MS § 427 lg 1, § 432 lg 1 kohus määras: Rahuldada kriminaalhooldaja ettepanek ja
lg 2 p 2 alusel kohustada Peter Karjust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Määrus edastada Peter Karjusele allkirja vastu, saata kriminaalhooldusametnik Anu Herkelile. EDASIKAEBAMISE KORD Määruskaebuse võib esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Peter Karjus mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 16.06.2021.a otsusega
lg 2 p 2, 3 järgi ning mõisteti karistuseks 9 kuud ja 25 päeva vangistust 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseajaga. Peter Karjust kohustati katseajal järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 5 alusel kohustati teda pöörduma alates katseaja algusest kolme kuu jooksul psühhiaatri vastuvõtule, eesmärgiga tuvastada alkoholisõltuvus ning vajadusel alluma vastavale ravile.
lg 2 p 8 alusel kohustati teda osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. 12.11.2021.a esitas kriminaalhooldaja Pärnu Maakohtule erakorralise ettekande, kuna Peter Karjuse suhtes on 13.09.2021 alustatud kriminaalmenetlus
lg 2 p 2, 3 tunnustel, väidetava kuriteo on Peter Karjus toime pandud alkoholijoobes (1,61 mg/l). Lk 1 / 3 1-21-4385 Peter Karjuse poolt antud seletusest nähtub, et ta täpselt oma tegu ei mäleta, kuid kahetseb tehtut. Sõnelus noorema pojaga ja mõtlematu tegutsemine. Erakorralisest ettekandest nähtub, et Peter Karjus on suunatud sotsiaalprogrammi "Pere ja paarissuhte vägivalla vähendamine" ning ta on alates 03.08.2021.a antud programmi järjekorras. Peter Karjus käis 05.07.2021.a psühhiaatri vastuvõtul seoses alkoholisõltuvuse tuvastamisega. Psühhiaatri arvamusel ei ole tegemist alkoholisõltlasega ning Peter Karjusele soovitati edasist täiskarsklust. Toimunud kodukülastuse hetkel olid suhted abikaasaga pingevabad ja lähedased, probleeme ei tõstatunud. Tulenevalt asjaolust, et katseaeg on kestnud lühikest aega, ei ole Peter Karjusega jõutud läbi viia kõiki uue kuriteo riske maandavaid tegevusi. Seni on Peter Karjusega räägitud alkoholi negatiivsest mõjust tema käitumisele ning proovitud tugevdada isiku vastupanu alkoholi tarvitamisele. Samas on Peter Karjus olnud katseaja jooksul seisukohal, et ta ei tarvita alkoholi üleliigselt ja ei vaja alkoholisõltuvusvastast ravi. Peter Karjus eitab alkoholi liigtarvitamist, ta on täitnud kontrollnõudeid eeskujulikult. Peter Karjus ei suhtu kehtestatud reeglite täitmisesse ükskõikselt, kuid alkoholi tarvitanuna on korduvalt käitunud mõtlematult ning vägivaldselt. Peter Karjuse vägivaldsuse peamiseks käivitajaks on alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku
lg 3 alusel määrata isikule
lg 2 p 2 kohane lisakohustus, mitte tarvitada alkoholi, sest käesoleva kuriteo toimepanemise üheks algpõhjuseks on alkoholi liigtarvitamine ning isik on jätkanud katseajal alkoholi tarvitamist viisil, mis on toonud katseaja alguses kaasa kahtlustuse uue kuriteo toimepanemises. Kriminaalhooldusametnik ei ole veendunud, et Peter Karjus suudab oma alkoholi tarvitamist iseseisvalt ilma täiendava kohustuseta kontrollida. KOHTU SEISUKOHT Kohus leidis, et kriminaalhooldusametniku taotlus Peter Karjusele lisakohustuse määramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldaja näeb vaatamata kahtlusele, et Peter Karjus on alkoholijoobes toime pandud uue vägivallateo, võimalust kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamiseks, kui määrata Peter Karjusele täiendav kohustus, mitte tarvitada alkoholi.
lg 4 annab kohtule võimaluse, juhul, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule.
lg 2 p 2 alusel võib kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Peter Karjus on kriminaalhoolduse aja, alkoholijoobes olles, pannud toime uue vägivallateo, kuid kriminaalhooldus ülejäänud osas on kulgenud positiivselt. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamine ja Peter Karjuse edasise seadusekuuleka käitumise tagamine on võimalik, kui määrata temale täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Lisakohustus peaks tagama Peter Karjusel parema kontrolli oma käitumise üle ning aitama vältida alkoholi tarvitamisest tingitud süütegude toimepanemise riski. Lk 2 / 3 1-21-4385 Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kriminaalhooldaja ettepaneku ja kohustab Peter Karjust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Lk 3 / 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.