TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1674 Määruse kuupäev 29. oktoober 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Artur Soomi kaebus Viru Vangla 7. juuli 2020. a käskkirja nr 3-

) § 152 lõike 1 punktiga 4 ja lõikega 2 (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. novembri
2. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, punkt 12 ja
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-15-873, punkt 34).

§ 152

lõike 1 punkt 4 sätestab: „Kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.“

§ 152

lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kohus küsis

1. oktoobri
2. a kohtunõudega kaebajalt, kas ta soovib üle minna Viru Vangla
3. juuli
4. a käskkirja ja
5. septembri
6. a vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Kui jah, palus kohus kaebajal selgitada, miks on see vajalik tema õiguste kaitseks. Kaebaja
7. oktoobri
8. a vastusest ilmneb, et kaebaja soovib üle minna õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Samas ei ole kaebaja selgitanud, miks on see vajalik tema õiguste kaitseks. Kaebaja selgitas, et tema toime pandud tegude eest ei saanud täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada. Sellised väited oleksid asjakohased asja sisulisel lahendamisel. Praegusel juhul on aga küsimus selles, kas tuvastamisnõudele üleminek ja seega ka sisuline lahendamine oleks üldse menetluslikult lubatav. Kaebaja ei ole selgitanud, mis kasu ta õiguslikus mõttes sellest saaks, kui kohus tema tuvastamiskaebuse läbi vaataks ja vangla tegevuse võimaliku õigusvastasuse tuvastaks. Seega pole kaebaja ära näidanud, miks on kaebaja õiguste kaitseks vaja tuvastada Viru Vangla
9. juuli
10. a käskkirja ja
11. septembri
12. a vaideotsuse õigusvastasus ning millist kasu ta sellest saaks. Kuna kaebaja ei ole ära näidanud, et tuvastamisnõudele üleminek on tema õiguste kaitseks vajalik, tuleb kohtul praeguse asja menetlus lõpetada.
13. Kohus selgitab, et kui praegune määrus menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (

§ 155lõige 6 ja § 43 lõike 1 punkt 2).

1. Vastuseks kaebaja väitele, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on toiming ja toimingu tühistamise nõuet ei saa esitada, selgitab kohus järgmist. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse haldusaktiga. Ka kaebaja suhtes anti välja haldusakt ‒
2. juuli
3. a käskkiri. Haldusakti vaidlustamiseks on kohane esitada tühistamiskaebus. Kaebaja ka esitas kohtule tähtaegselt tühistamiskaebuse. Haldusakti andmise korral puudub põhjus vaidlustada haldusakti alusel sooritatavaid toiminguid. Praegusel juhul on aga kohus leidnud, et Viru Vangla
4. juuli
5. a käskkirja kui haldusakti osas pole enam lubatav jätkata tühistamiskaebuse menetlemist, samuti pole lubatav üleminek tuvastamiskaebusele. Seega tuleb kohtul asja menetlus lõpetada. (allkirjastatud digitaalselt)