Obsah (11)

§ 118§ 201§ 74§ 121§ 64§ 68§ 117§ 56§ 58§ 73§ 75

1-20-8569 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-8569 (20230100218) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre

§ 118

lg 1 p 7; § 121 lg 2 p 2, 3 järgi Lühimenetluses Kelly Kruusimägi Prokurör Süüdistatav Kaitsja Hillar Visnapu Ik: 37608204717; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: xxx; töökoht: xxx; elukoht: xxx xx (mahajäetud aiamaja), xxx küla, Rae vald, Harjumaa, asukoht: xxx Vangla, xxx, xxx, xxx, xxxmaa. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 16.04.2020 kuni 17.04.2020, 09.07.2020 kuni 10.07.2020, 07.10.2020, vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 09.10.2020 määruse alusel. Varasem karistatus: varem kohtu poolt karistatud, viimati Harju Maakohtu 29.11.2017 otsusega

§ 201

lg 2 p 1 järgi vangistus 4 kuud, milline karistus jäeti

§ 74lg 1 ja 3 alusel 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga kohaldamata.

Katseaja lõpp 29.05.

1. Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON
2. Hillar Visnapu süüdi tunnistada

§ 118

lg 1 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat. 2. Hillar Visnapu süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat. 3.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) aastat ja 6 (kuus) kuud. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Hillar Visnapule mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) aastat. 1

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.04.2020 kuni 17.04.2020 ja 09.07.2020 kuni 10.07.2020, s.o 4 (neli) päeva ning ärakandmata karistuseks lugeda tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva, millise karistuse kandmist arvestada

§ 68

lg 1 alusel alates Hillar Visnapu viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 07.10.

2. Hillar Visnapu suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud vangistuse tähtaja saabumisel.
3. Hillar Visnapult välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1460 (tuhat nelisada kuuskümmend) eurot; - surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 20E-AOS0013/94 teostamise kulu summas 483 (nelisada kaheksakümmend kolm) eurot; - määratud kaitsjale Sven Sillar kohtueelses menetluses makstud tasu 198 (sada üheksakümmend kaheksa) eurot, määratud kaitsjale Leelo Viil kohtueelses menetluses makstud tasu 481 (nelisada kaheksakümmend üks) eurot ja 20 (kakskümmend) senti ja kohtumenetluses makstud tasu 745 (seitsesada nelikümmend viis) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, kokku kaitsjatele makstud tasu 1424 (tuhat nelisada kakskümmend neli) eurot ja 40 (nelikümmend) senti; s.o kokku menetluskulu 3367 (kolm tuhat kolmsada kuuskümmend seitse) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Hillar Visnapu, 1-20-8569, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Hillar Visnapule tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised
4. 13.02.2020 sündmuskoha vaatluse käigus Harjumaal Rae vallas xxx külas Hillar Visnapu ja Y kasutuses olevast aiamajast GPS koordinaatidega N: xxx E: xxx avastatud ja kaasa võetud X musta värvi jope (pakend 2), halli värvi villane müts (pakend 1), jope parempoolsest küljetaskust leitud sigaretipakk LD, 3 tk välgumihklit, Tic-Tac kommikarp, klaaspudel Aramis, puuteproov veresarnasest määrdumisest halli värvi mütsil (pakend 1.1), puuteproovid veresarnasest määrdumiselt jopelt (pakendid 2.2-2.6) ja X musta värvi mobiiltelefon EvelatusE (IMEI 1: xxxxxxxxxxxx; IMEI 2: xxxxxxxxxxxx) koos kõnekaardiga Elisa (XXXXXXXXXXXX), mis asuvad asitõendite laos (akt 20ATH02003) Tallinn, Rahumäe tee 6/1 ja millistel esemetel puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus, hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.
5. 13.02.2020 sündmuskoha vaatluse käigus Harjumaal Rae vallas xxx külas Hillar Visnapu ja Y kasutuses olevast aiamajast GPS koordinaatidega N: xxx E: xxx avastatud ja kaasa võetud jope parempoolsest küljetaskust leitud sularaha 1x0,05€, 1x0,02€, 2x1€, 1x2€, mis on hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1, Tallinn (akt 20ATH02003), anda KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel riigi omandisse.
6. 13.02.2020 sündmuskoha vaatluse käigus Harjumaal Rae vallas xxx külas Hillar Visnapu ja Y kasutuses olevast aiamajast GPS koordinaatidega N: xxx E: xxx avastatud ja kaasa võetud punast värvi rahakott, milles ühiskaart, pangakaart Z nimele ja 38 eurosenti, mis asuvad asitõendite laos (akt 20ATH02003) Tallinn, Rahumäe tee 6/1, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule Zle (Harju Maakohtu 06.07.2020 otsuse nr xxx kohaselt elukoht xxx xx-xx, xxx).
7. Morgist kaasa võetud X seljas olnud riided - helehalli-punasetriibuline kootud kampsun, rohekashall eest kaeluse osast nööpidega suletav pikkade varrukatega dressipluus,
8. 2
9. punane kootud kampsun, mustad viigipüksid, millel must hallist metallist pandlaga püksirihm, mustad kummivärvliga ADIDAS dressipüksid, beežid aluspüksid, mustapunase-sinise-valgetriibulised sokid ja tumesinised NIKE tossud, mis asuvad asitõendite laos (akt 20ATH02003) Tallinn, Rahumäe tee 6/1 ja millel puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus, hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad. 1 DVD-R plaat Häirekeskusele tehtud kõne salvestisega (tl 159), 1 DVD-R plaat vormikaamera 07.10.2020 salvestisega, 1 DVD-R plaat Hillar Visnapu ütluste olustikuga seostamise ning 5 CD-R plaati Häirekeskusele tehtud kõnede salvestistega (tl 287) on teabekandjateks, mis asuvad kriminaaltoimikus ümbrikes, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
10. SÜÜDISTUSE SISU Hillar Visnapud süüdistatakse selles, et tema 13.02.2020 täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 19.30 Harjumaal Rae vallas xxx külas koordinaatidega N: xxx ja E: xxx asuvas aiamajas tõstis madratsil lamava, norskava ja end täis urineerinud X madratsilt üles ning tahtlikult paiskas ta aiamaja põrandale maha, mille tagajärjel lõi X pea vastu aiamaja põrandat. Kuna Hillar Visnapul ei õnnestunud madratsit välja viies Xst mööduda, tõstis ta eelnimetatud paiskamisest endiselt maas lamava X üles ja viskas ta tahtlikult uuesti aiamaja esikusse põrandale maha, mille tagajärjel lõi X uuesti pea vastu aiamaja põrandat. Mõne aja möödudes lõi Hillar Visnapu tahtlikult jätkuvalt esikus maas lamavat Xt korduvalt vastu põske, et X üles tõuseks, kuid X ei reageerinud. Seejärel tõstis Hillar Visnapu X riietest kinni võttes üles ja viskas X uuesti tahtlikult aiamaja välisukse lähedale esikusse maha selliselt, et X lõi uuesti pea vastu aiamaja põrandat. Sellise korduva näkku löömise ja korduva jõulise põrandale viskamisega tekitas Hillar Visnapu Xle pea kinnise tömp trauma parempoolse traumaatilise kõvakelmealuse verevalumiga (kokku 95 ml), difuusse ämblikuvõrkkestaaluse verevalumiga ajupõhimikul, koldeliste ämblikuvõrkkestaaluste verevalumitega parema otsmikusagara ülemis-välimisemal pinnal ja mõlema kiirusagara ülemis-kesksel pinnal, peaaju põrutuskolletega paremas oimusagaras, verevalumitega kõõlustanul ja paremas oimulihases, nahaaluse verevalumiga vasakul pool näol kõrva ees ja vasakul kõrvalestal, nahaaluse verevalumi ja nahamarrastusega vasakul pool oimu piirkonnas ning nahaaluste verevalumitega paremal pool oimu ja kukla piirkonnas juustega kaetud peanahal. Vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse koos sekundaarsete verevalumitega ajutüves (ajutüve pitsumine) ning hemorraagiline kopsuturse, mille tagajärjel suri kannatanu sündmuskohal. Hillar Visnapu teadis, et korduvalt teist inimest näkku lüües ja korduvalt alkoholijoobes inimest, kes ei reageeri ega suuda ennast kaitsta, maha visates võib ta kannatanule tekitada vigastusi ja tervisekahjustusi ning ta pidas tervisekahjustuste saabumist võimalikuks. Tekitades Xale tahtlikult tervisekahjustusi, põhjustas Hillar Visnapu ühtlasi sama eelkirjeldatud tegevusega ettevaatamatusest X surma, mis saabus pea kinnise tömp trauma tagajärjel sündmuskohal. 3 Oma tahtliku tegevusega pani Hillar Visnapu toime teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ettevaatamatusest inimese surma, s.o pani toime

§ 118lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Hillar Visnapud selles, et tema 06.07.2020 täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 17.46 Harjumaal Rae vallas xxx külas xxx xx asuvas mahajäetud aiamajas tõukas tahtlikult füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil oma elukaaslast Yt, mille tagajärjel Y kukkus peaga vastu ahju ning tundis valu ja sai tervisekahjustuse, s.o hematoomi ja lahtise haava kuklas. Kitsas ruumis alkoholijoobes ja liikumispuudega Yt tõugates möönis Hillar Visnapu, et Y võib kukkuda vastu ahju ning saada tervisekahjustusi. Samuti tema, olles varem 06.07.2020 toime pannud kehalise väärkohtlemise, uuesti 07.10.2020 täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 14.43 Harjumaal Rae vallas xxx külas xxx xx asuva mahajäetud aiamaja juures lõi tahtlikult füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil rusikaga Qt üks kord näkku, põhjustades Qle füüsilist valu ning vasaku põse ja oimu piirkonda hematoomi. Konflikti sekkus Hillar Visnapu elukaaslane Y, misjärel lõi Hillar Visnapu tahtlikult füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil oma elukaaslast Yt vähemalt kolm korda rusikaga pähe, põhjustades Yle füüsilist valu, vasaku silma piirkonda hematoomi ja kuklasse lahtise haava. Oma tahtliku tegevusega pani Hillar Visnapu toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas ennast osaliselt kuritegude toimepanemises süüdi, jäi lühimenetluse taotluse juurde ja enda ülekuulamist ei soovinud. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud osaliselt. Kaitsja on enda sõnul natukene raskustes seonduvalt süüdistusega § 121 järgi, kuivõrd menetluses ei olnud võimalik täpsustada kaitsealuse positsiooni ja kaitsealune ka kohtueelses menetluses väga täpselt oma seisukohta ei määratlenud. Kaitsja möönab et kuigi kahtlused Visnapu süü küsimuses § 121 järgi mõlemad episoodis jäävad, siis on ka teatavad tõendid olemas ja sellest tulenevalt kaitsja seda osa süüdistusest ei pea vajalikuks vaidlustada. Mis aga puutub § 118 järgi esitatud süüdistusse, siis selles osas on kaitsja veendumusel, et tema kaitsealuse tegevus võib vastata maksimaalselt

§ 117koosseisule kui sedagi, aga kindlasti mitte rohkem.

