lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohus kuulutas V. S.i pankroti välja 02.04.2020.a. kohtumäärusega ning pankrotihalduriks nimetati Eve Selberg. Võlgniku pankrotimenetluses esitati kokku 5 nõuet summas 6 209,86 eurot. Nõuete kaitsmise koosolek võlgniku pankrotimenetluses toimus 22. oktoobril 2020. Koosolekul tunnustati kokku 5 nõuet summas 6 209,86 eurot. Vastuväiteid ei esitatud. Pankrotihaldur koostas 25.01.2021 jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas oma 09.03.2021.a. kohtumäärusega. 08.11.2021 esitas pankrotihaldur kohtule 08.11.2021 aruande, mille kohaselt palus lõpetada V. S.i (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu
Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua kergemeelse kiirlaenude võtmise. Tulenevalt ülaltoodust on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu
V. S. on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on V. S. kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning ta kohustub täitma
nimetatud kohustusi.
lg 1 on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. V. S.l on Eesti Töötukassa poolt tuvastatud puuduv töövõime perioodil 04.01.2018 – 03.01.2023 ning tema sissetulekusk on töövõimetoetus. 4 Võlgnik on palunud ennast määrata usaldusisiku kohustusi täitma. 11. Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus: - Lõpetada V. S.i pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. - Juhul, kui kohus algatab V. S.i võlgadest vabastamise menetluse, määrata V. S. enda usaldusisiku kohustusi täitma. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Alates 01.02.2021 kehtiva Pankrotiseaduse (
) § 193 lg 1, 6 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut. Käesoleva seaduse § 44 lõikeid 4–6 kohaldatakse alates
p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et V. S.i pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul, maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua liiga kergekäeliselt võetud kiirlaenud. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu
Vastavalt
on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. V. S.i pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning välja maksmata jäänud Eesti Vabariigi Maksu-ja Tolliameti kaudu nõue summas 1 344,54 eurot; TF Bank nõue summas 2 047,57 eurot; Holm Bank AS nõue summas 235,51 eurot; kohtutäitur Hille Kudu nõue summas 674,45 eurot ja kohtutäitur Tatjana Afanasjeva nõue summas 1 907,79 eurot. 5
lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Eve Selbergi halduri ülesannete täitmisest.
lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Kohus asub seisukohale, et juhindudes
§-st 171 tuleb algatada ka võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 27.02.2020 esitatud pankrotiavalduses, seega enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ehk tähtaegselt, nagu sätestab
lg 1.
lg 2 märgib ammendavalt juhused, millal kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.
lg 2 alusel saab kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
lg 2 p 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist ei ole ilmnenud. Seega leiab kohus, et võlgniku V. S.i võlgadest vabastamise menetlus kuulub algatamisele.
sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb Pankrotiseaduse § 173 lg 3 sätestatud makseid.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, võlgnik palus määrata teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus nõustub taotlusega algatada V. S.i suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus, kuna puuduvad V. S.i suhtes
Kohus on seisukohal, et on põhjendatud määrata võlgniku V. S.i usaldusisikuks V. S. ise, kuna kohus on veendunud, et V. S. suudab täita usaldusisiku kohustusi. Võlausaldajad vastuväiteid V. S.i usaldusisikuks määramise kohta ei esitanud. Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel
Halduri tasu kinnitamine 6 Alates 01.02.2021 kehtiva Pankrotiseaduse (
) § 193 lg 5 kohaselt, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne
lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.
lg 1 kohaselt, lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kuue kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Haldur palub määrata halduri tasuks ja kuludeks 450 eurot, millele lisandub käibemaks summas 90 eurot, kokku 540 eurot ning anda võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu maksmiseks. Kuivõrd V. S.i pankrotimenetluses ei ole vahendeid, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur V. S.i nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab V. S.le menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks ning hüvitab riigi vahenditest 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot), kokku 476,40 eurot, mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele Advokaadibüroo CLARUS (registrikood 11221454, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank). Kohus jätab halduri tasu ja kulutused summas 63,60 eurot (koos käibemaksuga) V. S.i kanda ja mõistab nimetatud summa välja V. S.lt pankrotihaldur Eve Selbergi taotlusel Advokaadibüroo CLARUS (registrikood 11221454) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 1 ja § 66 lg 1 kinnitab kohus halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud summas kogusummas540 eurot (sh käibemaks). Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.