Obsah (7)

§ 414§ 429§ 427§ 432§ 175§ 43§ 180

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-5894 (19284000034) Kohtulahend Tartu Maakohtu 17.09.2020 otsus Sten Eichfe

§-dest 145, 427, 432 ja KarS § 74 lg 4, kohus määras:

1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörata Sten Eichfeldtile Tartu Maakohtu
2. septembri 2020.a. otsusega mõistetud kandmata vangistus 6 kuud 27 päeva täitmisele.
3. Tulenevalt

§ 414

lg 1 saadab kohus Sten Eichfeldtile pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt

§ 414

lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes

§ 429. 3.

Välja mõista Sten Eichfeldtilt kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 27 (kakskümmend seitse) eurot 60 senti riigi kasuks. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700039365 ning selgituse “nr 1-19-5894, menetluskulu, Sten Eichfeldt“.

1. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Sikuti Advokaadibüroo kasuks 27,60 eurot (s.h käibemaks 4,60 eurot) vandeadvokaadi abi Kristjan Lee poolt süüdimõistetu Sten Eichfeldti kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
2. Määrus toimetada kätte süüdimõistetule, tema kaitsjale, Tartu Vanglale ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. I ASJAOLUD
3. Sten Eichfeldt on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 17.09.2020 otsusega KarS § 120 lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 4 kuud vangistust ning süüdi tunnistatud KarS § 424 lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega Sten Eichfeldtile liitkaristuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 11.01.2019 ja 27.-28.01.2019, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Sten Eichfeldtile määrati katseaeg 1 aasta ning mõistetud vangistust 6 kuud ja 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui Sten Eichfeldt ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Sten Eichfeldtile määrati katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on liiklusalaste süütegude edasine ärahoidmine.
4. Tartu Maakohtu 17.06.2021 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ja pikendati Sten Eichfeldtile Tartu Maakohtu
5. septembri 2020.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5894 määratud katseaega 3 kuu võrra, lugedes katseaja lõpptähtajaks
6. detsember 2021.a.
7. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Sten Eichfeldti kohta. Ettekandest nähtuvalt on Sten Eichfeldt rikkunud kriminaalhoolduse käigus talle määratud olulist keeldu - mitte tarvitada alkoholi. Isik ilmus 03.09.2021 kriminaalhooldusesse alkoholijoobes, kus ametniku poolt teostatava kontrolli käigus tuvastati isikul alkoholijoove 0,666 mg/l kohta väljahingatavas õhus. 2 Esmakohtumine Sten Eichfeldtiga toimus 14.10.2020, isik tutvus ja allkirjastas „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. Isik helistas ametnikule 03.11.2020 ning teatas, et ei jõua vastuvõtule, kuna on Pärnus sõbra juures mitte ametlikult tööl. Ametnik selgitas, et see ei ole adekvaatne põhjus aja muutmiseks ning uus registreerimise aeg määrati 05.11.2020 kell 15.00 Tartu esinduses (põhjusel, et isiku eelmine ametnik Kaile Keldo ei olnud igapäevaselt Viljandi esinduses). Isik vastuvõtule ei ilmunud ja teatas, et tal ei olnud kõneaega helistamiseks ega raha vastuvõtule tulemiseks. Pärnus teenitud raha eest oli võla ära maksnud. Järgmisele registreerimisele 11.11.2020 isik samuti ei ilmunud ning ametnikku ei teavitanud. Isik ilmus kriminaalhooldusesse 19.11.2020, kus teostati talle kohustuse mitte tarvitada alkoholi kontroll. Ametnik tuvastas isikul joobe 0,246 mg/l kohta väljahingatavast õhust. Isiku sõnade kohaselt oli ta eelmisel õhtul sõbraga koos tarvitanud kahe peale pool liitrit viina. Ametnik reageeris eelpool mainitud registreerimiskohustuse rikkumise ja alkoholi tarvitamise keelu rikkumise peale hoiatusega, mille hooldusalune 24.11.2020 allkirjastas. 18.01.2021 võttis S. Eichfeldt ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele. Isik läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening perioodil 26.04.2021-12.07.