Tõendid kaitsealuse süüd surma põhjustanud raske tervisekahjustuse tekitamises ei kinnita. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü osalise tunnistamise, kaitsja ja prokuröri seisukohad ja kontrollinud kohtule esitatud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 2.1.

§ 118

lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritud kuritegu

§ 118

lg 1 p 7 järgi on karistatav tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud inimese surm. Asitõendi vaatlusprotokollist (kd tl 9-11) nähtub, et vaadeldud on kõnesalvestist, mille kohaselt 13.02.2020 kell 19:32:04 helistas Hillar Visnapu Häirekeskusele ja teatas, et vajab kiirabiautot, sest üks kodanik vist on otsad andnud. Hillar Visnapu sõnul ei juhtunud see praegu, vaid Häirekeskusele sõnas ta: „Ma viskasin ta toast välja koridori siin paar mingi kolm, neli tundi tagasi vist“. Kuriteosündmuse järgset olukorda kajastab sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd tl 21-28). Sündmuskoht asub Harjumaal Rae vallas xxx külas (foto 1-2). Tegemist on mahajäetud majaga, 4 keset põldu raskesti ligipääsetavas kohas. Ümberringi on mahajäetud endised suvila tüüpi majad, kasvuhooned. Mahajäetud suvilateni viib liiva-kruusa-mulla segune tee, mis on kinni tambitud. Mahajäetud suvilate ümbruses on näha võsa, ümber kukkunud puid, igasugust olmeprahti jne. Mahajäetud maja on puidust ühekordne hoone, millel on ruberoidi, kile ja plekiga kaetud katus. Katusest on näha välja ulatumas ümmargust plekist toru. Majal on ees heledad puidust aknaraamidega aknad. Maja üks sein on osaliselt kaetud plekiga. Maja uks on tumedat värvi puidust, ukse lingi kohal näha metallist plaati. Maja ees on maas telliskivid, eterniiditükid, kivihunnik, mis on kaetud osaliselt kilega ja mille najale on asetatud erinevad puidust ja rauast esemed. Maja ees maas kivist kõnnitee plaadid. Maja uks on vaatluse hetkel avatud, s.t mitte lukustatud. Majja sisenedes on näha väikest esikut, mille ühel seinal on nagi, kus on näha rippumas riided. Nagi all on näha pruuni värvi riiulit, mille pealmisele plaadile on asetatud erinevad riideesemed ja alumisel riiulil on näha erinevaid jalanõusid. Põrandal, milline on osaliselt betoonist, on näha väikest rohelist värvi vaibatükki. Sisenedes maja esikusse on näha paremat kätt väikest ruumi, kus lamab maas selili asendis surnud naisterahvas. Põrand naisterahva all on kaetud määrdunud vineerist plaadiga. Surnud naisterahva jalad on suunaga väikse esiku poole, nii et välisuksest sisse astudes on näha jalalabasid ja sääre osa, ülejäänud keha lebab väikses ruumis (foto 3). Naisterahval on lühikesed, helepruunikat värvi juuksed. Naisterahval on jalas musta värvi osaliselt valge tallaga nööritavad botased „Nike“. Botaste paelad on kinniseotud nn lehvik sõlmega. Naisterahval on jalas musta värvi viigipüksid, mille püksilukk on eest lahti. Pükste küljes olevatest aasadest on läbi pandud musta värvi püksirihm halli värvi pandlaga, milline on suletud asendis. Naisterahval on seljas punakat värvi ülepea aetav dressipluus, mille alt paistab heledat värvi kampsuni äär. Dressipluus koos kampsuniga on kergelt kõhu piirkonnast ülespoole tõusnud, nii et näha on naisterahva heledat värvi keha. Dressipluusi vasaku käe varruka sooniku osas on näha punakas-pruunikat plekki. Naisterahva vasak käsi on kõverdatult kõhu piirkonnas, parem käsi on sirgelt kõrvale sirutatud. Surnukeha sõrmed on kergelt kronksu tõmmatud. Surnukeha suu ja ninakäikudes oli visuaalselt näha okselaadset, veretaolist massi tumedat värvi. Vasakul põsel vasaku kõrva ees näol ja vasakul suunurgal näha sinakat värvi verevalumit. Suu kergelt avatud asendis nii, et keel on nähtav. Pea kergelt viltu. Silmad kergelt pilukil. Nähtav nahaosa kahvatu ja jahe. Visuaalselt vaatlusel naisterahva surnukehal vägivalla tunnused puuduvad (foto 4-9). Surnukeha pea all ja vasaku käe all näha tumedat värvi jalanõusid. Naisterahva kõrval maas põlvedest veidi kõrgemal näha roosat värvi botaseid. Väikse toa ühes nurgas naisterahva surnukehast vasakul pool näha sinist värvi pealt ära lõigatud osaga kanistrit, mille kõrval maas tumedat värvi kauss. Seina ääres seisab neljakandiline puidust taburet ja selle kõrval puidust laud, millele peale asetatud vakstu. Naisterahva surnukeha peaosas näha seismas puidust kappi, mille all plastik ämber. Naisterahva surnukehast paremal pool näha beeži värvi kummikuid. Võitluse ja vere jälgi ruumis visuaalsel vaatlusel ei tuvastatud. Enne politsei kohale ilmumist käis kohal ka kiirabi, kes konstateeris kell 19:47 naisterahva surmaaja. Kuna kiirabi ei osanud öelda täpset surmapõhjust, siis surnukeha saadetud EKEI-sse lahkamisele. Maja on ühe toaline möbleeritud erinevat mööbliesemetega, kus sees erinevad nõud, kuivained jne. Laual näha alkoholipudelit, milles sees natukene pruunikat värvi vedelik ja plastikust „Sprite“ pudelit, kus sees heledat värvi vedelik, tuhatoosi, kus sees suitsukonid. Laual näha kolm pitsi, kohvitassi, raamatut, küünlaalusel olevat küünalt, mis põleb ja kahte rahakotti. Majas oleval voodil näha sündmuskoha vaatluse ajal lamamas roosat värvi hommikumantlis naisterahvast, kelle ees maas sinist värvi plastikust kauss. Naisterahvas vaatluse hetkel oksendas. Samuti oli majas vaatluse hetkel Hillas Visnapu, kes tegi väljakutse politseile (foto 14-18). Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 20E-AOS0013/94 (kd tl 73-86) kohaselt on X surma põhjus pea kinnine tömp trauma parempoolse traumaatilise kõvakelmealuse verevalumiga (kokku 95 ml), difuusse ämblikuvõrkkestaaluse verevalumiga ajupõhimikul, koldeliste ämblikuvõrkkestaaluste verevalumitega parema otsmikusagara ülemis-välimisemal pinnal ja mõlema kiirusagara ülemis-kesksel pinnal, peaaju põrutuskolletega paremas oimusagaras, verevalumitega kõõlustanul ja paremas oimulihases, nahaaluse verevalumiga vasakul pool näol kõrva ees ja vasakul kõrvalestal, nahaaluse verevalumi ja nahamarrastusega vasakul pool oimu piirkonnas ning nahaaluste verevalumitega paremal pool oimu ja kukla piirkonnas juustega 5 kaetud peanahal. Vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse koos sekundaarsete verevalumitega ajutüves (ajutüve pitsumine) ning hemorraagiline kopsuturse. „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korrast“ (Vabariigi Valituse määrus nr 266 13.08.2002) lähtudes on sellised tervisekahjustused eluohtlikud. X surm võis saabuda tunde (orienteeruvalt 3-9 tundi) enne surma konstateerimist kiirabibrigaadi poolt 13.03.2020 kell 19:

