Obsah (5)

§ 202§ 180§ 206§ 385§ 126

1-21-7848 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2021, Kuressaare kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-21-7848 (18274000047) Kohtunik Endla Ülviste K

§ 202lg 4 kohus määras: 1.

Lõpetada

§ 202lg 1 alusel menetlus J Ti süüdistuses Kar

S § 209 lg 2 p 4 järgi. 2.

§ 202

lg 2 p 1 alusel kohustada J Ti tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 221,20 eurot 5 (viie) kuu jooksul kriminaalmenetluse lõpetamisest. 3.

§ 202

lg 2 p 2 alusel kohustada J Ti tasuma riigituludesse 500 eurot 5 (viie) kuu jooksul kriminaalmenetluse lõpetamisest. 4.

§ 180lg 3 alusel jätta menetluskulud, summas 200 eurot, riigi kanda.

J Tel tuleb kriminaalmenetluse kulud ja rahaline kohustus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr: EE062200221059223099 SWEDBANK; EE221700017003510302 LUMINOR BANK või EE571010220229377229 SEB PANK. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 33392100019210. Selgituseks märkida: kriminaalmenetluse kulud, kriminaalasja number, isiku nimi. 1 1-21-7848 Kui J T ei täida endale võetud kohustusi uuendab kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse vastavalt

§ 202lõikele 6.

Määrus saata J Tile, prokurörile, kaitsjale, OÜ- le X.

§ 206

lg 5 alusel asendada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse avalikustamisel süüdistatava nimi ja isikuandmed tähemärgiga. Salvestised DVD plaatidel jätta kriminaalasja juurde. EDASIKAEBAMISE KORD

§ 385

p 10 kohaselt ei kuulu kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse lahendamise menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 17.11.2021 saabus Pärnu Maakohtusse Lääne Ringkonnaprokuratuuri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks J Ti suhtes

§ 202alusel.

Taotluse sisu kokkuvõtlikult järgmine. 1.

1. J Ti kahtlustatakse selles, et tema, töötades töölepingu alusel alates 01.04.2008 kuni 09.11.2017 OÜ-s Xes, pani, raamatupidaja K Le ettepanekul ja temaga koos, toime KarS § 209 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. K L, OÜ X raamatupidajana, sisestas eelneva kokkuleppe alusel J Tiga ajavahemikul 30.09.2015-03.11.2017 raamatupidamisprogrammi J Ti kohta tegelikkusest suuremaid ja alusetuid puhkuse- ja töötasu ning haigushüvitist puudutavaid kandeid, mille alusel tegid andmete õigsuses eksimusse sattunud OÜ Xe pearaamatupidajad ajavahemikul 02.10.201509.11.2017 OÜ Xe pangakontodelt ülekanded summas 11 620,26 eurot J Ti arveldusarvele. Peale raha laekumist J Ti arveldusarvele, andis J T osa summast üle K Lele. Samuti, olles eksimuses K Le poolt raamatupidamisprogrammi sisestatud valeandmete alusel J Tile väljamakstavate summade suurusest ja nendelt arvestatavate maksude tegelikust suurusest, kandsid pearaamatupidajad Maksu- ja Tolliametile väljamakseid kokku 8123,51 euro ulatuses. Seega on K L ja J T tekitanud OÜ Xele kahju summas 19 743.77 eurot. 1.
2. J T on enda süüd tunnistanud, karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning esineb karistust kergendav asjaolu s.o kahju vabatahtlik hüvitamine, mistõttu tema süü kuriteo toimepanemisel ei ole prokuratuuri hinnangul suur. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et juba enne kohtueelse menetluse lõppu on ta asunud tekitatud kahju hüvitama. Kannatanu X OÜ esitas 29.07.2021 tsiviilhagi täienduse, millest nähtub, et poolte vahel on 26.07.2021 sõlmitud notariaalne võlatunnistuse ja sundtäitmise kokkulepe, millega J T on endaga seotud nõuet kokku summas 19 743,77 eurot tunnustanud ning on võtnud kohustuse nõue osamaksetena tasuda. Eelnevast tulenevalt loobus X OÜ, seoses kokkuleppe sõlmimisega, kriminaalasjas nr 18274000047 esitatud tsiviilhagist J Ti vastu summas 19 743,77 eurot. J Ti karistamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalasja materjalide kohaselt ei ole J Ti varasemalt kriminaal- ega väärteokorras karistatud, tema suhtes ei ole enne käesoleva kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlust otstarbekuse tõttu lõpetatud ning samuti 2 1-21-7848 ei ole ta avaliku elu tegelane ega ametilt erilist usaldusväärsust eeldav isik. Puudub põhjendatud alus arvata, et J T jätkaks kuritegude toimepanemist. J T pani käesoleva kuriteo toime ajavahemikul 08.12.2015 kuni 09.11.
3. Seega on jätkuva teo viimane osategu pandud toime 4 aastat tagasi, seega on kahtlustatav näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks enam mingit eripreventiivset eesmärki ja kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustuste panemisega kahtlustatavale täidab riik piisavalt temale antud karistuslikke volitusi. Seega ei ole J Ti karistamine vältimatult vajalik ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kriminaalmenetluse kuludeks on määratud kaitsjale määratud tasu summas 421.20 eurot. J T on nõustunud tasuma kriminaalmenetluse kulud, kuid taotleb kohtult võimalusel jätta osa menetluskuludest riigi kanda. J T XXXXX igakuine sissetulek on alla 500 euro ning lisaks maksab ta veel kannatanule igakuiselt tagasi kahjusummat, mistõttu ei ole ta võimeline kogu menetluskulu tasuma. Sellega seoses taotleb kahtlustatav 200 euro ulatuses menetluskulude jätmist riigi kanda, prokuratuur toetab kahtlustatava taotlust. Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur, ta on asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, siis leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks J Ti suhtes avaliku menetlushuvi puudumisel s.o

