← Eesti

2-21-7447/24

Obsah (8)§ 175§ 144§ 667§ 659§ 174§ 177§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 12. november 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-7447 Tsiviilasi X avaldus Q vast

) §-de 138, 139, 144, 172, 174 ja 175 sätteid. Kohus leidis, et sissenõudja esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik 4 t 28 min ulatuses. Kohtumenetluses ei ole hüvitatavad kulud, mis sissenõudjal tekkisid täitemenetluse ajal. Kohus võttis arvesse tsiviilasja olemust ja esindaja kvalifikatsiooni ja leidis, et põhjendatud tunnitasumäär on mitte enam kui 120 eurot (sisaldab käibemaksu). Kokku on õigusabikulu põhjendatud ja vajalik summa 446,67 eurot (4 t 28 min × 100). Lisaks tuleb sissenõudja taotlusel välja mõista viivis menetluskuludelt alates määruse jõustumisest. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS 5. Sissenõudja esitas 12. augustil 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega tema menetluskulude hüvitamise taotlus jäi rahuldamata. Ta palub mõista avaldajalt täiendavalt välja 561,33 eurot ja sellelt summalt viivise. 2

(5)Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: - - - esiteks kohus rikkus

§ 175

lg-st 1 tulenevat kaalutlusõigust ja ei põhjendanud, mis tingis esindaja tunnitasu vähendamise. Ebaselge on, mida tähendab kohtu märgitud tsiviilasja olemus ja esindaja kvalifikatsioon, et tunnitasu vähendati 144 eurolt pealt 120 euroni (koos käibemaksuga, lõplikus arvutuses aga 100 euroni); teiseks rikkus kohus kaalutlusõigust, leides, et osa tööst ei kuulu menetluskulude koosseisu – kohus ei arvestanud põhjendatud ja vajaliku ajakuluna kliendiga suhtlemist, kliendile kirjade saatmist, samuti ajakulu esindaja tutvumisele seaduse, seletuskirja, õiguskantsleri seisukohaga, rahvastikuregistri väljavõtte saamisele jne; kolmandaks ei arvestanud kohus tegevusi ajavahemikul 27. aprill – 5. mai 2021, mis olid vajalikud ja põhjendatud enne kohtumenetlust.

§ 144

p 4 kohaselt on need kohtuvälised kulud, kui kohtusse pöörduti varem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. Käesolevas asjas esitati avaldus kohtule juba viis päeva hiljem. Seega ei ole põhjendatud maakohtu arusaam, et kulu tuleb eraldi hageda kahjuhüvitisena. See kulu oli vajalik ja põhjendatud, sest hõlmas nõude aegumise menetlust täituri juures.

  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  2. oktoobril
  3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse osas, millest maakohus jättis välja mõistmata esindaja põhjendatuks hinnatud tunnitasus sisalduvale käibemaksule vastava osasumma ja suurendab selle võrra hüvitist (

§ 667lg 2 esimene lause).

Lisaks muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu põhjendusi (

§ 659kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 2¹).

Kaebus rahuldatakse osaliselt. 8.

§ 659

ja § 651 lg 1 koostoimest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, millega avaldajalt mõisteti välja sissenõudja menetluskulud. Täpsemalt saab ringkonnakohus sissenõudja kaebuse alusel hinnata, kas esineb alus kuluhüvitist suurendada. Muus osas on vaidlustatud määrus jõustunud.

  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, mis käsitlevad sissenõudja esindaja mõistliku tunnitasu 120 eurot ning põhjendatud ja vajalikku ajakulu kohtumenetluses. Selles osas vastab ringkonnakohus kaebuse kahele esimesele väitele järgmist. 9.
  2. Sissenõudja lepingulise esindaja tasumäära ja kohtumenetluses osutatud õigusabi ajakulu kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud

§ 175lg 1.