1. Surma põhjustanud pea tömp trauma võib olla tekitatud korduvatest löökidest (vähemalt 2-4 löögist) näkku ja juustega kaetud peanahale kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (näiteks rusika, küünarnuki vms esemetega), täielikult ei saa välistada võimalust, et vigastused paremal pool juustega kaetud peanahal võivad olla tekitatud pea põrkumisest/paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpi esemeid või pindu vasakule poole pea piirkonda suunatud löökide tagajärjel. Värske nahaalune verevalum paremal pool rindkere eespinnal võib olla tekitatud nii löögist kõva tömbi piiratud pinnaga esemega kui ka löögist või kukkumisest vastu analoogilist kõva tömpi eset või pinda lühikest aega enne surma saabumist. X surnukehal veel sedastatud vana naha-ja limaskestaalune verevalum vasakul põsel (histoloogilisel uuringul vanusega 2-5 päeva), imendusjärgus nahaalused verevalumid vasakul pool alalõual ja vasakul õlavarrel, vanad nahamarrastused vasakul pool kaelal ja rindkerel, mõlema õla ja õlavarre ning mõlema küünarvarre piirkonnas on tekitatud tömbi vägivalla toimel mitu päev enne surma saabumist. Võttes arvesse vigastuste morfoloogilisi iseärasusi ja histoloogilise uuringu tulemusi (verevalumid koljuõõnes ja kõõlustanud põletikulise reaktsioonita), on alust arvata, et X võis peale surma põhjustanud peavigastuste saamist elada lühikest aega, mis võib olla mõõdetav mõne tunniga. Kohtueelse menetluse käigus esitati algselt kahtlustus Zle, kes on X elukaaslane. Zle kahtlustuse esitamise põhjuseks oli temale kui kuriteo võimalikule toimepanijale viitavad tõendid, eelkõige teadmine, et Z oli korduvalt kasutanud X suhtes vägivalda ning vägivallatsenud naise kallal ka paar päeva enne X surma. Edasise menetluse käigus selgus, et X surma põhjustasid hoopis teised vigastused ning seega langes Z kahtlustus ära. Z ütluste deponeerimise protokolli (kd tl 132-136) kohaselt läks ta koos Xga 12.02.2020 Hillari ja Y juurde. X tahtis poodi minna, et juua osta ja kutsus Hillari kaasa. X ja Hillar käisid poes ära ja tulid tagasi. Siis istusid nad neljakesi Hillari ja Y juures ja hakkasid jooma. Joomise ajal konflikti kellelgi ei olnud. Koos Xga istusid nad Hillari ja Y juures õhtuni, siis tegi Hillar neile ettepaneku, et nad Xga ööseks jääksid. Hillar tegi sellise ettepaneku, kuna neil endal ei olnud majas ahju ja Hillar ütles, et neil oleks seal külm. Nad jäid Xga Hillari ja Y juurde ööseks. Hillaril oli seal suur madrats. Hillar ja Y ise magasid oma voodis ning tema koos Xga magasid madratsil. Kõik nad neljakesi olid ühes toas. Magama jäid nad kõik ühel ajal, oli juba pime. Enne magama jäämist kellegi vahel konflikti ei olnud. Hommikul ärkasid nad üles ning paha oli olla. X tegi ettepaneku poes käia ning Hillar ja X sõitsid poodi. Tema jäi Yga neid ootama. Kui Hillar ja X tagasi tulid, siis hakkasid nad pead parandama. 13.02 tõid X ja Hillar poest kolm pudelit viina ja ühe pudeli likööri. X jõi oma kirsilikööri ja nemad kolmekesi jõid viina. Mingi hetk ütles X et läheb pikali. Ta heitis samale madratsile, kus nad öösel magasid. Tema, Hillar ja Y jäid laua taha edasi istuma. Madratsini oli võib olla 2 meetrit. Hetke pärast lasi X madratsi täis. Hillar tõusis ja hakkas temaga riidlema, öeldes, et X tuli kusema siia ja Hillar tiris X põrandale. Ta ei tea täpsemalt kuidas Hillar Xt tiris, aga ta tõstis X igaljuhul madratsilt põrandale. Selleks võttis ta Xl kahe käega rinnust kinni ja pani põrandale. Ei saa öelda, et Hillar X oleks maha visanud, aga ei pannud teda maha nii nagu väikest last pannakse. X oli nii purjus ja mõmises selle peale midagi. Seejärel viis Hillar madratsi välja kuuri või teise tuppa. Selleks keeras ta madratsi kokku ja tahtis välja viia, aga X lamas ees. Sellepeale liigutas ta Xt veel meetri kaugusele, et oleks liikumisruumi. Hillar tõstis X maast üles ja pani maha meetri kaugusele. X oli umbes 20 cm kõrgusel põrandast. Ta ei oska öelda, kas Hillar viskas või pani X maha. Siis võttis Hillar madratsi ja viis ära, kuna madrats oli märg. X lamas samal ajal selili ja mõmises. Kuna X oli märg, sest tal olid püksid täis lastud, lõi Hillar teda natuke vastu põske, et X üles tõuseks, aga X ei reageerinud. Kuna X oli märg, võttis Hillar ta kätte ja viis kuskile ukse taha. Seal olid mingid toad. Pärast tuli Hillar tagasi ja ütles, et las lamab natuke ja magab end välja. Nad jäid kolmekesi laua taha, kuna juua oli veel. Nad istusid ja mingi hetk tuli X ja 6 ütles, et Z lähme koju. Ta ütles Xle, et ta ootaks 5 minutit, et ta teeb suitsu lõpuni. X läks ära. Nad tegid suitsu ära ja Hillar ütles, et saadab teda. Hillar võttis taskulambi ja koos läksid nad tema ja X majani. Ta arvas, et X läks koju, aga kui ta koju jõudis, siis Xt ei olnud kodus. Hillari majast oma majja jõudmisel ta samuti Xt ei näinud. Väljas oli pime. Valgustust seal ei ole ning ka majas on ainult küünlad. Hillari majas puudub ka valgustus, on vaid küünlad ja aku peal töötavad kuuselambid. Ta istus tuppa ja mõtles, kuhu X võis jääda. Ta nägi, et taskulambivalgus liigub maja poole. Arvas, et Hillar nägi Xt ja saatis ta koju, aga Hillar tuli hoopis üksi ja ütles, et X on surnud ja et kohe tuleb kiirabi ja politsei. Hillariga suhtles ta järgmisel päeval ja läks tema juurde, et küsida, mis juhtus. Hillar ütles, et kui ta tema juurest tagasi tuli nägi ta Xt esikus. X oli külm ja kutsus kiirabi ja politsei. Eelmisel õhtul ei näinud nad Xt seal esikus, sest esik on erineva kõrgusega ja Hillar valgustas ainult jalgealust. Kaitsja Sven Sillari küsimusele, et miks tunnistaja end tapmises süüdi tunnistas, vastas Z, et ta tunnistas ainult seda, et ta Xt lõi. Löömine toimus
2. veebruaril nende enda majas. Enda sõnul ei rääkinud ta üldse midagi sellest, et ta oleks süüdi olnud. Ta tunnistas ainult, et lõi Xt. X läks
3. kuupäeval üksinda poodi. Ta arvas, et X tuleb tagasi kahe tunni pärast, tema aga tuli alles õhtul kell
4. Ta hakkas Xga riidlema, et kus ta terve päev kolas. X vastas, et sai kokku mingite sõpradega. X istus tema kõrval ja ta hakkas Xle ette heitma, et ta raiskab raha ja lõi Xt käega vastu huuli. Hillari majas Xl kellegagi mingit kaklust ega konflikti ei olnud. Samuti ei oska ta öelda, kuidas oli võimalik, et Xt oli vähemalt 2-4 korda ekspertiisi andmetel rusikaga näkku löödud. Tunnistaja sõnul sel ajal kui Hillar pani või kukutas või lükkas X põrandale oli ka Y üleval ja istus laua taga. Kui Hillar võttis X madratsilt, siis Y istus seljaga sinnapoole ning ta ei oska öelda, kas Y nägi sündmust pealt või mitte. Kui Hillar X välja viis, siis Y seda nägi. Tunnistaja Y ülekuulamise protokolli (kd tl 94-98) kohaselt ta täpset kuupäeva ei mäleta, aga ühel hilisel pärastlõunal tuli X tema ja Hillari juurde pudeli viinaga ja ütles, et Z (X elukaaslane) lõi talle vastu nina ja tal on ninas kuivanud veri, mis takistab tal normaalselt hingata. Ta ise ei märganud X näol sinikaid, peksujälgi ega verd, kuna neil pole elektrit ja majas on pime, nõrk valgustus tuleb ainult küünaldest. Nad jõid koos Xga viina ja siis X lahkus. Zd sel õhtul nende juures ei olnud. Paari päeva pärast nädala teises pooles tuli X jälle nende juurde ja tegi Hillarile ettepaneku minna poodi alkoholi järele. Nad tulid tagasi kui väljas oli juba pimedaks läinud. Hiljem palus X tal Zle helistada. Z tuli tema kõne peale samuti nende majja. Nad hakkasid neljakesi jooma – tema, Hillar ja Z jõid viina ja X jõi Aramis brändit. Nad jõid nelja peale mitu pudelit alkoholi ja olid kõik purjus. Tema koos Hillariga hakkasid end puhkama seadma kui X küsis, et kas nad võivad Zga nende juures ööbida. Nad Hillariga lubasid. Hillar tõi X ja Z jaoks madratsi ja nemad ise Hillariga heitsid voodisse. Nad olid kõik ühes toas, sest nende majas ongi üks ainuke elutuba. Nad heitsid Hillariga oma asemetele, aga Z ja X hakkasid raha üle vaidlema. Kuna kõik olid juba purjus ja mingil hetkel Z ja X lõpetasid valjuhäälse vaidluse, siis ta jäi magama. Õhtul, ta ei mäleta täpset kellaaega, raputas Hillar ta üles ja hakkas midagi segaselt seletama. Ta ei saanud unisena täpselt aru, mida Hillar räägib, aga mäletab, et Hillar ütles, et tema arvates on X surnud. Kui ta pisut ärkvele tuli, siis oli ta šokis ja ütles Hillarile, et ta kiirabi kutsuks, mida Hillar ka kohe tegi. Ta ise lebas veel voodis ja tal hakkas halb. Hillar kõndis mööda tuba, aga X mingil põhjusel ei lebanud mitte toas madratsil, vaid koridoris. Ta ei näinud täpselt, millises asendis X koridori põrandal lamas, kuna ta kartis sinna lähedale minna ja pealegi oli tal alkoholist väga halb olla. Zd majas ei olnud. Ta ei tea, millal ja kuhu Z lahkus. Ta ei näinud ka seda hetke, kuidas ta lahkus. Tunnistaja Y täiendava ülekuulamise protokolli (kd tl 105-108) kohaselt pärast X surma esitas ta pidevalt umbes nädala jooksul oma elukaaslasele Hillarile küsimuse, et miks leiti X koridoris põrandalt, kui enne seda olid nad olnud Zga toas madratsi peal. Hillar põikles esialgu tema pidevatele küsimustele vastamisest kõrvale, aga kuskil nädal pärast X surma tunnistas Hillar talle üles, et X oli oma surmapäeva õhtul norsanud või rägisenud ja temal oli sellest „siiber saanud“. Seejärel ütles Hillar, et siis oli ta võtnud X madratsi pealt ja kandnud ta koridori, kus viskas X põrandale maha. Kuidas ta X võttis ja viskas ja kas X lõi end seejuures millegi vastu ära, selle kohta ei rääkinud Hillar talle midagi. Ta ise magas kui kogu see lugu aset leidis. Paar päeva pärast seda kui ta Hillarilt uusi üksikasju teada sai, oli ta hüsteeriline ja šokiseisundis 7 ning jõi, aga hiljem jõudis otsusele politseisse helistada ja teavitada politseid sellest, mida Hillar talle rääkis. Tema mäletamist mööda sel päeval kui X suri, oli Z koos Xga enne seda toas põrandal tumesinist värvi madratsil magamas ning loogiliselt võttes pidi Hillar X üles tõstma ning ta sealt madratsilt minema tassima. Järgmisel päeval pärast X surma märkis Hillar, et madrats, mille peal X magas oli märg. Seejuures Hillar selgitas, et madrats oli täis kustud ning ta viskas selle välja. X surmapäeval oli ta ebakaine. Üldiselt oli Hillaril kalduvus füüsilist vägivalda tarvitada. Loomulikult toimub see kõik purjuspäi. Tunnistaja Y ütlusi politseisse helistamise kohta tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll (kd tl 16-20), millest nähtub, et Y helistas 24.02.2020 kell 10:48 Häirekeskusele ja teatas, et Hillar Visnapu tunnistas talle üles, et tappis inimese ning tegemist on 13.02.2020 surnud Xga. Kahtlustatav Hillar Visnapu ülekuulamise protokolli (kd tl 146-148) kohaselt 12.02.2020 kella 18:00 paiku tulid Z ja X tema ja Y juurde. Ta märkas, et X nina oli paistes. X palus temalt abi, et ta tuleks koos temaga poodi alkoholi ostma. Ta oli nõus ja nad sõitsid Ülemiste keskuses asuvass Rimisse. Z ja Y jäid neid koju ootama. Rimis ostis X neli pudelit Beloff viina ja ühe Aramise konjaki ning Z raha eest suitsu. Kui kõik sai ostetud läksid nad Xga Ülemiste parkla suitsunurka, kus tegid suitsu ja jõid juhututtavaga Aramise väikese pudeli ära. Kui Aramis sai joodud läksid nad taksoga koju tagasi. Saabudes koju, istusid nad nende majas laua taha ja hakkasid viina jooma. Toas laua taga istudes märkas ta, et X nohises läbi nina ja tal oli hingamisega probleeme. X ütles talle Z juuresolekul, et Z lõi teda nina piirkonda, mistõttu tal on nina paistes. Millal Z teda lõi ja mis asjaoludel, seda X ei täpsustanud. Õhtuks olid nad kõik täis ja läksid magama. Nad lubasid Zl ja Xl enda juures ööbida, sest nende onnis oli külm. Tema koos Yga magasid diivanvoodil ning Z ja X magasid nende kõrval põrandal madratsi peal ahju juures. Öösel ta mingit kisa Z ja X vahel ei kuulnud, sest magas sügavalt. Ta ei usu, et öösel Z ja X riidlesid või kaklesid. 13.02.2020 hommikul ärkasid nad Yga üles. Z oli juba ärkvel ja istus laua taga. Nad jätkasid kolmekesi viina joomist. X oli nende kõrval madratsi peal ja magas, sest oli kuulda tema norskamist. Ta üritas Xt kaks või kolm kord äratada, aga ta ei ärganud ja jätaks norskamist. Kella 10 paiku läks Z enda juurde. Ta tegi Yga veel paar napsu ja seejärel Y läks voodisse magama. Ta tahtis ka magama minna, aga X norskamine häiris teda väga. Ta tõusis voodist püsti, läks madratsi juurde, mis asus põrandal ahju juures, võttis Xl kinni vasaku käega vasakust jalast ja parema käega rinnust ja tõstis X ülesse. Siis viis ta X toast jalad ja pea maast lahti tõstetuna esikusse, kus endise köögiukse juures ta näpud muutusid nõrgemaks ja X libises ta käest ära ning kukkus põrandale. Mis kehaosaga X vastu põrandat kukkus, seda ta ei näinud. X mahakukkumisel mingit plõksu-krõksu või midagi sarnast ta ei kuulnud. Kas X hingas tol hetkel või ei, seda ta ei kontrollinud, kuid kõrva norskamist pärast seda ta enam ei kuulnud. X toast väljaviimisel oli ta ettevaatlik ja tema mäletamist mööda selle välja viimise käigus ei saanud ta kuskil tee peal ennast peaga või muu kehaosaga vastu muud objekti ära lüüa. X kukkus tal käest ainult ühe korra ja aeg sel hetkel võis olla kuskil peale kella
