3 kohaselt vastutab füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju eest riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik, kes andis füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule volitused avalike ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti. EVKS § 52 lg 1 kohaselt peab registripidaja hüvitama registripidamisel oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju.

§ 5

lg 3 kohaselt kohaldatakse kogumispensionide seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetlus seaduse sätteid, arvestades kogumispensionide seadusest, Finantsinspektsiooni seadusest, investeerimisfondide seadusest, krediidiasutuste seadusest ja väärtpaberituru seadusest tulenevaid erisusi. Kostja tekitas hagejatele väidetava kahju täites halduslepingust tulenevaid avalikke ülesandeid (RVastS § 12 lg 2). Seega on tegemist avalik-õigusliku iseloomuga tegevusega.

1. RVastS § 17 lg 1 ja HKMS § 4 lg 1 kohaselt on avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid pädev lahendama halduskohus (Riigikohtu 14.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 12). Järelikult ei ole Tartu Maakohus antud asjas pädev kohus ning hagejate hagiavaldus tuleb TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel jätta menetlusse võtmata. Kuigi hagiavaldusel esinevad nii vormi- kui sisupuudused ning tasumata on riigilõiv, ei pea kohus vajalikuks anda hagejatele puuduste kõrvaldamiseks tähtaega, kuivõrd kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest pädevuse puudumise tõttu.
2. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannavad hagejad menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hagejate kanda. Kuna menetluskulusid tekkinud ei ole, puudub vajadus nende rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik 3