← Eesti

2-21-12994/6

Obsah (6)§ 100§ 97§ 96§ 99§ 101§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-12994 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2021, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Kohtuasi K G hagi M O vastu elatise nõudes

§ 100lg 4).

  1. Otsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse ajal elatiseks makstud summadega.
  2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. 1

(3)ASJAOLUD JA MENETLSUE KÄIK
  1. Hagiavalduse kohaselt lahkus kostja pere juurest
  2. aastal. Kostja lapse kasvatamisest osa ei võta ja lapsele ülalpidamist ei anna. Hageja nõuab elatist seadusega kehtestatud miinimummääras alates 01.01.
  4. Kohus andis hagejale tähtaja nõude täpsustamiseks, mida hageja ei teinud. Kohus määras nõude selgitamiseks enne hagiavalduse menetlusse võtmist eelistungi. Hageja seaduslik esindaja istungile ei ilmunud.
  5. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse, saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte TsMS § 326 lg 1 alusel postkasti panekuga 01.10.
  6. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. KOHTU PÕHJENDUSED
  7. Vastavalt TsMS § 407 lg 6 juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
  8. Kohus, tutvunud hagiavalduses toodud nõuetega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
  9. Kohus leiab, et hagi jooksva elatise väljamõistmise osas on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (

) § 96, § 97 lg 2, § 100, § 101 lg 1 alusel. 7. Tulenevalt

§ 97

p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 96järgi on vanem (sh kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma.

Vastavalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 8. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kuupalga alammäär alates 2020 on 584 eurot ning elatise suuruseks seega 292 eurot ühele lapsele.

  1. Kuna hageja nõuab ühele lapsele igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras.
  2. Hageja palub elatise välja mõista alates jaanuarist
  4. Vastavalt

§ 108

võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 12. Olenemata asjaolust, et kostja omapoolseid vastuväited esitanud ei ole, ei saa kohus tagasiulatuvalt hageja nõutud aja eest elatise nõuet rahuldada. Seaduseandja on andnud 2

(3)võimaluse nõuda ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Antud juhul palub hageja tagasiulatuvalt elatise maksmata jätmise eest tekkinud kahju hüvitamist alates 01.01.
  1. Kohus andis tähtaja nõude täpsustamiseks ja selgitas seaduse regulatsiooni, millele hageja seaduslik esindaja ei reageerinud. Kohus määras istungi nõude selgitamiseks, kuid hageja seaduslik esindaja ei ilmunud istungile. Kohus leiab, et tagasiulatuvat ei saa elatise nõuet selliselt rahuldada, kuna selleks puudub seaduslik alus.
  2. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulude jaotus
  3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
  4. TsMS § 164 lõikest 1 juhindudes jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. (digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.