5. Põrand, millele X kukkus oli pressitud vineerist ja vineeri all oli vana vaip. Peale X esikusse välja viimist pani ta toa ja esiku vahelise ukse kinni ja läks voodisse magama. Y magas tema kõrval voodis. Kella 19:30 paiku ärkas ta ülesse ja tahtis suitsu teha. Ta vaatas madratsile ja seal Xt ei olnud. Ta arvas, et kui X esikus toibub, siis tuleb ta tagasi madratsile, kuid teda seal ei olnud. Seejärel läks ta esikusse ja nägi, et X on siiani seal ja ei liigu. X oli põrandal samas asendis, millesse ta X sinna oli jätnud. Peale paistes nina muid vigastusi ja verd X näol ta ei märganud. Ta keeras X selili ja katsus ta kõri ja käe pealt pulssi, mida tal ei olnud. X keha oli külm. Ta jõudis arusaamisele, et X oli surnud. Ta äratas Y üles ja ütles, et X on surnud. Y ütles, et ta kiirabi ja politsei kutsuks. Kui kiirabi kohale tuli konstateerisid nad X surma. Zd tol õhtul-öösel ta enam ei näinud ja Z tuli nende juurde alles järgmisel päeval, s.o 14.
6. Ta tuli õhtu poole peaparandust tegema. Ta korra mainis Zle, et X on surnud, aga Z oli veel nii purjus, et üldse reaalsust ei tajunud. X toast välja viimsest ja kukkumisest põrandale ta midagi Zle ei maininud. Seejärel nad kolmekesi võtsid nende juures veel viina ja Z palus tema ja Y juurde ööseks jääda. Ta lubas. Kui nad magama läksid, siis Z oli juba nii väsinud, et palus tal tuua endale tema onnist tekk. Z andis talle võtmed ja ta läks Z juurde, kust võttis valge teki ja tõi selle Zle. Järgmisel päeval, s.o 15.02 kella 09:30 paiku läks Z minema. Enam ta Z kohta midagi kuulnud ega näinud ei ole. 8 Selsamal päeval, lõuna paiku, võttis ta põrandalt Z teki ja märkas sellel vereplekke, need olid päris värsked. Kellele see veri kuulus, seda ta ei tea. Ta viis teki Z onni juurde ja pani selle ukse alla, sest uks oli lukus. Ta ei pannud tähele, kas ajavahemikul 12-15.02 olid Zl mingid vigastused või ei olnud. Onnis on neil ainult küünla- ja patareivalgustus, mis ei anna toas piisavalt valgust. 12-15.02 Z ja X vahel tülisid ei olnud ja nende juuresolekul Z Xt ka ei peksnud. Umbes nädal pärast X surma tunnistas ta Yle purjus peaga, et enne X surma viis ta X välja esikusse, kus X libises ta käest ära ja kukkus põrandale, mille tagajärjel võis ta ära surra. Peale seda hakkas Y teda süüdistama X tapmises, kuid tahtlikult ta ei tahtnud kedagi tappa või põhjustada surma, see juhtus kõik kogemata. Kahetseb tehtut ja inimlikult on tal väga kahju X pärast. Madratsi, mille peal X magas toas põrandal, viskas ta järgmisel päeval peale X surma prügihunnikusse, sest see oli täis pissitud X poolt. Rohkem füüsilist vägivalda X suhtes ta ei kasutanud, kui ainult öösel vastu 13.02.2020, millal võttis tal ühe korra kätega kaenla alt ja lohistas ta madratsi pealt esikusse, sest X tahtis suitsu teha, aga ise oli väga purjus. Umbes 5 minuti pärast tuli X ise tagasi ja läks madratsile magama. Ütluste ja olustiku seostamise protokolli (kd tl 149-150) kohaselt selgitas Hillar Visnapu, et 13.02.2020 hommikul kella 10:00 paiku X magas madratsi peal (kahtlustatav näitas kohale toas, kus asus madrats, see koht asub seina juures kamina ja kappide vahel). Z aga oli juba ära läinud natukene enne kella 10:
7. X oli madratsi peal paremas asendis (kahtlustatav võttis enda kätte mannekeen nuku ja asetas selle põrandale paremale küljele kappide ja kamina vahele peaga seina poole padja peale) ja pea oli 10 cm seinast, padi oli all. X norskas 10 paiku, aga tema tahtis magama jääda, kuid tal ei õnnestunud. Y juba uinus. Siis ta vihastas X peale, tuli voodist X juurde. Mõte, et ta ei saa uinuda, jubedalt häiris teda, sest X norskas nagu traktor. Siis võttis ta vasaku käega X vasakust jalast ja parema käega rinnust riietest ja tõstis teda enda kõrguseni. Kontrollis, et saab läbi seal toas ja viis X välja esikusse. Ta ei usu, et X võis kuskil tee peal ennast peaga või muu kehaosaga vastu muud objekti lüüa, sest ta ei näinud seal toas ühtegi vereplekki. Selle jutu käigus, võttis Hillar Visnapu nagu ta eelnevalt kirjeldas – jalast ja rinnust kappide ja kamina vahel asuva mannekeen nuku ja viis selle edasi peaga otse välja kõrval asuvasse esikusse. Välja viimisel mannekeen nuku parem jalg lohises maa peal. Seejärel jäi Hillar Visnapu seisma esiku tagaseina juures riiulite ees ja ütles, et selle koha peal ta tundis, et tal käed libisevad ja sõrmed muutusid nõrgaks ja ta ei tea kumb ots enne libises ja niimoodi siis tema läks (kukkus põrandale). Hillar Visnapu lasi mannekeen nuku lahti ja see kukkus tema käest ära vineerist põrandale (umbes 50 cm kõrguselt). Mannekeen nukk kukkus põrandale peaga esiku riiulitega tagaseina poolt ja jalgadega elutoa ja esiku vahelise ukse poole. Seletades sellejuures, et X jäi seal esikus põrandal samas asendis paremale küljele kuni kella 19:30-ni, kui ta X sealt avastas. Ta ei näinud, et Xl oleks olnud mingeid vigastusi näol. Ta nägi ainult nii palju, et eelmisel õhtul X tundis hingamisraskuseid ja ütles, et Z olevat teda löönud ninasse. Küsimusele, kas kuskil esiku põrandal oli verd vastas Hillar Visnapu, et veri oli siis, kui õhtul poole kell 19:30 kiirabi käis ja ta avastas verepleki, mis on siiani seal põrandal näha. Hillar Visnapu osutas näppudega kohale vineerist põrandal otse riiulite ees, kus oli tumepruuni värvi ainega määrdunud koht. Küsimusele, kas Hillar Visnapu kasutas X suhtes mingit muud vägivalda, vastas kahtlustatav, et ei, mitte midagi. Kõik kolm isikulist tõendiallikat mäletavad ja on andnud riimuvaid ütlusi selle kohta, et 12.02.2020 viibiti süüdistatava Hillar Visnapu ja tunnistaja Y juures ning tarbiti ohtralt alkoholi. Teada on ka see, et X ja Z ööbisid nimetatud kuupäeval Hillari ja Y juures. Hillar ja Y magasid nagu tavapäraselt enda voodis ning Xle ja Zle leiti magamiskoht põrandal madratsil. Samal õhtul pimeduse saabudes jäid nad kõik ühel ajal magama. Enne magama jäämist kellegi vahel konflikt ei olnud, kui siis välja arvata Z ja X vahel toimunud mõningane sõnelus raha teemal nagu väidab tunnistaja Y. See aga lõppes peagi ning siis sai ka magama jäädud. Selleks millisteks arenesid sündmused järgmisel päeval, pole päris kindel enam keegi aiamajas viibinud ja alkoholi tarvitanud inimestest ning selles osas lahknevad kõigi isikute ütlused. Teada on see, et järgmisel päeval, s.o 13.02 oli kõigil paha olla ja alkoholi tarvitamine jätkus. Tunnistaja Zi sõnul tegi X ettepaneku poes käia ning Hillar ja X sõitsid poodi. Tema jäi Yga 9 neid ootama. Kui Hillar ja X tagasi tulid, siis hakkasid nad pead parandama. X ja Hillar tõid poest kolm pudelit viina ja ühe pudeli likööri. X jõi oma kirsilikööri ja nemad kolmekesi jõid viina. Süüdistatav Hillar Visnapu sõnul kui nad järgmise päeva hommikul ärkasid, siis jätkasid nad viina joomist. Poes käimise kohta sarnaselt Zile süüdistatav ülekuulamisel midagi ei maininud. Süüdistatav rääkis vaid 12.02 poeskäigust Ülemise keskuse Rimisse, kus X ostis suitsu, neli pudelit viina ja ühe Aramise konjaki, mille nad Ülemiste parkla suitsunurgas ära jõid. Hillar Visnapu ja Zi ütlused ühtivad selles osas, et järgmisel päeval, s.o 13.02 X magas nende lähedal madratsi peal, kui nad kolmekesi alkoholi tarvitama hakkasid. Seejärel lahknevad Hillari ja Z ütlused taas. Y ei ole järgmise päeva sündmustest põhimõtteliselt midagi mäletanud. Hillar Visnapu väidab enda ülekuulamisel, et Z läks nende juurest ära umbes 10 paiku hommikul ja naases tagasi alles 14.02 kuupäeval. Seejärel jõi ta Yga veel paar napsu ja läks ka voodisse magama. Tema magamajäämist häiris väga aga X norskamine. Ta tõusis voodist püsti, läks madratsi juurde, mis asus põrandal ahju juures, võttis Xl kinni vasaku käega vasakust jalast ja parema käega rinnust ja tõstis X üles. Siis viis ta X toast jalad ja pea maast lahti tõstetuna esikusse, kus endise köögiukse juures ta näpud muutusid nõrgemaks ja X libises ta käest ära ning kukkus põrandale. Hillar Visnapu väidab, et X kukkus tal käest ainult ühe korra. Peale X esikusse viimist pani ta toa ja esiku vahelise ukse kinni ja läks voodisse magama. Y magas tema kõrval voodis. Kella 19:30 paiku ärkas ta üles ja tahtis suitsu teha. Ta vaatas madratsile ja seal Xt ei olnud. Ta arvas, et kui X esikus toibub, siis tuleb ta tagasi madratsile, kuid X ei olnud madratsile tagasi tulnud. Seejärel läks ta esikusse ja nägi, et X on siiani seal ja ei liigu. X oli põrandal samas asendis, millesse ta X sinna oli jätnud. Ta keeras X selili ja katsus ta kõri ja käe pealt pulssi, mida tal ei olnud. X keha oli külm. Ta helistas häirekeskusesse ja kui kiirabi kohale tuli konstateerisid nad X surma. Hoopis teist versiooni juhtunust on rääkinud tunnistaja Z, kelle sõnul ütles X mingi hetk, et läheb pikali. Ta heitis samale madratsile, kus nad öösel magasid. Tema, Hillar ja Y jäid laua taha edasi istuma. Hetke pärast lasi X madratsi täis. Hillar tõusis ja hakkas Xga riidlema, öeldes, et X tuli kusema siia ja Hillar tiris X põrandale. Ta ei tea täpsemalt kuidas Hillar Xt tiris, aga ta tõstis X igal juhul madratsilt põrandale. Selleks võttis ta Xl kahe käega rinnust kinni ja pani põrandale. Ei saa öelda, et Hillar X oleks maha visanud, aga ei pannud teda maha nii nagu väikest last pannakse. X oli nii purjus ja mõmises selle peale midagi. Seejärel viis Hillar madratsi välja kuuri või teise tuppa. Selleks keeras ta madratsi kokku ja tahtis välja viia, aga X lamas ees. Sellepeale liigutas ta Xt veel meetri kaugusele, et oleks liikumisruumi. Hillar tõstis X maast üles ja pani maha meetri kaugusele. X oli umbes 20 cm kõrgusel põrandast. Ta ei oska öelda, kas Hillar viskas või pani X maha. Siis võttis Hillar madratsi ja viis ära, kuna madrats oli märg. X lamas samal ajal selili ja mõmises. Kuna X oli märg, sest tal olid püksid täis lastud, lõi Hillar teda natuke vastu põske, et X üles tõuseks, aga X ei reageerinud. Kuna X oli märg, võttis Hillar ta kätte ja viis kuskile ukse taha. Seal olid mingid toad. Pärast tuli Hillar tagasi ja ütles, et las lamab natuke ja magab end välja. Pärast seda jäid nad kolmekesi laua taha, kuna juua oli veel. Tunnistaja Z on juhtunut, s.o süüdistatava tegutsemist seoses X tõstmisega ja tema vedamisega madratsilt kuni esikusse kirjeldanud kõige üksikasjalikumalt ning detailirohkemalt. Kuigi süüdistatava Hillar Visnapu sõnul ta X toast välja viimse ja põrandale kukkumise osas midagi Zle ei maininud, ei ole see usutav, kuna sellisel juhul ei oleks saanud Z anda enda ülekuulamisel nii täpseid ja sisulisi ütlusi. Samas tuleb tõdeda, et Zi ütlused ei ole tervenisti eluliselt usutavad ning teatud osas lähevad vastuollu teiste kogutud tõenditega. Näiteks väitis Z enda ülekuulamisel, et mingi aja möödudes pärast seda kui süüdistatav oli X esikusse lamama jätnud, ilmus X elutuppa ja ütles Zile, et nad ära läheksid. Samas on kohtuarst-ekspert ekspertiisiaktis nr 20E-AOS0013/94 öelnud, et X aktiivse tegutsemise võime peale vigastuste saamist ei ole ainuüksi morfoloogiliste iseloomu alusel hinnatav, kuid selliste vigastusega võivad üldiste seisukohtade kohaselt kaasneda kohe kas suuremal või vähemalt määral teadvusehäired, mis võivad ulatuda kuni isegi sügava teadvusetuseni. Olukord, kus ka tuttavaid häiris, et isik norskas ja teda äratada ei õnnestunud viitab sügavale teadvusetusele koos hingamisteede obstruktsiooniga (osaliselt suletud hingamisteedega). Seega on Zi ütlused selles osas kaheldavad, et X mõne hetke pärast üles 10 tõusis ja talle märku