← Eesti

3-21-2539/5

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2539 Määruse kuupäev

  1. november 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi XXi ja CC esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosalised Taotleja I – XX, volitatud esindaja VV Taotleja II – CC, seaduslik esindaja VV Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON
  2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
  3. Asendada avaldatavas määruses taotlejate, nende esindaja ja taotleja I ema nimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte taotlejate esindajale. Määrus saadetakse ka Viru Vanglale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Viru Vanglas kinni peetav isik XX (taotleja I) esitas
  5. oktoobril 2021 Viru Vanglale taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks, mis registreeriti
  6. oktoobril 2021 numbriga 6-7/28899-
  7. Taotleja I soovis pikaajalist kokkusaamist abikaasa VViga, ema BB ning lapse CCga (taotleja II). Taotleja I soovis, et pikaajaline kokkusaamine kestaks 2 päeva (
  8. november kuni
  9. november 2021) ning et talle broneeritaks tuba nr PP
  10. Taotlejate esindaja VV esitas
  11. novembril 2021 Viru Vanglale vaidena pealkirjastatud pöördumise, milles märkis, et kuna
  12. oktoobril 2021 esitatud pikaajalise kokkusaamise võimaldamise taotlusele on jäetud põhjendamatult vastamata, siis palub ta vaidemenetluse raames tuvastada õigusvastasus kahjunõudeks. Vaides palutakse vaidemenetlus rahuldada hiljemalt
  13. novembril
  14. Viru Vangla jättis
  15. novembri
  16. a otsusega nr 6-7/28899-2 pikaajalise kokkusaamise taotluse rahuldamata.
  17. Tartu Halduskohtule saabus
  18. novembril 2021 taotleja I ja taotleja II esialgse õiguskaitse taotlus, milles palutakse võimaldada taotlejatele novembrikuus ühine pikaajaline kokkusaamine ilma paljaks riietamise ja kükkide tegemiseta. Taotluse kohaselt ei ole taotlejal II olnud võimalust isaga 5 kuud kohtuda põhjusel, et Viru Vangla on juurutanud halduspraktika, kus lubab pikaajalistele kokkusaamistele isikuid üksnes täieliku lahtiriietamise ja kükkide tegemise järel. Samuti on Viru Vangla Covid-19 leviku tõttu piiranud vaktsineerimata vangistatud vanemate laste õigusi. Küll aga on lubatud vanglas sees ringi käia valvuritel ja ametnikel, kes ei ole vaktsineeritud. Lisaks on taotleja I põdenud läbi Covid-19 viiruse, mistõttu on isikul olemas antikehad.
  19. Tartu Halduskohus tegi
  20. novembril 2021 Viru Vanglale kohtunõude ja palus edastada kohtule kõik vanglale esitatud pöördumised seoses taotlejate pikaajalise kokkusaamise sooviga
  21. a novembrikuus ning vangla vastused nendele pöördumistele. Samuti palus kohus anda ka teada, kas kõnealuse kokkusaamisega seonduvalt on käimas vaidemenetlus ning kui on, siis edastada kohtule vaidemenetluse materjalid ja vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lõikele 1 esitada ka omapoolne seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatuse ja esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärgede osas.
  22. Viru Vangla vastas kohtunõudele
  23. novembril
  24. Vastustaja edastas kohtule ka kõnealuse kokkusaamisega seonduvad haldusmenetluse materjalid. Viru Vangla leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ning see tuleks jätta läbi vaatamata, kuna käesoleval juhul ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse üks eeldustest. Nimelt ei ole kohtule esitatud taotlusega seotud kaebust või haldusorganile vaiet. KOHTU SEISUKOHT
  25. HKMS § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
  26. Praeguse esialgse õiguskaitse taotlusega soovitakse, et taotlejatele lubataks
  27. a novembrikuus pikaajaline kokkusaamine ning eelkõige soovitakse vältida olukorda, kus laps otsitakse enne pikaajalise kokkusaamise toimumist vanglaametnike poolt läbi selliselt, et tal tuleks lahti riietuda ja kükke teha. Taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks novembrikuus esitas taotleja I
  28. oktoobril 2021 ning keelduva otsuse nimetatud taotluse osas tegi Viru Vangla
  29. novembri
  30. a otsusega nr 6-7/28899-
  31. Taotlejad ei ole vaidemenetluse raames seda otsust vaidlustanud. Taotleja I esindaja esitas
  32. novembril 2021 vaidena pealkirjastatud pöördumise üksnes selle peale, et tema
  33. oktoobri
  34. a pikaajalise kokkusaamise taotlust ei ole lahendatud. Kohtu hinnangul ei saa seda pöördumist käsitada vaidena Viru Vangla
  35. novembri
  36. a otsuse nr 6-7/28899-2 peale. Esiteks on see esitatud vanglale varem, kui tehti keelduv otsus, ning teiseks viidatakse pöördumises üksnes sellele, et vangla ei ole kokkusaamise taotlust lahendanud ja palutakse esitatud taotlus rahuldada. Sisulisi vastuväiteid Viru Vangla
  37. novembri
  38. a otsusele ei saadud selles pöördumises esitada, sest seda otsust ei olnud veel tehtud. Lisaks juhib kohus tähelepanu, et
  39. oktoobril 2021 esitatud taotluses ei ole üldse mainitud asjaolu, et lapse osas soovitakse vältida läbiotsimist lahti riietumise ja kükkide tegemisega. Sellele on esmakordselt viidatud alles kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses. Seega lapse läbiotsimise osas ei ole Viru Vangla haldusmenetluses saanud omapoolset seisukohta üldse anda. Kokkusaamisest keeldumist põhjendas vangla seoses laialdaselt leviva koroonaviirusega. Eelnevast nähtub, et Viru Vanglas ei ole praegusel ajal käimas vaidemenetlust, mille raames otsustataks selle üle, kas taotlejatele võimaldatakse
  40. a novembrikuus pikaajaline kokkusaamine või mitte. Samuti ei ole käimas vaidemenetlust selle üle, kuidas peaks kokkusaamisel olema korraldatud lapse läbiotsimine.
  41. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna taotlejate esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt ei toimu vaidemenetlust ega ka kohtumenetlust, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning kohtul ei ole võimalik taotlust sisuliselt läbi vaadata.
  42. Kohus asendab HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel avaldatavas määruses taotlejate, nende esindaja ja taotleja I ema nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.