3-21-1127/5

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1127 Määruse kuupäev

1. oktoober 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Deniss Bodnja kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju summas 3200 eurot hüvitamiseks seoses sobivate pükste mitteväljastamise ja kahjunõuetele tähtaegselt vastamata jätmisega Menetlusosalised Kaebaja ‒ Deniss Bodnja Vastustaja ‒ Viru Vangla RESOLUTSIOON
2. Tagastada Deniss Bodnja kaebus.
3. Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale koos tõlkega vene keelde. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Deniss Bodnja (kaebaja) esitas
5. märtsil 2021 Viru Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise nõude selle eest, et teda on pool talve viidud lühikestes pükstes jalutama ning sellest tulenevalt on tal tihti peavalud.
6. Kaebaja esitas
7. märtsil 2021 Viru Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise nõude selle eest, et kuna talle ei väljastatud parajas suuruses pikki pükse (väljastatud püksid on liiga pikad), siis seetõttu ta kukkus.
8. Viru Vangla jättis
9. mai
10. a vastusega nr 6-16/38-2 kaebaja
11. märtsi
12. a kahjunõude rahuldamata.
13. Viru Vangla jättis
14. mai
15. a vastusega nr 6-16/51-2 kaebaja
16. märtsi
17. a kahjunõude rahuldamata.
18. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
19. mail 2021 kaebuse Viru Vangla vastu ja
20. mail 2021 kaebuse täienduse. Kaebaja heidab Viru Vanglale ette seda, et vangla ei taganud talle talvel tema kasvule sobivaid pikki pükse. Kaebaja pidi jalutuskäikudel kandma lühikesi pükse sooja pesu peal ning olles ilmastikule mittevastavalt riides, piinasid kaebajat seetõttu peavalud, nohu ja valutas kurk, samuti võis kaebaja ära külmetada oma genitaalid. Kaebaja sõnul pidi ta
21. märtsil 2021 arsti juurde minnes kandma liiga pikki pükse, mille sääred ulatusid tema talla alla ja seetõttu kukkus ta libastudes maha ning lõi ära oma küünarnuki, mis hakkas valutama. Samuti märgib kaebaja, et nägi talle liiga suurtes pükstes tobe välja ja nii teised kinnipeetavad kui ka korrapidajad naersid tema üle, mis tekitas kaebajas abitust, rusutust ja alaväärsust. Kaebaja väitel esitas ta vanglale korduvalt avaldusi, et tema püksid ära vahetataks, aga talle toodi pidevalt vale mõõduga püksid, mis olid kas liiga väikesed ega läinud talle jalga või siis jällegi liiga suured, milles on ohtlik käia, samas püksisääri üles keerata ei ole lubatud. Seetõttu ei võtnud kaebaja neid pükse vastu. Kaebaja nõuab Viru Vanglalt kahju summas 2500 euro väljamõistmist tervisekahju tekitamise eest ning 500 eurot moraalset kompensatsiooni üle elatud pingete ja alandamise eest. Lisaks nõuab kaebaja kahju summas 200 euro väljamõistmist selle eest, et Viru Vangla ei vastanud tema kahjunõuetele tähtaegselt. Kaebaja palub ka riigilõivu tasumisest vabastust. KOHTU SEISUKOHT
22. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktile 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lõike 2 punkt 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus on seisukohal, et D. Bodnja hüvitamiskaebus kuulub HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastamisele.
23. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise üldiseid aluseid käsitleb riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõige
24. Selles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. RvastS § 9 lõike 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus selgitab, et nimetatud sätetest tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
25. Kaebaja väitel tekitati talle Viru Vangla poolt tervisekahju ja alandati tema väärikust sellega, et vangla ei võimaldanud talle 2020/2021 talveperioodil sobivas suuruses pikki pükse. Samuti alandas kaebaja väärikust väidetavalt see, et vangla ei vastanud tema kahju hüvitamise taotlustele tähtaegselt. Iseenesest on tervise kahjustamise ja väärikuse alandamise näol tegemist oluliste põhiõiguste rikkumisega. Samas aga ei saa kohtu hinnangul mitte igasugust haldusorgani tegevust automaatselt kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks lugeda pelgalt seetõttu, et kaebuses sellega seonduvalt väärikuse alandamisele ja tervisekahju tekkimisele viidatakse. Kohus leiab, et praegusel juhul ei saanud vastustaja tegevus sobivate pikkade pükste väljastamisel ja kahjunõuetele vastamisel kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt riivata, et see nõuaks täiemahulise kohtumenetluse kohaldamist. Samuti on kohtu hinnangul asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ebatõenäoline.
26. Kohtueelses menetluses on Viru Vangla kaebaja kahjunõuete lahendamisel tutvunud ja hinnanud tõenditena kaebaja andmeid vangistusregistris, kaebaja
27. detsembri
28. a taotlust,
29. veebruari
30. a taotlust,
31. märtsi
32. a taotlust, järelevalveosakonna laohoidja selgitusi, inspektor-kontaktisiku selgitusi, meditsiinitöötaja selgitusi, vanglaametniku ettekannet, kaebaja terviseseisundi kontrolli ja videosalvestuse vaatlusprotokolli. Kaebaja soovis
33. detsembril 2020 esitatud taotluses vangla sõnul pikkade pükste vahetust (2 paari, kuid täpset suurust ta ei teadnud), lühikeste pükste vahetust (2 paari) ning kindaid,
34. veebruari
35. a taotluses soovis kaebaja kampsuni (2 tükki) ja pikkade pükste (2 paari) vahetamist suurema numbri vastu ning
36. märtsil 2021 esitatud taotluses väitis kaebaja, et talle ei ole väljastatud pikki pükse seetõttu, et vanglal ei ole temale sobilikku suurust.
37. Inspektor-kontaktisiku selgituste kohaselt on kaebajale korduvalt pakutud pikkade pükste vahetamist, kuid ta on sellest keeldunud.
38. detsembri
39. a taotlusega jäid pikad püksid vahetamata, sest vahetamisele toodud püksid kaebajale ei sobinud. Järelevalveosakonna laohoidja selgituste kohaselt on kaebajale pakutud pikkade pükste vahetust sobiliku numbri vastu ka
40. veebruaril 2021, kuid kaebaja keeldus pükse vastu võtmast.
41. märtsil 2021 saadeti laohoidja poolt kaebajale vahetamiseks kaks paari uusi vormipükse suuruses XL, mille vahetusest kinnipeetav esialgu keeldus. Peale pikka veenmist valvuri ja laomehe poolt, et püksid on talle parajad, toimus vahetus. Kohus leiab, et kuna kaebaja lõpuks siiski võttis vastu temale pakutud püksid ning need talle reaalsuses ka sobisid, siis ei vasta tõele kaebaja etteheide, et temale sobivas suuruses pükse vanglal üldse ei ole. Viru Vangla selgituse kohaselt toimub kinnipeetavate vormi elementide vahetus nii, et laost inimene tuleb uute pükstega, annab need kinnipeetavale ja kinnipeetav annab endal olnud püksid vastu. Sellist hetke ei ole, et kinnipeetaval kambris üldse pikad püksid puuduksid. Kohtueelses menetluses tõendina hinnatud videosalvestise kirjeldusest saab kohtu hinnangul järeldada, et kaebajal olevad püksid võisid tõesti olla talle liiga pikad. Kohus möönab, et liiga pikkade pükste kandmine võis põhjustada kaebajale küll teatavat ebamugavust, kuid ei kujuta endast sedavõrd intensiivset riivet, et tegemist saaks olla väärikuse alandamisega RVastS § 9 lõike 1 tähenduses. Lisaks jäi kaebaja poolt vanglale esitatud kolme erineva riiete vahetuse taotluse vahele üsna pikk periood. Viru Vangla märkis, et kuna kaebaja teisi pakutavaid pükse vastu võtta ei soovinud, siis oli vangla arvamusel, et kaebajal olevad püksid on liikumiseks piisavalt sobilikud. RVastS § 7 lõikest 1 tulenevalt võib avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamist nõuda vaid olukorras, kui kahju nõudja on teinud kõik, et kahju tekkimist vältida. Kohus leiab, et kui kaebajale
42. detsembril 2020 esitatud taotluse peale sobivaid pükse ei toodud, siis tulnuks tal koheselt pöörduda uuesti vangla poole, mitte aga oodata järgmise taotluse esitamisega
43. veebruarini 2021 ning pärast seda
44. märtsini
45. Kuivõrd kaebaja seda ei teinud, siis ei ole ka kõnealune kahju hüvitamise eeldus täidetud. Lisaks leiab kohus, et olukorras, kus kaebajale ei toodud sobivas suuruses pükse, kuid samal ajal ta ise koheselt uute pükste väljastamist ei taotlenud, ei saanud olla kaebaja õigused intensiivselt rikutud.