andis, et nüüd võiks hakata koju minema. Võib arvata, et mitu päeva kestnud alkoholi joomine tekitas Zile seisundi, mille tõttu oli tal keeruline kõiki päevi ja päevasündmusi kronoloogiliselt mäletada ning ilmselt on ka see põhjus, miks Zi ütlustes esinevad teatud küsitavused. On raske uskuda, et isegi kui Z ja Hillar Visnapu viimase aiamajast lahkusid, et siis nendest kumbki Xt ei märganud. Olgugi, et majas puudus elekter on sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist näha, et aiamaja esikust paremale jääb väike ruum ning X labajalad ja sääred ulatusid väiksest ruumist välja ning ülejäänud keha lebas väikses ruumis ning taskulambiga valgustades ja majast väljudes oleks pidanud nad Xt Xat seal lebamas nägema. Z on küll öelnud, et samal ajal kui Hillar Visnapu Xt seal ühest kohast teise tassis, siis oli ka Y üleval ja istus laua taga ning kui Hillar Visnapu X välja viis, siis Y nägi seda. Y enda sõnul midagi järgmise päeva, s.o 13.02 päeva sündmustest ei oska rääkida ning väidetavalt ta ise magas kui kogu see lugu aset leidis. Mäletab vaid seda, et ta ärkas Hillari raputamise peale ja viimane ütles talle, et X on surnud. Seejärel nägi ta, et X ei lebanud mitte toas madratsil, vaid oli koridoris, kuid lähemalt ta Xt vaatama ei läinud. Tõenäoliselt nõrgestas Y mälu viimastel päevadel tarbitud alkoholi kogus. Et tarbitud alkoholi kogused olid suured, annavad aimu ka Y ütlused, kelle sõnul oli tal alkoholist väga halb olla. Samuti nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, et vaatluse tegemise ajal oli aiamajas roosat värvi hommikumantlis naisterahvas (tunnistaja Y), kes parajasti oksendas. Y sõnul tunnistas Hillar Visnapu talle umbes nädal pärast X surma üles, et X oli oma surmapäeva õhtul norsanud või rägisenud ja temal oli sellest „siiber saanud“. Seejärel ütles Hillar, et siis oli ta võtnud X madratsi pealt ja kandnud ta koridori, kus viskas X põrandale maha. Kuidas ta X võttis ja viskas ja kas X lõi end seejuures millegi vastu ära, selle kohta ei rääkinud Hillar talle midagi. Ehkki Y täiendaval ülekuulamisel antud ütlused pärinevad Hillar Visnapu poolt kuuldul, on need tõendina kasutatavad KrMS § 66 lg 21 p 3 kohaselt, kuivõrd nendes sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt Hillar Visnapu poolt. Eeltoodud ütlustest nähtub, et süüdistatava ütlused on suuresti vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ning võib asuda seisukohale, et süüdistatava ütluste eesmärk on ennast kaitsta ning näidata, et tema tegevus ei olnud selline, mis võiks kaasa tuua kellegi surma. Süüdistatav on osaliselt tunnistanud enda süüd ning ülekuulamisel on ta öelnud, et tahtlikult ta ei tahtnud kedagi tappa või põhjustada kellegi surma ning see juhtus kõik kogemata. Süüdistatava ülekuulamise kohaselt piirdus tema tegevus vaid sellega, et ta läks madratsi juurde, millel X magas ja norskas ning võttis Xl kinni vasaku käega vasakust jalast ja parema käega rinnust ja tõstis X üles. Siis viis ta X toast jalad ja pea maast lahti tõstetuna esikusse, kus endise köögiukse juures ta näpud muutusid nõrgemaks ja X libises ta käest ära ning kukkus põrandale. Paraku ei ole süüdistatava ütlused olnud X transportimise osas ühest kohast teise kohtu jaoks veenvad ning lisaks on tema väide vastuolus Zi ütlustega, kelle ütlusi peab kohus usaldusväärsemateks. Paraku on asjas kogutud teisigi tõendeid, mis Hillar Visnapu väite ümber lükkavad ning need ebausutavaks muudavad. Selle asemel, et inimene üles äratada, haaras süüdistatav kannatanust kinni ja tassis teda mööda elamist, et paigutada ta ruumi, kus kannatanu teda ei häiriks. Süüdistatava enda sõnul häiris teda kannatanu norskamine. Samas on tunnistaja Z öelnud, et X urineeris magades madratsi peale, mille tõttu süüdistatav endast välja läks ja Xga riidlema hakkas. Siinjuures on oluline märkida, et Hillar Visnapu oli sarnaselt teiste isikutega juba mitu päeva järjest alkoholi joonud ning arvestades, et elutoast kuni väikse ruumini, kust hiljem X surnukeha leiti, on omajagu maad. Pealegi on sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabelilt näha, et aiamaja on kitsas ja seal on väga vähe ruumi. Seega on väheusutav, et ühe ainsa tõstega suutis Hillar Visnapu X ühest toast teise vedada. Arvestades isikul esinenud joovet ning tarbitud alkoholi kogust on alust arvata, et isik on osa detaile juhtunust ära unustanud või ei taha neid mäletada ning piirdubki ainult väitega, et X libises tal käest ja kukkus põrandale. Samuti ei ole usutav, et joobes isik suudab inimesel haarata jalast ja rinnust ning ta lihtsalt tõsta ühest toast teise. Esiteks see tõstmisviis on juba väga ebaloomulik ning selle jaoks peab olema üle keskmise tugev inimene. 11 Teiseks mõjutab sellist tassimist ka inimese enda keharaskus. X ei tundunud olevat kogukas inimene, kuid sellegipoolest ei ole täiskasvanud naise tõstmine rinnust ja jalast haaratuna ühe ainsa korraga ühest toast teise usutav. Et kannatanu süüdistatava haardest mitmeid kordi maha kukkus, annavad tõestust ka tunnistaja Za ütlused. Tunnistaja kirjelduse kohaselt tõstis Hillar Visnapu X esialgu madratsilt põrandale. Selleks võttis ta Xl kahe käega rinnust kinni ja pani põrandale. Tunnistaja sõnul ei saa öelda, et Hillar oleks X maha visanud, aga ei pannud teda maha ka nii nagu väikest last pannakse. X oli nii purjus ja mõmises selle peale midagi. Seejärel viis Hillar madratsi välja kuuri või teise tuppa. Selleks keeras ta madratsi kokku ja tahtis välja viia, aga X lamas ees. Sellepeale liigutas ta Xt veel meetri kaugusele, et oleks liikumisruumi. Hillar tõstis X maast üles ja pani maha meetri kaugusele. X oli umbes 20 cm kõrgusel põrandast. Ta ei oska öelda, kas Hillar viskas või pani X maha. Siis võttis Hillar madratsi ja viis ära, kuna madrats oli märg. X lamas samal ajal selili ja mõmises. Kuna X oli märg, sest tal olid püksid täis lastud, lõi Hillar teda natuke vastu põske, et X üles tõuseks, aga X ei reageerinud. Seejärel võttis Hillar ta kätte ja viis kuskile ukse taha. Seal olid mingid toad. Seega nähtub Zi ütlustest, et Hillar Visnapuu tõstis X üles kolmel korral, millest kahel korral nägi tunnistaja ka maha panekut, mis tunnistaja sõnul ei olnud päris maha viskamine, aga õrn mahapanek see ka ei olnud. Viimase ehk kolmanda korra mahakukkumist tunnistaja ei näinud. Kolmandat korda on süüdistatav ise enda kõnes Häirekeskusele selgitanud, öeldes, et viskas X koridori maha. Segadust tekitab ka süüdistatava öeldu, et rohkem ta füüsilist vägivalda X suhtes ei kasutanud, v.a ööl vastu 13.02, millal võttis Xlt ühe korra kätega kaenla alt ja lohistas ta madratsi pealt esikusse, sest X tahtis suitsu teha. Umbes 5 minuti pärast tuli X ise tagasi ja läks madratsile magama. Ka see ei ole eluliselt kuigi usutav. Esiteks sellepärast, et Hillar Visnapu ütles, et 12.02 öösel magas ta väga sügavalt ning seega on kaheldav, et ta Xt esikusse aitas transportida. Teiseks, kuidas siis 5 minuti möödudes oli X liikumisvõimeline ning suutis ise madratsile magama naasta, kuigi mõned minutit enne seda ei suutnud ta suitsu tegemiseks ise paari sammu teha, et esikusse liikuda. Lisaks tunnistaja Zi ütlustele lükkab süüdistatava versiooni juhtunust, kui sõrmede vahelt libisemist nagu ta ise väidab, ümber ka surnu kohtuarstlik ekspertiis ning selles kirjeldatud vigastused ja nende tekkimise viis. Ekspertiisiakti kohaselt põhjustasid X surma pea kinnine tömp trauma parempoolse traumaatilise kõvakelmealuse verevalumiga (kokku 95 ml), difuusse ämblikuvõrkkestaaluse verevalumiga ajupõhimikul, koldeliste ämblikuvõrkkestaaluste verevalumitega parema otsmikusagara ülemis-välimisemal pinnal ja mõlema kiirusagara ülemis-kesksel pinnal, peaaju põrutuskolletega paremas oimusagaras, verevalumitega kõõlustanul ja paremas oimulihases, nahaaluse verevalumiga vasakul pool näol kõrva ees ja vasakul kõrvalestal, nahaaluse verevalumi ja nahamarrastusega vasakul pool oimu piirkonnas ning nahaaluste verevalumitega paremal pool oimu ja kukla piirkonnas juustega kaetud peanahal. Vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse koos sekundaarsete verevalumitega ajutüves (ajutüve pitsumine) ning hemorraagiline kopsuturse. Surma põhjustanud pea tömp trauma võib olla tekitatud korduvatest löökidest (vähemalt 2-4 löögist) näkku ja juustega kaetud peanahale kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (näiteks rusika, küünarnuki vms esemetega), täielikult ei saa välistada võimalust, et vigastused paremal pool juustega kaetud peanahal võivad olla tekitatud pea põrkumisest/paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpi esemeid või pindu vasakule poole pea piirkonda suunatud löökide tagajärjel. Värske nahaalune verevalum paremal pool rindkere eespinnal võib olla tekitatud nii löögist kõva tömbi piiratud pinnaga esemega kui ka löögist või kukkumisest vastu analoogilist kõva tömpi eset või pinda lühikest aega enne surma saabumist. Ekspertiisist nähtub üheselt, et Xle surma põhjustanud vigastused olid tekitatud korduvatest löökidest näkku ja juustega kaetud peanahale, samuti ei välistanud kohtuarst-ekspert Xl tekkinud vigastusi pea põrkumisest/paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu vasakule poole pea piirkonda suunatud löökide tagajärjel. Lisaks on süüdistatava kaitsja on seisukohal, et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et Hillar Visnapu oleks Xt mingisuguselgi viisil löönud ning et tegemist võis olla ka Zi poolsete 12 löökidega. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Menetluse käigus sõnas tunnistaja Z, et kuna X oli madratsile urineerinud ja endal püksid täis lasknud, siis lõi Hillar teda natuke vastu põske, et X üles tõuseks, aga X ei reageerinud. Ei saa unustada, et ka Z oli joobes ning sellepärast ei pruugi ka detailselt kõike mäletada ning samuti sõltub löökidele antav hinnang igast isikust endast. Samas on Zi puhul tegemist usaldusväärse tõendiga ning seega on usutav, et 2-4 lööki X näkku tegi süüdistatav. Kas need löögid olid õrnad ja piirdusid patsutusega, selles pigem tuleb kahelda, kuivõrd ekspertiis ja Xle tekitatud vigastused näitavad vastupidist ning pigem olid löögid ja viskamised jõulised, sest vastasel juhul ei oleks need tekitanud Xle surmavaid vigastusi. Kaitsja ei ole esitanud ka muidu asjakohaseid tõendeid, et asuda muule seisukohale. See, et kaitsja ei usu ise süüdistatava poolt toimepandud tegusid, ei tähenda koheselt, et süüdistatav neid toime ei pannud. Lisaks sellele ei ole ka tunnistaja Z varjanud, et paar päeva enne X surma lõi ta viimast vastu nina nii et Xl oli mitu päeva hiljemgi veel raske hingata. Ka ekspertiisiaktis on ekspert märkinud teisigi vigastusi, mis Xl esinesid, kuid need ei ole seotud käesoleva kuriteoga. Samas ei ole ekspert tuvastanud Xl vigastusi nina juures. Kuivõrd Xl esines mitmeid erinevaid vigastusi peapiirkonnas, mis olid põhjustatud erinevatest löökidest ning pea põrkumisest/paiskumisest vastu kõvasid tömpe esemeid või pindu, on ebausutav süüdistatava väide, et X tal vaid korra sõrmede vahelt maha libises. Lisaks on suhteliselt ebatõenäoline, et ühe ainsa maha libisemise korral saaks inimene surmavaid vigastusi. Surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt kinnitab ja täpsustab löökidele ja maha kukkumistele rakendatud jõudu ning koostoimes tunnistajate ütlustega ning Hillar Visnapu Häirekeskusele tehtud kõne sisuga tõendavad süüdistatava Hillar Visnapu poolt X maha viskamist ja näkku löömist eksperdiarvamuses kirjeldatud viisil, mille tagajärjel X suri. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava ütlused, millised on vastuolus kõigi teiste kogutud tõenditega, tuleb tõendikogumist kui ebausaldusväärsed välja jätta ning süüküsimus lahendada teiste kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt. Kohus asub seisukohale, et teiste kohtule esitatud ja kohtuistungil kontrollitud ning ülalpool analüüsitud tõenditega on tuvastamist leidnud, et Hillar Visnapu tekitas korduva näkku löömise ja korduva põrandale paiskamisega kannatanu Xle pea kinnise tömbi trauma parempoolse traumaatilise kõvakelmealuse verevalumiga, millega põhjustas kannatanu X surma. Sellest tulenevalt on kohtu veendumuse kohaselt tõendamist leidnud

