lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Võlausaldaja Saamata nõue € Jaotise %
Kxxxxx usaldusisikuks Axxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; kontaktaadress Valga Vallavalitsus, Puiestee 8, Valga, 68203,; telefon xxxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxx@valga.ee). 2
Esimene aruanne esitada 01.05.2022, järgnev 01.11.2022, jne. Usaldusisikul (Axxx Kxxxx) tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta
): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav 3 represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 14. Määrus saata pankrotihaldurile, võlgnikule ja Axxx Kxxxxxx. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni kaheksanda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). 15. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.
lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja
lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Nxxx Kxxxxx esitas 10.10.
§-s 173 nimetatud kohustusi. 21.09.
Võlgnik saab sotsiaaltoetust, millest on taganud pankrotivarasse 225 eurot. 2. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta (
lg 2 p 2) Vara välistamine - vara välistamise taotlusi pankrotihaldur Sirje Taelale ei ole esitatud. 4 Tagasivõitmise tagajärgedest - tagasivõitmise hagisid esitatud ei ole. Elatisi või väljamakseid võlgnikule ja tema ülalpeetavatele - pankrotivarast elatist makstud ei ole. Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud (
1 p.3 ja 4 alusel) Pankrotimenetluse kulud. Pankrotimenetluse kulusid kantud ei ole, pankrotimenetlust on peetud halduri vahendite arvelt. Prognoositavad väljaminekud Vastavalt
lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduritasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Võlgniku pankroti eesmärgiks oli võlgniku vabastasime menetluse läbiviimine. Vastavalt
11 alusel on haldur töö tasustamise aluseks ajutise haldur toimingu põhine tasustamine. Vaadates töö aja ajakulu hulka, mis pankrotihaldur on antud menetluses läbiviinud, on tundide arv 9,3 . Tunnitasu rakendamisel lähtub haldur 01.02.2021 justiitsministri määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra „§ 2 lg.1: Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.“ Pankrotihalduri töö ülesannetele kulunud aeg. Pankrotihalduri töö kirjeldus Järelpärimised, vastuste koond jmt. Teated võlausaldajatele I üldkoosolek ettevalmistus , protokoll, jmt Nõuete registreerimine, menetlemine Nõuete kaitsmine, protokolli koostamine Võlgnikuga suhtlemine, võlgniku andmete kontroll, arveldusarvete kasutuse võimaldamine Erakorraline üldkoosolek ettevalmistus, pidamine, protokoll, usaldusisik Aruanded kohtule, jaotus, lõpp või raugemine, teate ülespanek Teated pärast lõppu Kokku tunnid 1 0,5 1 1 0,5 3 0,3 1,5 0,5 9,3 Halduritasu summa koos käibemaksuga on 613,80 eurot, millele lisandub käibemaks, koos käibemaksuga on summa 736,56 eurot. Haldur taotleb riigi vahenditest hüvitada summa 426,30 eurot, millele lisandub käibemaks, koos käibemaksuga on summa 511,56 eurot. Võlgniku kanda jääb summa 225 eurot koos käibemaksuga. 3. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (
Pankrotimenetluses võlausaldajatele väljamakseid ei ole tehtud, tunnustatud nõuded on ka rahuldamata nõuded. Haldur on toonud aruande leheküljel üks nii tunnustatud nõuded, rahuldamisjärgud ja esitanud ka tabelina võlausaldajate arveldusarved ja viitenumbrid. 4. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (
lg 3) 5 Võlgniku võlanõuded on tulenenud asjaolust, et Nxxx Kxxxxx on võtnud väikelaene saamata aru, et laenude intressid on ääretult kõrged, nii ei ole ta suutnud laene tagasi maksta. 5. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik esitas pankrotimenetluses avalduse võlgadest vabastamiseks. Vastavalt
§-le 171 saab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist otsustada kohus. 09.06.2020 toimus võlausaldajate üldkoosolek, kus ei osalenud mitte ühtegi võlausaldajat. Võlgnik on avaldanud, et tal ei ole usaldusisiku kanditaati. KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga
Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Nxxx Kxxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus
Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis
lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Nxxx Kxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist
lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta
Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt
lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Nxxx Kxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.
sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.
lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 6
lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 27.09.2021. a toimunud võlgniku ärakuulamisel andis võlgnik selgitusi oma sissetulekute kohta ja kinnitas, et on nõus tasuma võlgniku kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajate nõuete katteks igakuiselt vähemalt 25,00 eurot. Võlgnik soovib, et tema usaldusisik on Axxx Kxxxx. Võlgnik selgitas, et ta ei saa tööle minna, sest on haige ja tal on tarvis eestkostetavaid hooldada. Võlgnik kinnitas valmisolekut täita
Kohus küsis nõusoleku usaldusisiku kandidaadilt Axxx Kxxxxxx ja selgitas kirjalikult Nxxx Kxxxxx kohustustest vabastamise menetluses tekkivate probleemide lahendamise võimalusi. AxxxxKxxxx andis kirjaliku nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks Nxxx Kxxxxx kohustustest vabastamise menetluses. Kohus leiab, et Axxx Kxxxx tuleb nimetada Nxxx Kxxxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Axxx Kxxxx nimetamise usaldusisikuks.
lg 51 sätestab: Usaldusisiku taotlusel määrab kohus usaldusisikule tema kohustuste täitmise eest tasu arvestusega 10–50 eurot tund. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Usaldusisiku tasu makstakse võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Kohus võib usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule ka menetlusabi. Sel juhul makstakse tasu, lähtudes käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.
lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Nxxx Kxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.
S § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (Nxxx Kxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik jätma võlgnikule igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
Esimene aruanne esitada 01.05.2022, järgnev 01.11.2022, jne. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada
lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.
lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu Vastavalt
aasta
lõike 11 sätestab: kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
lg 2 alusel tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
lg 4 sätestab: pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Lähtudes eeltoodust, määrab kohus halduri tasu vastavalt esitatud taotlusele. Määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 613,80 eurot, millele lisandub käibemaks summas 122,76 eurot, kokku summas 736,56 eurot. Haldur taotleb pankrotihalduri tasu hüvitamist riigi vahenditest kogusummas 511,56 eurot (sh käibemaks), ülejäänud osas, s.o summas 225,00 eurot jääks võlgniku pankrotivara kanda.
lõike 11 kohaselt, halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et halduri menetlusabi taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada.
lg 11 näeb ette, et halduri tasu hüvitatakse maksimaalselt summas 397 eurot, mis käibemaksu lisandudes on 476,40 eurot. Kohus rahuldab menetlusabi taotluse summas 476,40 eurot, sh käibemaks, ning see kuulub hüvitamisele riigi vahenditest. Tasu hüvitis maksta välja OÜ-le Prolex. Halduri tasu ülejäänud osas, s.o summas 260,16 eurot (736,56 – 476,40 = 260,16) jääb võlgniku pankrotivara kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.