) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ning karistas teda seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja põhjenduste järgi ei allunud X vangla ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle.
Menetlusosaliste vahel on vaidlus, kas kaebaja oli distsiplinaarkaristuse määramise ajal vahistatu või kinnipeetava staatuses. Tartu Ringkonnakohus selgitas 30.06.2021 kohtumääruse resolutsioonis Viru Vanglale, et X viibis Viru Vanglas kriminaalasjas nr 1-18-437 vahistatuna
Isegi kui kohus nõustub Tartu Ringkonnakohtu nimetatud seisukohtadega, kohaldub haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1, mille järgi loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Seega juhul, kui kohus tuvastab praeguses haldusasjas, et distsiplinaarkaristuse määramine oli õigusvastane, kuna kaebaja oli vahistatu staatuses ning tal puudus kohustus töötada, tuleb lähtuda Viru Vangla 29.03.2021 käskkirjast nr 6-2/230-1, mis oli vaadeldaval ajal täitmiseks kohustuslik. Kuivõrd kaebaja on Viru Vangla 29.03.2021 käskkirja nr 6-2/230-1 kohtus vaidlustanud, on otstarbekas haldusasja nr 3-21-1822 menetlus peatada haldusasjas nr 3-21-1506 tehtud kohtulahendi jõustumiseni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ning karistati kartserisse paigutamisega, sest ta ei allunud vanglaametniku korraldusele asuda tööle. Haldusasjas nr 3-21-1506 on kaebaja vaidlustanud Viru Vangla 29.03.2021 käskkirja nr 6-2/230-1, millega kaebaja määrati tööle majandustööde abitööliseks alates 01.04.2021. 10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses asjas menetluse peatamiseks alust. Tööle määramise käskkiri ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri pole omavahel seotud vahetult, vaid
p 1 kaudu.
p 1 kontekstis ei ole määrav tähtsus mitte kinnipeetava tööd reguleerinud haldusakti õiguspärasusel, vaid distsiplinaarsüüteo koosseisu elementidel ja kinnipeetava süüd välistavatel asjaoludel (Riigikohtu 29.09.2015 otsus nr 3-3-2-1-15, p 16).
p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vanglas julgeoleku tagamiseks vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viidatud sätte eesmärgiks on vältida kinnipeetava allumatust ja tagada vanglateenistuse ametniku korralduse täitmine, ilma et samal ajal toimuks vanglateenistuse ametniku ja kinnipeetava vahel vaidlus selle üle, kas korraldust tuleb täita või mitte. Kui hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud
Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (Riigikohtu 29.09.2015 otsus nr 3-3-2-1-15, p 17; 01.03.2007 otsus nr 3-3-1-103-06, p 14). 11. Vaidlustatud 02.06.2021 käskkirjaga karistati kaebajat selle eest, et ta ei allunud vanglaametniku korraldusele asuda tööle. Selle käskkirja õiguspärasuse üle toimuv menetlus ei ole otseses sõltuvuses 29.03.2021 tööle määramise käskkirja osas toimuvast menetlusest. Tööle asumise korralduse andmisel 06.05.2021 oli kaebaja tööle määramise (29.03.2021) käskkiri kehtiv. Haldusakti kehtetuks tunnistamisel/tühistamisel ei muutu seni kehtinud haldusakt tühiseks, vaid üksnes kehtetuks, ning kehtetuks tunnistamiseni/tühistamiseni on adressaadil kohustus seda täita (HMS § 60 lg 2).
Ülaltoodust tulenevalt on halduskohtul sõltumata haldusasjas nr 321-1506 tehtavast kohtulahendist võimalik praeguse asja menetlemise raames kontrollida, kas ametniku korraldus kaebajale oli tühine ja kas kaebajal esines õigus jätta ametniku korraldus täitmata. Seega ei olnud praeguse haldusasja menetluse peatamine haldusasja nr 3-21-1506 menetluse tõttu põhjendatud ega vajalik. 12. Ringkonnakohus rahuldab kaebaja määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 08.11.2021 määruse resolutsiooni p-i 1. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.