§ 118

lg 1 p 7 objektiivne koosseis, s.o tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud inimese surm. Senises kohtupraktikas on korduvalt märgitud, et

§ 118

lg 1 p 7 järgi saab karistada üksnes sellist ettevaatamatusest teise inimese surma põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (

§ 121) vastav tagajärg (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2.

juuni

1. a otsus asjas nr 3-1-1-46-15, p 10.1;
2. detsembri
3. a otsus nr 1-16-5213/61, p 16).

§ 121

lg-s 1 kriminaliseeritud kehaline väärkohtlemine sisaldab kahte karistatavat teoalternatiivi - need on tervise kahjustamine (alt 1) ja valu tekitamine (alt 2). Seadusandja on

§ 118

lg-t 1 sõnastades määranud, et sama sätte p-des 1-7 nimetatud tagajärje põhjustanud teo saab koosseisupäraseks lugeda vaid juhul, kui on tuvastatud kannatanule just tervisekahjustuse tekitamine. Sellest tulenevalt on

§ 118

käsitatav vaid

§ 121lg 1 esimese alternatiivi, s.o tervise kahjustamise kvalifitseeriva koosseisuna.

Sellise,

§ 121

lg 1 esimesele alternatiivile vastava tervisekahjustuse tekitamine peab

§ 118lg 1 p 7 kohaldamiseks olema tahtlik.

Järelikult ei saa

§ 118

lg 1 p 7 realiseeritusest isiku käitumises rääkida juhul, kui isik ei kahjustanud objektiivselt kannatanu tervist või kui tal puudus tahtlus tervisekahjustuse tekitamiseks. Oluline on sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis

§ 118lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje surma saabumiseni.

