Obsah (8)

§ 396§ 397§ 8§ 76§ 100§ 101§ 108§ 65

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 29.10.2021, Rapla Tsiviilasja number 2-21-4705 Tsiviilasi E

§ 396

lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama 2 sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397

lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 8lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Vastavalt

§ 76

lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist.

§ 65

lg 1 sätestab, et kui mitu isikute peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt eraldi või mõnelt neist. Kohus loeb laenulepingutega 04.07.2018 tuvastatuks, et hagejad laenasid kostjatele kokku 350 000 eurot, mille viimased pidid tagastama hiljemalt 01.04.

1. Lisaks kohustusid kostjad tasuma intressi 20% aastas laenu põhisummalt. Hagejad on edastanud kostjatele kirja 04.07.2020 laenu tagastamise nõudega. Kostjad on oma kirjalikus seisukohas kinnitanud, et nad on laenulepingutes toodud laenu kätte saanud. Kostjad väidavad, et pooltel oli kokkulepe, et Ukrainas tegutsevad ja kaitsevad kostjate huve hagejad. Tegelikkuses äritehingud ebaõnnestusid ja hagejad jätsid oma kohustused täitmata. Kohus selgitas 19.08.21 toimunud eelistungil, et oma vastuväidete tõendamiseks peavad kostjad esitama tõendeid. Eelistungil kostjad ühtegi taotlust tõendite lisamiseks tsiviilasja juurde ei esitanud. Kostja II kirjalikust seisukohast 18.08.21 nähtub, et ta mitte midagi juba esitatule lisada ei soovi. Pooltele anti 19.08.21 eelistungil tähtaeg kompromissi sõlmimiseks. Pooled kompromissi ei sõlminud. Kohus andis 09.09.21 pooltele lõppseisukohtade esitamise tähtajaks 24.09.
2. Kostjad ei reageerinud. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et kostjate vastuväited on paljasõnalised ja ei ole mitte millegagi tõendamist leidnud. Seega kostjad on rikkunud 04.07.2018 sõlmitud laenulepingute p 3, jättes ettenähtud tähtajaks laenud ja intressid tagastamata. Hageja I ja kostjate vahel sõlmitud laenulepingu järgse intressi arvestus: Ajaperioodi 04.07.2018 kuni 03.07.2019 eest 35 000 eurot (175 000 eurost 20 %); 04.07.2019 kuni 03.07.2020 eest 35 000 eurot. Hageja I vähendas intressinõuet 25 000 euroni. Hageja II ja kostjate vahel sõlmitud laenulepingu järgse intressi arvestus: Ajaperioodi 04.07.2018 kuni 03.07.2019 eest 35 000 eurot (175 000 eurost 20 %); 04.07.2019 kuni 03.07.2020 eest 35 000 eurot. Hageja II vähendas intressinõuet 25 000 euroni. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus summas 175 000 eurot ja intressid summas 25 000 eurot hageja I ning põhivõlgnevus 175 000 eurot ja intressid summas 25 000 eurot hageja II kasuks

§-de 65 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostjate menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. 3 TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejad paluvad välja mõista riigilõivu 3600 eurot hagiavalduselt ning lepingulise esinduse kulud summas 1462,50 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 11,25 t ulatuses, tunnitasuga 130 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot ilma käibemaksuta on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kostjad ei ole esitanud hagejate menetluskulude suuruse kohta vastuväiteid. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hagejate taotlus, arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, on põhjendatud. Seega jääb solidaarselt kostjate kanda riigilõiv summas 3600 eurot, hagejate lepingulise esinduse kulud summas 1462,50 eurot ja viivis menetluskuludelt. (allkirjastatud digitaalselt) 4