TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1679 Määruse kuupäev 11. november 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi BB (B) kaebus Viru Vangla 21. mai 2021. a vaide edastamise kirj

) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lõike 2 punkt 1 sätestab, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 121

lõike 2 punkti 21 kohaselt võib kohus kaebuse selle esitajale tagastada ka juhul, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Kaebaja leiab, et kuivõrd ta ei tarbi meditsiinilistel ja usulistel põhjustel lihatooteid ega osta neid ka vangla kauplusest, siis peaks talle võimaldatama 2 kg lihatoodete asemel soetada vangla kauplusest sellevõrra rohkem puu- ja juurvilju ning kuivaineid. Selle eesmärgi saavutamiseks taotleb kaebaja, et kohus tühistaks Viru Vangla
2. mai
3. a vaide edastamise kirja nr 6-12/142-2, Justiitsministeeriumi
4. juuni
5. a vaideotsuse nr 11-7/3420-2 ja Viru Vangla kodukorra punktid 16.4.15 ja 16.4.18 ning teeks Viru Vanglale ettekirjutuse võimaldada tal osta vangla poest lisaks kehtestatud limiitidele 1 kg puu- ja juurvilju ning 1 kg kuivaineid.
6. Esmalt märgib kohus, et vangla poolt vaide edastamine Justiitsministeeriumile lahendamiseks on menetlustoiming, mitte haldusakt ning seega ei saa kohus Viru Vangla
7. mai
8. a vaide edastamise kirja nr 6-12/142-2 tühistada (vt Tartu Ringkonnakohtu
9. jaanuari
10. a otsus asjas nr 3-09-1498, punkt 7). Isikul on kaebeõigus, kui kaebuse esitamine on tema õiguste kaitseks vajalik (

§ 44lõige 1).

Kaebaja õiguste kaitseks ei ole vaja vaide edastamist kui menetlustoimingut vaidlustada, sest see eraldiseisvalt kaebaja õigusi ei mõjuta. Praeguse vaidluse kontekstis mõjutavad vahetult kaebaja õigusi Viru Vangla kodukorra punktid 16.4.15 ja 16.4.18, Viru Vangla direktori

1. aprilli
2. a otsus nr 6-10/44073-4 ja Justiitsministeeriumi
3. juuni
4. a vaideotsus nr 11-7/3420-
5. Kuna kaebajal puudub vaide edastamise kui menetlustoimingu vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus, tuleb tema kaebus vastavas osas

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel tagastada.

