TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2016 Määruse kuupäev 29.10.2021 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Sergey Maystrishini kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu RESO

) § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muud selgitused Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD

1. Sergey Maystrishin esitas 30.08.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt algatas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) 30.12.2020 kaebaja pikaajalise elamisloa nr EL39V000865 kehtetuks tunnistamise ja lahkumisettekirjutuse menetluse. Kaebaja pere muretseb kaebaja Eestisse jäämise pärast ning kaebaja palub kohtul osutada kaasabi ja võimalusel jätta tema alaline elamisluba muutmata. Ühes kaebusega esitas S. Maystrishin kohtule riigi õigusabi taotluse. Kaebaja palub määrata talle esindaja, kuna ta on juriidiliselt harimatu, ei valda riigikeelt ning tal puuduvad rahalised vahendid. Kaebaja palub määrata talle esindaja tema õiguste kaitsmiseks kohtueelses menetluses ning võimalikus kohtumenetluses.
2. PPA teatas 25.10.
3. a vastuses kohtule, et algatas 30.12.2020 S. Maystrishini pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse ja edastas talle selle kohta menetluse algatamise teatise nr 15-3/2010-
4. Isikut teavitati, et elamisloa kehtetuks tunnistamisega võib kaasneda lahkumisettekirjutuse tegemine ja sissesõidukeelu kohaldamine. PPA märkis, et S. Maystrishini pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine on jätkuvalt PPA menetluses ning PPA teeb menetlusotsuse
5. aasta esimeses pooles. PPA lisas vastusele ka enda 30.12.
6. a teatise nr 15-3/2010-
7. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus võtab seisukoha esitatud kaebuse menetlemise võimalikkuse osas (I) ning seejärel lahendab kaebaja riigi õigusabi taotluse (II). 3-21-2016 I 4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 5. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (

§ 44lg 1).

Halduskohtulik kontroll täidesaatva riigivõimu tegevuse üle on põhimõtteliselt järelkontroll. See tähendab, et üldjuhul ei suuna kohus täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust oma eelotsustega, vaid kohus hindab haldusorgani tegevuse õiguspärasust pärast seda, kui haldusakt või toiming on isiku suhtes juba antud või tehtud (Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.

1. a määrus asjas nr 3-17-749, p 11).
2. PPA selgitas 25.10.
3. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja suhtes on algatatud tema pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlus, kuid PPA ei ole selle kohta veel otsust teinud. PPA teeb vastavasisulise otsuse tõenäoliselt
4. aasta esimeses pooles. Seega ei ole PPA kaebaja pikaajalise elaniku elamisluba veel kehtetuks tunnistanud. Seni, kuni PPA ei ole otsust teinud, ei saa välistada võimalust, et PPA võib jätta kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa muutmata. Kuna hetkel puudub PPA otsus, mis võiks kaebaja õigusi rikkuda, on kaebaja kohtusse pöördunud ennatlikult. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, millest saaks järeldada, et PPA asub kaebaja õigusi rikkuma ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis oleks võimatu või ebamõistlikult raske.
5. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub praegu ilmselgelt kaebeõigus halduskohtusse pöördumiseks ja kaebus tuleb

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada.

1. Kohus selgitab kaebajale, et kui PPA teeb tema pikaajalise elaniku elamisloa osas otsuse, millega kaebaja ei nõustu, tekib tal õigus pöörduda kaebusega kohtusse, esitades otsuse tühistamise nõude ja koos sellega kohustamisnõude asja uueks otsustamiseks.
2. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. II
3. Kaebusega koos on esitatud ka riigi õigusabi taotlus. Kaebaja taotleb riigi õigusabi eelkõige enda esindamiseks PPA menetluses, milles otsustatakse tema pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise üle. Menetluses ei ole veel antud haldusakti, mille vaidlustamiseks saaks pöörduda halduskohtusse. Seega on õigusabi taotlemine halduskohtumenetluses esindamiseks hetkel ennatlik ning praegusel juhul on asjakohane otsustada vaid õigusabi andmise üle esindamiseks haldusmenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 6).
4. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
5. Kohus on seisukohal, et kaebaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebaja põhiliseks probleemiks on antud juhul osalemine elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluses. Kohus leiab, et nimetatud haldusmenetluses osalemine ei eelda juriidilisi teadmisi, vaid oluline on esitada faktilisi põhjendusi ja vastuväiteid seoses sellega, miks oleks elamisloa kehtetuks tunnistamine ebaõige. Selleks on PPA kaebajale juba andnud võimaluse (vt PPA 30.12.
6. a teatis kaebajale, milles PPA andis kaebajale võimaluse esitada enda arvamus ja vastuväited hiljemalt 15.01.2021). Kohtul puudub põhjus arvata, et kaebaja enda seisukohti PPA-le ei 2 3-21-2016 esitanud. Samuti on PPA-l menetlust läbiviiva haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitab tagada kaebaja õiguste kaitset. Kohus märgib täiendavalt, et ka halduskohtusse pöördumine ei eelda kaebajal juriidilisi teadmisi, vaid kaebaja võibki oma sõnadega selgitada, miks ta PPA võimaliku otsusega ei nõustu. Samas on halduskohtumenetluses osalemiseks õigusabi andmise otsustamine praegu veel ennatlik, millele viitas kohus ka eespool.
7. Kohus selgitab veel kaebajale, et kui PPA teeb tema suhtes otsuse, millega ta ei nõustu ning soovib seda vaide- ja/või kohtumenetluses vaidlustada ning leiab, et tal on selleks siiski vaja advokaadi abi, on tal õigus uuesti esitada kohtule taotlus riigi õigusabi korras esindaja määramiseks.
8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3