§ 202sätteid kohaldades.

J Tile on selgitatud, et

§ 202

lg 6 kohaselt uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud

§ 202lg 2 järgi, ei täida talle pandud kohustust.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. 1.3. Juhindudes

§ 202

lõigetest 1-4 taotleb ringkonnaprokurör lõpetada kriminaalasjas nr 18274000047 menetlus J Ti suhtes ning kohustada teda tasuma riigituludesse 500 eurot ning hüvitama kriminaalmenetluse kulud summas 221, 20 eurot viie kuu jooksul kriminaalmenetluse lõpetamisest. Prokurör taotleb asitõendite, mis on talletatud CD plaatidele, kriminaalasja juurde jätmist

§ 126lg 3 p 1 alusel.

MAAKOHTU SEISUKOHT 2.

§ 202

lg 1 kohaselt, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

1. J Tile on esitatud kahtlustus KarS § 209 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille sanktsioon näeb ette karistusena ühekuni viieaastase vangistuse.
2. Kohus, olles tutvunud prokuratuuri taotlusega ja vaadanud läbi kriminaalasja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kriminaalmenetluse võib J Ti suhtes lõpetada kuna tema süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks tema suhtes puudub avalik menetlushuvi. 3 1-21-7848
3. Kohus leiab, et J Ti süü ei ole suur, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahju vabatahtlik hüvitamine. Samuti puudub tema karistamiseks avalik menetlushuvi, mis on mõeldud tagama seda, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. J Tile etteheidetava jätkuva kuriteo viimane osategu on toime pandud neli aastat tagasi, ta on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata, samuti puuduvad andmed, et ta oleks käesoleva kriminaalmenetluse ajal õiguserikkumisi toime pannud. Seega on J T oma käitumisega, enne temale etteheidetavat tegu ning kriminaalmenetluse ajal, näidanud, et ta ei vaja seaduskuuleka käitumise tagamiseks vältimatult riigi poolseid sanktsioone ning tema karistamiseks puudub tungiv vajadus. Kohus leiab, et J Ti allutamine kriminaalmenetlusele on olnud piisav, mõjutamaks teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti kannavad tema suhtes eripreventiivset eesmärki kriminaalasja lõpetamisel temale pandavad kohustused.
4. J Ti karistamiseks puudub vältimatu vajadus ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, isiku allutamine kriminaalmenetlusele ning kohustus hüvitada osaliselt kriminaalmenetluse kulud ja maksta kindel summa riigi tuludesse on piisav riikliku hukkamõistu väljendamiseks. Kohus arvestab isiku varalist seisundit, tegemist on pensionäriga, kes peab hüvitama kuriteoga tekitatud kahju, ja jätab menetluskulud osaliselt riigi kanda.
5. J T on kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus ning ta võttis kohustused tasuda osaliselt kriminaalmenetluse kulud summas 221,20 eurot ja tasuma riigituludesse 500 eurot viie kuu jooksul. Kohus jätab

§ 180

lg 3 alusel J Ti varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades menetluskulud osaliselt, s.o 200 euro ulatuses, riigi kanda. 8. Ülaltoodust lähtudes rahuldab kohus prokuratuuri taotluse ja lõpetab

§ 202

lg 1 alusel J Ti suhtes kriminaalmenetluse ning kohustab teda

§ 202

lg 2 p 1 alusel hüvitama kriminaalmenetluse kulud 221,20 eurot viie kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest ja

§ 202

lg 2 p 2 alusel tasuma riigituludesse 500 eurot viie kuu jooksul kriminaalmenetluse lõpetamisest. Kohus jätab rahuldamata taotluse võtta tarvitusele meetmed asitõendite osas, kuna asitõenditega seoses võttis kohus meetmed tarvitusele K Le suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise määruses. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 4