1. Kaebuses esitatud muud tühistamis- ja kohustamisnõuded on halduskohtus iseenesest lubatavad, kuid kohtu hinnangul ei ole nende nõuete osas täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine põhjendatud, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 10.
2. Kinnipeetavate toitlustamine vanglas korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Arsti ettekirjutusel kindlustatakse kinnipeetavale dieettoitlustamine. Võimaluse korral lubatakse kinnipeetaval järgida oma religiooni toitumistavasid (vangistusseaduse § 47 lõiked 1‒3). Kinnipeetavaid toitlustatakse vähemalt kolm korda päevas ning päevane toidunorm peab katma kinnipeetava elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete (vitamiinid ning mineraaltoitained) ja valguvajaduse. Erivajadustega kinnipeetavatele kindlustatakse tervishoiutöötaja ettekirjutusel dieettoitlustamine või antakse tavalisele toidunormile lisaks igapäevast lisatoitu. Vastava toidunormi määrab tervishoiutöötaja (sotsiaalministri
3. detsembri
4. a määrus nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 1 lõiked 2 ja 5, § 3 lõige 6 ning § 4 lõige 1). Seega eelnevalt väljatoodud sätetest tuleneb, et ka eridieediga kinnipeetavate toidumenüü koostamisel arvestatakse kinnipeetavate ööpäevast toiduenergia vajadust. Seda on kinnitanud kohtueelses menetluses ka Viru Vangla ning sealjuures ei ole vangla sõnul vahet, kas eridieet on määratud meditsiinilistel või usulistel põhjustel. Vangla tagab kinnipeetavate nõuetekohase toitlustamise vähemalt kolm korda päevas ning seda ei ole vaja kompenseerida vangla kauplusest ostetud toiduga. Kaupluse vahendusel soetatud toiduained on üksnes lisatoiduks. Seda arvestades ei saa kaebaja õigusi kuigi intensiivselt rikkuda see, kui tal ei ole lihatoodete asemel võimalik osta vangla kauplusest lisaks igapäevaselt pakutavale toidule ja kehtestatud poelimiitidele veel täiendavalt 1 kg puu- ja juurvilju ning 1 kg kuivaineid. 10.
5. Viru Vangla direktori
6. jaanuari
7. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud Viru Vangla kodukorra punkt 16.4 sätestab kinnipeetava sisseostude maksimaalsed kaubakogused. Muu hulgas võib ühe poekorra ajal osta puu- ja köögivilju kokku 5 kg (kodukorra punkt 16.4.15), lihatooteid kokku 2 kg (kodukorra punkt 16.4.7) ja kuivained kokku 1 kg (kodukorra punkt 16.4.18). Kodukorra seletuskirja kohaselt on selles punktis sätestatud kaupu ja nende koguseid arvestades lähtutud eelkõige loetletud kaupade mõistlikus koguses tarbimisest/kasutamisest ühe inimese kohta. Arvestatud on sedagi, et üldjuhul võimaldab vangla kinnipeetavale sisseoste teha kaks korda kuus ning kogused on arvestatud ühe tellimuse kohta. Kohtueelses menetluses on Viru Vangla selgitanud, et ostulimiit on seatud konkreetsetest kaubagruppidest lähtuvalt ja võimalust suurendada ühe kaubagrupi kogust teise tootegrupi arvelt ei ole ette nähtud, sõltumata sellest, millisel ajendil kinnipeetav seda teha sooviks ehk siis ei ole vahet, kas kinnipeetav ei saa teatud tooteid tarbida tervislikel või religioossetel põhjustel või need talle lihtsalt ei maitse. Kohus peab kauplusest soetada lubatud kaupadele koguseliste piirangute kehtestamist põhjendatuks. See on vajalik eelkõige vangla julgeoleku tagamiseks. Suurtes kogustes sisseostude tegemine kinnipeetavate poolt ning soetatud kaupade kambris hoidmine raskendab vanglas läbiotsimiste teostamist, suurendab võimalusi peita keelatud esemeid ning ohustab seeläbi vangla julgeolekut. Mida suuremad on poest osta lubatavate kaupade kogused, seda suurem on ka võimalus kaupa muude hüvede vastu vahetada, mistõttu võivad kinnipeetavate vahel tekkida lubamatud võlasuhted. Samuti võib toiduainete, eriti puuviljade ja nendest tehtud toodete riknemisel tekkiva käärimisprotsessi tulemusel tekkida alkohol, mis on vanglas keelatud. 10.
8. Kohus ei näe praegusel juhul kaebaja kui taimetoitlase diskrimineerimist võrreldes teiste kinnipeetavatega, kes vangla kauplusest lihatooteid ostavad. Samuti ei piirata kohtu hinnangul kaebaja usuvabadust. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei saaks vangla kauplusest üldse sisseoste teha, vaid kaebaja soovib juba kehtestatud puu- ja juurvilja ning kuivainete limiidile osta kõnealuseid kaupu veel täiendavalt 2 kg juurde. Nagu kohus seda ka juba eelnevalt märkis, siis kaupluse vahendusel soetatud toiduained ei ole eluks hädavajalikud, vaid üksnes lisatoiduks vanglas pakutavale toidule. Kõik kinnipeetavad ei pea antud võimalust üldse kasutama või ei pruugi nad saada seda teha rahaliste vahendite nappuse tõttu. Kohtueelse menetluse materjalide kohaselt on Viru Vanglas lihavabasse menüüsse lisatud piimatooteid, ubasid ja puuvilju, et kinnipeetava ööpäevaringne toiduenergia-, mikrotoitainete ning valguvajadus vastaks sotsiaalministri
9. detsembri
10. a määrusega nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutuses“ kehtestatud normidele. Seega ei too liha puudumine menüüst kaasa vajalikest kilokaloritest või toitainetest ilmajäämist. Kõik menüüd on kinnitanud vangla meditsiiniosakond. Eelnevat arvestades ei ole kohtu hinnangul kaebajale kui eridieediga kinnipeetavale Viru Vangla kodukorras kindlaks määratud limiitidest erandi tegemine põhjendatud. 10.
11. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõuete osas

§ 121lõike 2 punkti 21 alusel.

1. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.
2. Kaebaja nimi määruse avalikustamisel tuleb asendada tähemärgiga, sest määrus sisaldab viiteid kaebaja terviseandmetele ja usulistele veendumustele (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)