8. S. Eichfeldt puudus ühest programmi tunnist. Grupi kohtumistel oli isik vaikne, rohkem kuulaja. Individuaalsel vestlusel rääkis isik, et ta saab kohtu poolt pandud kohustusega katseajal mitte tarbida alkoholi hakkama. Suurim muutus programmi vältel oli tööle asumine. 31.05.2021 ilmus S. Eichfeldt kriminaalhooldusesse alkoholijoobes, ametnik fikseeris isikul joobe 0,810 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Seletusest nähtub, et isik võttis sõbra juures viina sõbra surma aastapäeva puhul. Ametnik reageeris rikkumisele 02.06.2021 erakorralise ettekandega, ettepanekuga pöörata S. Eichfeldtile mõistetud karistus täitmisele. Erakorraline ettekanne jäeti rahuldamata ja isiku katseaega pikendatu 3 kuu võrra (määrus jõustus 03.07.2021). Perioodil 01.07.2021- 01.09.2021 töötas isik ametlikult xx xxxxxxxxx xxxxxxx . Töötamise registri andmetel lõpetati tööleping töötaja omal soovil. 03.09.2021 registreerimisele tuli isik taas alkoholijoobes. Ametnik fikseeris isikul joobe 0,666 mg/l kohta väljahingatavas õhus. 03.09.2021 joobe tuvastamise protokollil on isik andnud seletuse, et jõi eelmisel päeval koos sõbraga alkoholi. Kokku on toimunud 21 registreerimist ning 3 korral on isik registreerimisele tulemata jätnud (03.11.2020; 05.11.2020; 11.11.2020). Esinduses on kohustust mitte tarvitada alkoholi kontrollitud 14 korda, millest kolmel korral on isikul tuvastatud alkoholijoove (19.11.2020; 31.05.2021; 03.09.2021). Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole kriminaalhooldus Sten Eichfeldti suhtes täitnud oma eesmärki. Ta ei ole suutnud täita korrektselt ei registreerimiskohustust ega kinni pidada keelust mitte tarvitada alkoholi. Käesoleva kohtuotsuse aluseks oleva kuriteo on S. Eichfeldt toime pannud alkoholijoobes, mistõttu keelati tal alkoholi tarvitada. Antud keelust ei ole isik kinni pidanud ning ühtlasi ei ole isik suutnud ära kasutada ka kriminaalhooldusametniku abi enda sõltuvuskäitumise kontrolli alla saamiseks (sotsiaalprogramm). Isik ei näe probleemi enda alkoholitarvitamise harjumuses ning tal puudub sisemine motivatsioon enda käitumise muutmiseks. Arvestades asjaolu, et isik ei ole varasematest kirjalikest hoiatustest ja erakorralisest ettekandest järeldusi teinud ega enda käitumist muutnud, siis ei ole käitumiskontroll S. Eichfeldti jaoks sobiv meede karistuse kandmiseks. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pöörata S. Eichfeldtile määratud karistus täitmisele.
9. Kohtuistung 07.10.
10. Süüdimõistetu avaldas, et soovib saada kolm kuud katseaega juurde, kuna suundub kohe ravile alkokabinetti. Varem ta oma alkoholiprobleemiga ei tegelenud, kuna ei mõelnud sellele. Hakkas mõtlema siis, kui erakorraline ettekanne kohtule esitati. Ta ei nõustu karistuse täitmisele pööramisega. 3 Süüdimõistetu kaitsja ei ole nõus karistuse täitmisele pööramisega ning taotleb S. Eichfeldtile pikendada katseaega kolme kuu võrra. S. Eichfeldt on saanud aru oma tõsisest alkoholi probleemist, mis on peamiseks probleemiks olnud kuritegude toimepanemisel. Isik täitis registreerimiskohustust 14 korrast 11 korral ja läbis sotsiaalprogrammi. Potentsiaal on isiku puhul olemas, kuna ta soovib alkolismivastase raviga edasi minna. Kolm kuud pikendamist oleks mõistlik, et anda isikule võimalus oma probleemi lahendamiseks. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralise ettekande arutamisel esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametnik leidis, et isik ei ole varasematest kirjalikest hoiatustest ja erakorralisest ettekandest järeldusi teinud ega enda käitumist muutnud. Rikkumised, mida Sten Eichfeldt on toime pannud, on tahtlikud ja takistavad kriminaalhoolduse läbiviimist. See ravile pöördumine tuli alles erakorralise ettekande esitamise ajal ja varasemalt ta ei ole kordagi tunnistanud probleemi alkoholiga. Kriminaalhooldusametnik ei usu, et ravi aitaks kriminaalhoolduse eesmärki täita. II KOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 427

lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 427

lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 432

lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui

§ 432

lg-st 3 ei tulene teisiti.

