← Eesti

2-19-18679/8

Obsah (5)§ 407§ 445§ 468§ 173§ 162

2-19-18679 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 01.04.2020. a, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-18679 Tsiviila

) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt 1 2-19-18679

§-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Luminor Bank – a/a EE

  1. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. T. M. esitas 27.11.
  3. a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale alaealise lapse M. M. nimel hagiavalduse U. M. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja U. M. alaealise hageja M. M. isa, kes lapse ülalpidamises ei osale. Hageja esindaja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 27.11.
  4. a seaduses sätestatud miinimumsummas.
  5. Kohus võttis hagi 28.11.
  6. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama ja esitama tõendid oma sissetuleku ning varalise seisundi kohta 21 päeva jooksul arvates määruse, hagiavalduse ärakirja ja selle lisade kättesaamisest. Kostjat hoiatati

§ 407järgi hagile mittevastamise korral kohalduvate õiguslike tagajärgede eest.

  1. Kostja U. M. esitas 27.12.
  2. a kohtule vastuse, milles taotles juriidilist abi, et mõista temale saadetud kohtumäärust.
  3. 21.01.
  4. a määrusega jättis kohus rahuldamata U. M. taotluse riigi õigusabi saamiseks. Ühtlasi pikendas kohus Tartu Maakohtu 28.11.
  5. a määrusega kostjale U. M. hagile kirjalikult vastamiseks antud tähtaega ja määras, et kostjal tuleb hagile kirjalikult vastata hiljemalt 14 päeva jooksul 21.01.
  6. a määruse kättesaamisest. Sama tähtaja jooksul oli kostja kohustatud esitama kohtule andmed ja tõendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta (sh sissetuleku ja kohustuste suuruse ning registreeritava vara kohta).
  7. 21.01.
  8. a kohtumäärus toimetati kostjale avaliku e-toimiku kaudu kätte 22.01.
  9. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. KOHTU SEISUKOHT
  10. Kohus leiab, et asi on võimalik hageja taotlusel lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei tuvastanud

§ 407lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

  1. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et T. M. ja kostjal U. M. on ühine alaealine poeg M. M. (hageja), sündinud xxxxxxxxxx. a. Hageja M. M. elab ema T. M. juures. Kostja U. M. elab lapsest eraldi ja lapse kasvatamises ei osale. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Eeltoodu alusel on kostjal U. M. eraldi elava vanemana kohustus anda oma alaealisele lapsele M. M. ülalpidamist elatise maksmise teel. 2 2-19-18679 PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.
  2. a määrusega nr 117 oli alates
  3. jaanuarist
  4. a kehtestatud kuutasu alammääraks 540 eurot. Vabariigi Valitsuse 19.12.
  5. a määrusega nr 115 kehtestati alates
  6. jaanuarist
  7. a kuutasu alammääraks 584 eurot. Seega
  8. aastal ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 270 eurot kuus ja alates
  9. jaanuarist
  10. a on miinimumelatise suuruseks 292 eurot kuus. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla sama seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on oma praktika seisukohtades (vt nt 07.02.
  11. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 15) leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Antud juhul taotletakse hagis kostjalt seadusega ettenähtud miinimumelatist. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega tõendanud mõjuva põhjuse esinemist, mis võiks olla aluseks temalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla seadusega ettenähtud elatismiinimumi. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja nõue elatise saamiseks seadusega ettenähtud alammääras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest, s.o alates 27.11.
  12. a 270 eurot kuus ja alates 01.01.
  13. a 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja täisealiseks saamiseni.

§ 445

lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja määrab, et kostjal tuleb temalt välja mõistetud elatis maksta iga kuu 10. kuupäevaks lapse ema T. M. pangakontole.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 8.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtul ei ole teada hagejal menetluskulude tekkimist ning hageja esindaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist kostjalt. Seega ei määra kohus käesoleva otsusega kindlaks kostja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.