Järgmisena peabki kohus hindama süüdistatava tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja tunnistajate ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanule tervisekahjustused tekitada s.t süüdistatav saavutas püstitatud eesmärgi. 13 Süüdistatava tahtlust tekitada kannatanule tervisekahjustusi kinnitab esmalt ründe korduvus. Süüdistatav lõi kannatanut korduvalt, mis nähtub ekspertiisiaktist ning ka tunnistaja Z ütlustest. Lisaks kannatanu löömisele kinnitab süüdistatava Hillar Visnapu poolt Häirekeskusele tehtud kõne, et ta viskas/paiskas kannatanu ka põrandale. Sellist eesmärki täites näitab käitumise objektiivne külg seda, et eesmärgiks oli löömise ja maha paiskamisega tervisekahjustuste tekitamine. Ka keskmise elukogemusega isik teab, et isikut pea ja näo piirkonda lüües ja teda kukutades vastu põrandat võib kindel olla selles, et löökide ja kukkumise tagajärjel saab kannatanu vigastada. Võttes arvesse, et pea on inimese funktsioneerimise seisukohast väga oluline piirkond, millest sõltub inimese kehaline võime inimväärselt elada ja elus toime tulla ja seda piirkonda tabades võidakse ilmselgelt tekitada tõsisemaid tervisekahjustusi kui teistesse keha piirkondadesse. Seega on teist inimest pea ja näo piirkonda lüües ja teda kukutades ohtliku tervisekahjustuse tekitamine enam ettenähtav kui muudesse piirkondadesse lüües. Samas ei saa vähemalt keskmise elukogemusega isik eeldada, et teist inimest pea ja näo piirkonda lüües ja teda maha kukutades tervisekahjustusi ei teki ja seda sõltumata lööja joobeastmest. Löögi ja kukkumise tagajärjel tekkis kannatanul pea kinnine tömp trauma traumaatilise kõvakelmealuse verevalumiga, millest tekkis peaajuturse koos sekundaarsete verevalumitega ajutüves. Kuivõrd kannatanu suri saadud vigastustesse mõne tunniga ning enne mida tõenäoliselt kaasnes kas suuremal või vähemal määral teadvushäire, mis võis ulatuda isegi sügava teadvusetuseni, pidid löögid ja kukkumised olema tugevad ning see viitab üheselt tervisekahjustuste tekitamise tahtlusele. Kohus leiab, et tervisekahjustuse (pea tömp trauma) tekitas süüdistatav vähemalt kaudse tahtlusega, sest teist inimest korduvalt pea ja näo piirkonda lüües ja teda maha kukutades, pidas ta võimalikuks tervisekahjustuste põhjustamist ning möönis seda. Kohtu arvates kinnitab tahtluse olemasolu ka süüdistatava teojärgne käitumine. Süüdistatav ei osutanud kannatanule abi ning enda ütluste kohaselt jättis ta X koridori lamama. Teda ei huvitanud, mis seisus X oli pärast süüdistatava poolset korduvat maha kukutamist ja näkku löömist. Juhul kui X oleks süüdistatava sõrmede vahelt maha libisenud kogemata, siis poleks süüdistatav kannatanut sinna ükskõikselt maha lebama jätnud, vaid oleks teda abistanud ja tema seisundit kontrollinud. Seda ta aga ei teinud, mis tõendab tahtliku teo toimepanemist Hillar Visnapu poolt. Kohtu hinnangul annab kohtu siseveendumusele tuge süüdistatava tahtluse kohta Xle tervisekahjustusi tekitada ka süüdistatava süüdistusaktist tulenev hilisem käitumine, millest saab üheselt järeldada seda, et tahtliku ja tervisekahjustusi põhjustava vägivalla kasutamine naisterahvaste vastu on süüdistatavale omane. X suri süüdistatava poolt tekitatud tervisekahjustuse tagajärjel vaid mõne tunni jooksul pärast parempoolse traumaatilise kõvakelmealuse verevalumi tekitamist. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka lõpptagajärje, s.o surma suhtes. Kohtu hinnangul süüdistatava tahtlus oli suunatud vaid tervisekahjustuse tekitamisele näo ja pea piirkonda, mille põhjustasid mitmed löögid ja maha kukutamised. Surma põhjustamist süüdistatav ilmselgelt ei soovinud ja maha viskamiste ning näkku löömiste tagajärjel ei saanud see talle olla otseselt ka ette nähtav ja see ei olnud tal ka eesmärgiks. Küll saab järeldada, et süüdistatava käitumine, s.o korduvad löögid näkku ja korduvad põrandale viskamised põhjustasid kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse (pea kinnise tömp trauma paremapoolse traumaatilise kõvakelmealuse verevalumiga), mis põhjustas X surma. Seega on süüdistatava käitumine ja sellele järgnenud tervisekahjustuse tekkimine ja surma saabumine põhjuslikus seoses. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on tahtlikult toime pandud süüteoga, millega põhjustati ettevaatamatusest hooletuse vormis kannatanu surm. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Hillar Visnapu pani toime raske tervisekahjustuse tekitamise, millega on ettevaatamatusest põhjustatud surm, s.o

§ 118lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.2.

121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuriteod 14 Episood 06.07.2020 06.07.2020 Häirekeskusele tehtud kõnesalvestisest nähtub (kd tl 155-158), et Hillar Visnapu helistas Häirekeskusele, et kutsuda enda elukaaslasele Yle kiirabi, kuna viimasel olevat kuklas haav, mis veritseb. Kiirabikaardi (kd tl 171) kohaselt naisterahval peatrauma ja kuklas verine haav. Kiirabilt laekus info, et tegemist on lähisuhtevägivallaga. Naist pekstud korduvalt mehe poolt. Mõlemad osapooled tugevas joobes ja asotsiaalse eluviisiga. Y väidab, et mees lükkas ning seejärel kukkus vastu ahju. Kaasuvalt kurdab mehe poolt peksmist. Kiirabi saabudes lamas Y põrandal, pea verine. Visuaalselt kukla piirkonnas 2 cm haav mõõduka veritsusega. SA Põhja-Eesti Regionaalhaiga väljavõte haigusloost nr 474485224 (kd tl 170 ja pöördel) tõendab, et Y toimetati haiglasse kiirabiga. Elukaaslane lükkas ja patsient kukkus ja lõi pea ära. Selle tagajärjel tekkis pealaele lahtine peahaav 2 cm kukla piirkonnas ning venoosne verejooks haavast. Yle teostati pindmiste haavade ekstsisioon ja kirurgiline korrastus. Isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga (kd tl 160-164) nähtub, et Yl tuvastati umbes 23 cm pikkune peahaav pealael ning veri isiku kaelal. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (kd tl 176 ja pöördel) nähtuvalt 06.07.2020 kell 18:44 allutati Y kontrollile ning isiku kontrollimisel andis indikaatorvahend positiivse näidu alkoholile tulemiga 1,77 mg/l. Kannatanu Y ülekuulamise protokolli (kd tl 185-188) kohaselt on Hillar tema elukaaslane. 06.07.2020 oli ta Hillariga kodus ning tarvitasid koos alkoholi. Neil tekkis suusõnaline konflikt ning nad kasutasid üksteise suhtes ebatsensuurseid väljendeid. Ta alustas solvamist esimesena. Konflikti käigus Hillar kergelt tõukas teda. Selle tagajärjel ta kukkus. Ta ei mäleta, mille vastu ta kukkus. Samuti ei mäleta ta, kas see juhtus õues või toas. Hillar kutsus talle kiirabi peale seda kui Hillar proovis rätikutega peast verd pühkida. Vigastus tekkis tal kukla piirkonda. Kiirabi toimetas ta haiglasse ning peale haava õmblemist tuli Hillar talle haiglasse järele. Varasemalt on nende vahel olnud samuti konflikte ning olnud on ka füüsilist vägivalda. Hillar on teda varasemalt samuti lükanud, kuid eelnevalt ei ole vigastused hullud olnud. Hillar on vägivaldne ainult siis kui ta on alkoholi tarvitanud. Kahtlustatava Hillar Visnapu ülekuulamise protokolli (kd tl 196-198) kohaselt tunnistab ta, et tema ja Y vahel tekkis konflikt, kuid täpsemaid asjaolusid ta ei mäleta. 06.07.2020 olid nad mõlemad kodus ning hommikust alates tarvitasid nad Yga alkoholi. Jõid kahe peale umbes 1,5 liitrit viina. Neil tekkis suusõnaline konflikt, kuid ta ei mäleta, mis selle põhjustas. Ta ei mäleta, et oleks Yt tõuganud. Mäletab ainult, et Yl oli pea verine ja ta puhastas Y pead käterätikutega. Ta ei mäleta, kas konflikt toimus toas või õues. Arvatavasti kutsus ta ise Yle kiirabi. Ka varasemalt on neil suusõnalisi konflikte olnud. Tülid tekivad peamiselt siis kui alkoholi tarvitavad või kui Y pohmelliga ärkab. Oma tegevusega tekitas süüdistatav kannatanule tervisekahjustuse, mis on tõendatud isiku läbivaatuse protokolliga (kd tl 160-164), SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendi EMO kaartiga (kd tl 169 ja pöördel), SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõttega haigusloost nr 474485224 (kd tl 170 ja pöördel) ning kiirabikaardiga (kd tl 171), millede kohaselt tuvastati kannatanul pealae lahtine haav ning kukla piirkonnas hematoom. Puutuvalt süüdistatavale inkrimineeritavale teole õigusliku hinnangu andmisse kohus selgitab, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. 15 Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu Y ülekuulamise protokolli kohaselt mäletab ta ainult seda, et Hillar tõukas teda, kuid ta ei mäleta, mille vastu ta kukkus ning isegi mitte seda, kas nende vahel toimunud intsident toimus väljas või toas. Küll aga olid nad tol päeval Hillariga kahekesi ning seega ei saanud ka keegi teine teda tõugata. Vaadates Y läbivaatuse protokolli koos fototabeliga (kd tl 160-164) nähtub kannatanul süüdistatava poolt tekitatud tervisekahjustus, s.o 2-3 cm pikkune peahaav pealael ning hematoom kukla piirkonnas. Fotosid vaadates puudub kohtul alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, samuti tundub see reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kuigi kannatanul tuvastati alkoholijoove, mis ilmselgelt vähendas valu intensiivsust, pidi kannatanu arvestades tervisekahjustuse suurust ja selle tõttu ka operatiivse esmaabi vajadust haava õmblemiseks ning tervisekahjustuse asukohta valu tundma. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud

§ 121

lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o nii teise inimese tervise kahjustamine kui ka valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Seega on eeltoodud ja omavahel riimuvate tõenditega tõendamist leidnud, et oma tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule valu ja tervisekahjustuse, s.o pealae lahtise haava ning hematoomi kukla piirkonnas. Järgmisena peab kohus hindama Hillar Visnapu tegevuses

§ 121lg 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist.

Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatav oli teadlik sellest, et kannatanu kasutab liikumiseks abivahendeid, mistõttu on tema seismine ja liikumine raskendatud ning tasakaalukaotus võib põhjustada kukkumise. Kuivõrd süüdistatav ja kannatanu olid ka alkoholi tarvitanud, siis seda enam on võimalik ette näha, et tõukamisest võib kannatanu kukkuda ning arvestades seda, et süüdistatava ja kannatanu eluruum on suhteliselt väike, võib kukkuja kukkuda vastu ruumis asuvaid esemeid, mis põhjustab nii valu kui ka tervisekahjustusi. Süüdistatava objektiivsest käitumisest on üheselt näha, et süüdistatav tõukas kannatanut teadlikult ja tahtlikult. Kohus leiab, et süüdistatav ilmselgelt ei seadnud endale eesmärgiks kannatanule ei valu ega tervisekahjustuse tekitamist ning ta ei saanud ka sellise tagajärje saabumises kindel olla, kuid arvestades kannatanu liikumisraskusi ja joovet pidi ta pidama seda võimalikuks ning arvestades seda, et süüdistatav vaatamata sellele asjaolule siiski kannatanut tõukas, pidi ta ka möönma sellise tagajärje saabumist. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 121lg 2 p 2 alusel, s.o kuriteo toimepanemine lähisuhtes.

Kuna kannatanu ja süüdistatav olid elukaaslased, neil oli ühine majapidamine ja ühine eluruum ja nad elasid koos, siis on tegemist süüteo toimepanemisega lähisuhtes ja süütegu tuleb kvalifitseerida

§ 121lg 2 p 2 järgi.