§ 432

lg 3 kohaselt

§-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). 4 Esmalt väärib märkimist, et antud juhul ei ole tegemist esmakordse kriminaalhooldaja erakorralise ettekandega tulenevalt süüdimõistetu Sten Eichfeldti käitumiskontrolli kontrollnõuete rikkumistest, vaid käesolevalt arutab kohus juba teist erakorralist ettekannet ja sellest nähtub, et Sten Eichfeldt on katseajal kontrollnõudeid rikkunud korduvalt ja tema suhtumine käitumiskontrolli kontrollnõuete täitmisesse ei ole paranenud.

1. Kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega ja kriminaalhooldusametniku ja Sten Eichfeldti ütlustega on tõendatud, et süüdimõistetu on rikkunud KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud registreerimiskohustust ning talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli 03.09.2021 kohaselt on Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses indikaatorvahendi Alcovisor Mark X2 abil tuvastatud Sten Eichfeldtil positiivne tulemus 0,666 mg/l (tl 119-119p). Sten Eichfeldti selgituse kohaselt jõi ta eelmisel päeval koos sõbraga alkoholi(tl 119p). Senise kriminaalhoolduse käigus on toimunud 21 registreerimist ning 3 korral on isik registreerimisele jätnud tulemata (03.11.2020; 05.11.2020; 11.11.2020). Kohustust mitte tarvitada alkoholi on esinduses kontrollitud 14 korda, millest kolmel korral on isikul tuvastatud alkoholijoove (19.11.2020; 31.05.2021; 03.09.2021).
2. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna märgib kohus, et käesoleva määruse tegemise ajaks on Sten Eichfeldt viibinud kriminaalhooldusel alates 03.10.2020, kohus vaatab läbi tema suhtes teist katseaja jooksul esitatud erakorralist ettekannet. Kohus leiab, et süüdimõistetu Sten Eichfeldti poolt katseajal toime pandud käitumiskontrolli kontrollnõuete rikkumised on tahtlikud ja takistavad kriminaalhoolduse teostamist tema üle ning mõjuvad põhjused rikkumiste õigustamiseks puuduvad. Kohus on seisukohal, et kriminaalhoolduse jätkamine Sten Eichfeldti puhul ei ole otstarbekas ja ei täida oma eesmärki. Süüdimõistetule on selgitatud katseajaks määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kriminaalhooldusametnik on katseajal toime pandud rikkumiste eest Sten Eichfeldti kahel korral 20.11.2020 (tl 97) ja 24.11.2020 (tl 105) kirjalikult hoiatanud. Vaatamata kõigele, on Sten Eichfeldt jätkanud alkoholi tarvitamist ka pärast kriminaalhooldusametniku ja kohtu poolt talle antud võimalust kanda karistust vabaduses. Käesoleva erakorralise ettekande lahendamisel selgus, et Sten Eichfeldt rikkus alkoholi tarvitamise keeldu uuesti kõigest 2 kuu möödumisel pärast Tartu Maakohtu 17.06.2021 määruse jõustumist. Kuna senini kohaldatud meetmed ei ole soovitud mõju avaldanud ja Sten Eichfeldti käitumine on selgelt näidanud, et tal puudub tahe oma alkoholiprobleemiga tõsiselt tegeleda ning tal puudub motivatsioon käitumiskontrolli kontrollnõudeid korrektselt täita, on karistuse eesmärke tema puhul võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Tulenevalt eeltoodust, on põhjendatud rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörata Sten Eichfeldtile Tartu Maakohtu
3. septembri 2020.a. otsusega mõistetud kandmata vangistus 6 kuud 27 päeva täitmisele. 8.

§ 175lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on kaitsja osutanud Sten Eichfeldtile riigi õigusabi summas 27,60 eurot (s.h käibemaks 4,60 eurot). Kohus leiab, et kaitsja esitatud riigi õigusabi tasutaotlus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja kuulub täielikult rahuldamisele.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude 5 hüvitamiseks tuleb Sten Eichfeldtilt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 27,60 eurot riigi kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6