TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2447 Määruse kuupäev 03.11.2021 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Silver Semiskari esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 18.10.20

) § 252 lg 7,

§ 204lg 1).

Muud selgitused Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD

1. Viru Vangla tunnistas 18.10.
2. a käskkirjaga nr 6-3/907-1 Silver Semiskari süüdi vangistusseaduse § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ning määras talle karistuseks seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamise. Käskkirja aluseks on valvuri 17.09.
3. a ettekanne nr 3-21-7097, mille kohaselt ei allunud S. Semiskar 17.09.2021 kella 9.35 paiku valvuri korraldusele asuda tööle V7 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana.
4. S. Semiskar esitas 24.10.2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla 18.10.
5. a käskkirja nr 6-3/907-1 täitmise peatamiseks. Taotleja leiab, et ta ei ole rikkumist toime pannud ning karistus on määratud alusetult. Taotleja hinnangul ei ole vangla arvestanud tema tervisliku seisundiga, mis välistas tal sel päeval tööle asumise. Taotleja kartserisse paigutamisega halvendatakse veel rohkem tema tervist ja tekitatakse rohkem valu. Taotleja palus end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 alusel.
6. Tartu Halduskohus jättis 27.10.
7. a määrusega rahuldamata S. Semiskari taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning jättis taotluse käiguta. Kohus määras taotlejale riigilõivu tasumiseks tähtaja kolm päeva määruse kättesaamisest arvates.
8. S. Semiskar esitas 01.11.2021 kohtule avalduse, milles palub tagastada tema esialgse õiguskaitse taotluse. Taotleja selgitab, et vangla pööras vaidlusaluse käskkirja täitmisele ning paigutas ta kartserisse, mistõttu on taotleja talle määratud kartserikaristuse ära kandnud. Seega ei ole esialgse õiguskaitse taotluse edasine menetlemine enam vajalik. 3-21-2447 KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.

1. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.
2. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kuigi taotlejal esines esialgse õiguskaitse vajadus 24.10.2021, mil ta kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitas, peab kohus taotluse lahendamisel lähtuma käesolevaks hetkeks muutunud asjaoludest. Kuna taotleja teatas 01.11.2021 kohtule, et ta on vaidlusaluse käskkirja alusel kartserikaristuse ära kandnud, ei ole taotluse edasine menetlemine enam vajalik. Eelnevast tulenevalt ei vaja taotleja enam esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist, mistõttu on taotleja esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud.
3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

§ 249lg 3 alusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) S. Semiskari esialgse õiguskaitse taotluse