Maakohtu järeldused põhinevad sissenõudjale osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

  1. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14 ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus sissenõudja lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. 9.
  2. Maakohus põhjendas piisavalt seisukohta, et sissenõudja esindaja mõistlik tunnitasumäär ei ületa 120 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus võttis siinjuures asjakohaselt arvesse tsiviilasja olemust ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni. Sisuliselt on maakohus õigesti lähtunud sellest, et esindaja ei ole advokaat. Ringkonnakohus on seisukohal, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Käesolevas asjas on 3

(5)esindajaks jurist ning juristide osutatud õigusteenuste tunnihinnad üldjuhul on madalamad. Maakohus arvestas ka asja olemust, märkides vaidlustatud määruse p-s 30 asjakohaselt, et vaidlus ei olnud raske või aeganõudev ega eeldanud keerukat õigusanalüüsi. Kirjeldatud hinnang on kooskõlas tsiviilasja toimiku ja käiguga, aga ka selles asjas käsitletud õigusküsimustega. 9.
  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et teiselt menetlusosaliselt ei ole alati vaja välja mõista kogu kliendisuhtlusega seotud kulu. Kuigi on mõistetav, et kohtuasja juurde kuulub ka suhtlemine kliendiga, siis ei tähenda see veel, et vastav kulu ei sisaldu juba ajas, mida maakohus pidas toimingute kaupa põhjendatuks. Samuti jättis maakohus õigesti hüvitatama kulu, mis ei ole selgelt seostatav toimikust nähtuvate toimingutega. Maakohus on sissenõudja menetluskulude nimekirja ja selles näidatud kulude koosseisu põhjalikult analüüsinud ning leidnud olevat põhjendatud ja vajaliku ajakulu 4 t ja 28 min.
  2. Kaebuse esimene väide on aga põhjendatud osas, milles see käsitleb hüvitatava kulu arvutamisel lähtumist tunnihinnast 100 eurot. Maakohus ei põhjendanud, miks tuleks kulu hüvitada kas väiksema tasumäära järgi kui mõistlikuks loetud 120 eurot või miks ei ole hüvitatav käibemaks (20 eurot iga tunni kohta). Vaidlustatud määrusest võib aru saada, et maakohus jättis ekslikult käibemaksu õigusabi tasule lisamata, kuigi sissenõudja oli esitanud

§ 174lg 10 kohase kinnituse.

Selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada. Maakohtu leitud hüvitiselt 446,67 eurot arvestatud käibemaks on 89,33 eurot (≈ 446,67 × 20%), mis tuleb juba välja mõistetud hüvitisele lisada – kokku peab avaldaja hüvitama 536 eurot (= 446,67 + 89,33). Ühtlasi muutub summa, millelt mõistetakse sissenõudja taotluse ja

§ 177lg 4 alusel välja viivis.

11. Menetlusõiguslikult on põhjendatud ka kaebuse kolmas väide, aga see ei anna alust muuta avaldajalt välja mõistetud summat. Kohtueelse menetluse kulude osas muudab ringkonnakohus järgmiselt maakohtu põhjendusi. 11.1.

§ 144

p 4 järgi on kohtuvälised kulud seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, v.a juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. Seaduses sätestatud kohtueelse menetlusega seoses kantud kulu on mh kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitatud kaebus, nt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 alusel. Sarnaselt on TMS §-des 48¹ ja 50¹ alates käesoleva aasta

  1. aprillist ette nähtud kohtueelne menetlus, mille sisu on täitemenetluse lõpetamine jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu. TMS § 223¹ sätestab võimaluse pöörduda samas asjas kohtusse. 11.
  2. Kuigi kirjeldatud kohtueelne menetlus ei ole kohustuslik, siis on selle ese sama nagu TMS § 223¹ alusel kohtusse esitatava avalduse puhul. Ühtlasi on kohtueelne menetlus seaduses sätestatud. Järelikult on vastav kulu

§ 144p 4 järgi põhimõtteliselt hüvitatav.

Kahtlust pole, et viidatud sätte ajaline tingimus on täidetud. 11.3. Kohtueelse menetluse õigusabikulu hüvitamisel kohaldub

§ 175lg 1 esimene lause, st kulu mõistetakse välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TMS § 48¹ lg 1 p 3 mõttest tuleneb, et sissenõudja ei pea vastuväidet kohtutäiturile põhjendama. Nii ei eelda vastuse esitamine õigusteadmisi, vaid ta peab väljendama oma seisukoha. Lisaks nähtub vaidlustatud määruse jõustunud osast, et sissenõudja vastuväide aegumisele polnud põhjendatud. Neil kaalutlustel pole kaebuse kolmanda väitega hõlmatud kulu vajalik ja põhjendatud ega kuulu hüvitamisele. 12.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Menetlusosalised ei ole ka esitanud taotlusi, et kaebemenetluse kulud tuleks hüvitada. Neil kaalutlustel märgib ringkonnakohus resolutsioonis, et kaebemenetluse kulusid ei hüvitata. 4

(5)13.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata

§ 178lg 2 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.