46. Kaebaja väidab kaebuses, et kuna ta pidi jalutuskäikudel kandma lühikesi pükse sooja pesu peal, siis sellisest ilmastikule mittevastavast riietusest tingituna olid tal peavalud, nohu ja valutas kurk, samuti viitab kaebaja sellele, et ta võis ära külmetada oma genitaalid. Kohtueelses menetluses tõi kaebaja tervisekahjuna välja üksnes peavalu. Viru Vangla on kaebaja kahjunõuete lahendamisel võtnud muu hulgas selgituse vangla meditsiiniosakonnalt, mille kohaselt ei ole kaebaja alates esimese taotluse esitamisest (s.o
47. detsembril 2020) pöördunud meditsiiniosakonna poole peavalu vaevustega. Meditsiiniosakonna info kohaselt on kaebaja esitanud kaebuseid seoses peavaluga
48. oktoobril 2020 ja
49. novembril 2020 ning need mõlemad kaebused olid meditsiiniosakonna spetsialisti info kohaselt seotud muu viirushaigusega. Tervishoiutöötaja lisas veel täiendavalt, et on üsna raske jaatada põhjuslikku seost pikas pesus ning lühikeste pealmiste pükstega jalutamas käimise ja peavalu vahel, sest peavalul võib olla mitmeid erinevaid põhjustajaid. Koos kaebusega ei ole kaebaja esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit selle kohta, et vanglale etteheidetav tegevus pükste vahetamisel tekitas talle tervisekahju. Tervisekahjuna ei ole tõendatud ei peavalu ega ka kaebaja poolt kaebuses viidatud muud tagajärjed. Kohus leiab, et kuivõrd ka meditsiiniosakond peab praegusel juhul väidetava õigusvastase teo ja kahju vahelist põhjuslikku seost ebatõenäoliseks, siis on sellekohased kaebaja väited ilmselgelt sisutühjad ning kahjuhüvitise väljamõistmine tervisekahjuga seonduvalt ei ole reaalne.
50. Lisaks leiab kohus, et kaebaja õigusi ei saanud intensiivselt riivata ka tema kahjunõuete tähtaegselt vastamata jätmine ning selle vangla eksimuse eest ei ole kaebajale kahjuhüvitise väljamõistmine põhjendatud. Kui vangla on kahjunõude tähtaegselt lahendamata jätnud, siis sel juhul ei ole kaebajal mingeid takistusi esitamast kahjuhüvitise väljamõistmiseks kaebust halduskohtule (RVastS § 18 lõige 2). Kahjunõuetele tähtaegselt mittevastamine ei saanud kaebaja väärikust mitte kuidagi alandada. Kohus ei pea reaalseks, et vangla on tahtlikult kaebaja kahjunõuetele vastamisega viivitanud, vaid kohtule teadaolevalt on sellelaadsed tähtaja rikkumised tingitud Viru Vangla juristide suurest töökoormusest.
51. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus D. Bodnja kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
52. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)