Süüdistusaktis on süüdistatavale süüdistus esitatud

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 alusel, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemises korduvalt ning lähisuhtes. Kohus võtab seisukoha korduvuse osas episoodi 07.10.2020 lõpus. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Episood 07.10.2020 Kannatanu Y suulise kuriteoteate protokolli (kd tl 203-205) kohaselt avaldas Y, et 07.10.2020 kella 14:00 ajal oli ta koos elukaaslase Hillar Visnapuga kodus. Samuti koos nendega oli tema õde Q. Nad kõik kolmekesi tarvitasid alkoholi. Mingi hetkel Hillar hakkas käituma agressiivselt ja lõi teda käega (lahtise käega) vastu nägu vasakusse silma. Pärast lööki tundis ta füüsilist valu ja tal tekkis marrastus. Ülejäänud vigastused olid tal sellest, et ta ise 05.10.2020 alkoholijoobes olles kukkus. 16 Isiku läbivaatuse protokollist (kd tl 207-213) nähtuvalt on läbi vaadatud Y, kelle näo vasakul pool vasaku silma juures on marrastus, ülemise huule peal ja lõua otsas hematoomid ja marrastus, kuklas 3 cm haav, ning vasakul õlal hematoomid. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (kd tl 206 ja pöördel) nähtuvalt allutati 07.10.2020 kell 16:40 Y kontrollile ning tema kontrollimisel andis indikaatorvahend positiivse näidu alkoholile tulemiga 1,85 mg/l. Kannatanu Y kannatanuna antud ütluste (kd tl 214-218) kohaselt mäletab ta, et 07.10.2020 oli ta Hillariga koos ja Ülemiste keskuse juures said nad kokku tema õe Qga. Seejärel liikusid nad kolmekesi nende poole. Kannatanu ja Hillari juures tarvitasid nad kolmekesi 3 pudelit viina. Sellepärast ta mäletab halvasti, mis toimus. Ta ei mäleta, et Hillari ja ta õe vahel oleks olnud mingi konflikt. On võimalik, et ta hakkas Hillari peale karjuma, sest ta on nii ka varem teinud kui nad koos joovad. Ta ei mäleta, miks ta politsei kohale kutsus. Samuti ei mäleta ta, et tal oleks pea lõhki olnud. Tal on vasaku silma all värske sinikas ja muud vigastused näol. Vigastused suu ja nina ümber on tekkinud kukkumisest näoga vastu põrandat, aga keegi ei lükanud vaid ta kukkus ise. On võimalik, et silma alla tegi sinika Hillar Visnapu, kui ta rääkis talle mingeid halbu asju. Täpset olukorda ta ei mäleta. Rohkem inimesi nende juures ei olnud ja Qga ei saanud nad kakelda. Ta ei mäleta ka seda, et Hillar oleks tahtnud astuda suguvahekorda tema või tema õega. Kui Hillar on tõesti löönud teda vastu põske, siis ainult sellepärast, et ta solvas ise Hillarit. Kui ta on Hillarile halbu asju öelnud, siis on Hillar teda löönud. Varasemate kordade kohta ei saa ta konkreetselt meenutada, millal Hillar teda sarnastel asjaolude löönud on, kuid ta kinnitab, et kui ta hakkab Hillariga riidlema, siis on Hillar teda löönud. Rohkem ta ei oska perevägivalla juhtumeid kommenteerida. Mäletab, et Hillar ja ta õde mingi hetk käisid väljas ja olid omaette, aga sellist olukorda, et Hillar lõi Qt, ta ei mäleta. Ql kehavigastusi ta ei näinud. Kannatanu sõnul asub tema sotsiaalosakond Kristiine linnavalitsuse juures. Kui Hillar koju ei tule, siis on tal vaja esitada dokumendid sotsiaalelamispinna saamiseks. Üks kord on ta seda juba teinud, aga siis tekkis tal joomahoog ja ta ei läinud sinna ööbima ja nii kaotas ta sotsiaalelamispinna. Ta ei taha, et Hillarit karistatakse tema löömise eest. Ta on Hillarile nõus andestama ja tal on Hillari abi vaja. Ta näeb lahendusena mitte Hillariga enam koos juua. Kannatanu sõnul on tal raske kõndida, sest 2 aastat tagasi murdis ta jalaluu ja kondid kasvasid valesti kokku. Tal on koguaeg valud ja sellepärast on tal invaliidsus. Kannatanu Q antud ütluste (kd tl 219-221) kohaselt 07.10.2020 oli ta koos enda õe Yga. Õega koos oli ka viimase elukaaslane Hillar Visnapu. Nad olid kolmekesi Lennujaama taga tühermaal ja tarvitasid alkoholi. Y tahtis magada, ta oli purjus. Hillar tahtis temaga suguvahekorda astuda, aga tema ei tahtnud. Ta soovis lahkuda, aga Hillar ei lubanud tal ära minna. Hillar haaras tal jope kraest kinni ja nõudis, et nad põõsastesse läheksid. Ta hakkas karjuma, et ei lähe. Seejärel lõi Hillar teda üks kord rusikaga vastu põske, millest tundis füüsilist valu. Y hakkas teda kaitsma ja karjuma Hillarile, et ta ei puudutaks tema õde. Hillar lõi Yt umbes kolm korda rusikaga vastu pead, kuni Yl hakkas peast verd jooksma. Y tõusis püsti ja hakkas politseile helistama. Tal oli põsk paistes, kuid see oli tingitud hambavalust. Põse peal on sinikas sellest, et Hillar lõi teda rusikaga vastu põske. Peale seda tuli kohale politsei. Ta ei taha, et Hillarit karistatakse põhjusel, et tal on enda õest Yst kahju. Kui Hillar on joobes, siis on ta agressiivne ja peksab naisi. Tegelikult ta ei tohiks sellest rääkida, sest Hillar keelas neil õega sellest rääkida, sest vastasel korral ei hoolitse keegi enam ta õe eest. Tema õde Y on invaliid ja ta vajab pidevalt abi. Hillar abistab teda siis kui ta ei joo, aga ta joob peaaegu kogu aeg. Kannatanu Q läbivaatuse protokollist koos fototabeliga (kd tl 222-224) nähtub, et Ql on vasak põsk paistes ning vasaku põsesarna ja oimu piirkonnas on sinakas laik. Tunnistaja Silver Aaron Kase (Kask) ülekuulamise protokolli (kd tl 225 ja pöördel) kohaselt said nad koos Sander Leinbergiga töökohustusi täites 07.10.2020 kel 14:43 lähisuhtevägivalla väljakutse aadressile xxx xx xxx küla Rae vald Harjumaa. Väljakutse sisu seisnes selles, et teataja sõnul tuli talle mees kallale ning tekitas talle kehalisi vigastusi. Kohale saabudes viibisid nimetatud aadressil Y, Y elukaaslane Hillar Visnapu ja Y õe Q. Kõik isikud olid joobes. Yl olid 17 nähtavad vigastused: vasaku silma juures paistetus, nina all marrastus ja kuklas haav. Isikud rääkisid üksteisele vastuolulist juttu ning algselt Y ei soovinud, et mees ära viiakse, kuid pärast kui isikud teineteisest eraldatud olid, tuli välja, et Hillar oli Yle kallale läinud kella 14:00 paiku ning löönud teda käega vasakule näo piirkonda, millest Y füüsilist valu tundis. Asitõendi vaatlusprotokollist ja rinnakaamera stenogrammi kohta koostatud õiendist (kd tl 228238) nähtub, et välijuht suhtleb meesterahva (kahtlustatav) ja naisterahvaga (tunnistaja), kes on tulnud politseiauto juurde. Välijuht küsib tunnistaja käest, et mis kodus juhtus. Tunnistaja vastab, et ta kukkus. Tunnistaja sõnul on tal kodus kukkus õde (kannatanu). Kell 15:44:37 patrullpolitseinik ja välijuht astuvad majja sisse ja on näha, et tegemist on lähisuhtevägivalla juhtumiga. Majas on näha kannatanu, kes räägib, et kahtlustatav on ta pea lõhkunud. Kannatanu, tunnistaja ja kahtlustatav on alkoholijoobes. Kannatanu sõnade järgi on kõik alkoholi tarvitanud. Pärast seda kahtlustatav läks tunnistaja juurde, et temaga seksida. Kannatanule see ei meeldinud ja sellepärast ta segas vahele. Kahtlustatav muutus seepeale agressiivseks. Kell 15:46:07 kannatanu räägib, et kahtlustatav lõi teda kolm korda. Kannatanu ja kahtlustatav provotseerivad üksteist. 15:51:05 räägib kannatanu, et konflikt on tekkinud tunnistaja süül. Kell 15:56:40 teeb välijuht kannatanust fotod ning on näha, et kannatanul on nina all verine kriimustus. Kannatanu sõnul ta ei tea, kes teda lõi ja ta ei taha, et kahtlustatav jaoskonda viiakse. Kannatanu ja tunnistaja räägivad, et see oli toimunud Ülemiste keskuse juures. Kannatanu räägib, et teda ei ole keegi löönud. Kell 15:58:25 kannatanu ja tunnistaja räägivad, et kannatanut lükati, mille tagajärjel kannatanu ise kukkus. Kell 15:59:10 välijuht küsib kannatanult, et miks ta on öelnud, et meesterahvas teda lõi. Kannatanu vastab, et alguses ta mõtles, et kahtlustatav lõi teda, aga pärast tuli meelde, et mingi tundmatu meesterahvas lükkas teda Ülemiste keskuse juures, mille tagajärjel kannatanu kukkus asfaldi peale. Kannatanu sõnul oli ta šokis. Kahtlustatav Hillar Visnapu ülekuulamise protokolli (kd tl 245-247) kohaselt ei mäleta ta mitte midagi juhtunust. Q on tema elukaaslase Y õde. Qga said nad kokku Ülemiste keskuse juures ja läksid siis tema ja Y juurde. Y kutsus ka enda õe Q neile külla. Tol õhtul kui Q nende juurde tuli, jõi ta vähe ja mäletab toda õhtut hästi, kõik oli rahulik. Järgmisel hommikul hakkasid nad kolmekesi jooma. Neil oli järgi kolm poolikut viina ja üks džin. Ta ei mäleta selle aja jooksul mingit füüsilist kontakti tema ja naiste vahel ega ka naiste vahel. Q ja Y on omavahel enne kakelnud, sest nad ei salli teineteist ja kui joovad, siis võib kakluseni minna. 07.10.2020 füüsilist vägivalda ta ei oska kommenteerida, ei mäleta. Kui ta kellelegi viga tegi, siis kahetseb seda. Kannatanu Y on andnud ajas omavahel lahkenvaid ütlusi. Suulise kuriteoteate kohaselt 07.10.2020 hakkas Hillar Visnapu käituma agressiivselt ja lõi Yt lahtise käega vastu nägu vasakusse silma. Pärast lööki tundis kannatanu füüsilist valu ja tal tekkis marrastus. Seejärel muutis Y kohtueelsel menetluses enda ütlusi ning asus juhtunu osas hoopis teisele seisukohale võrreldes suulises kuriteoteates edastatud infoga (kd tl 203-205). Enda ülekuulamisel sõnas Y, et ta ei mäleta, miks ta politsei kohale kutsus ja samuti ei mäleta, et tal oleks pea lõhki olnud. Samuti nähtub kannatanu ütlustest, et ta tundis juhtunu osas endal süüd, sest pidas võimalikuks, et ta hakkas Hillari peale karjuma, mille tagajärjel viimane võis talle silma alla sinika tekitada küll. Väidetavalt lööb Hillar teda siis kui ta ise viimaset solvab või talle halbu asju ütleb. Suu ja nina ümber olevate vigastuste kohta on Y öelnud, et need on tekkinud kukkumisest näoga vastu põrandat, aga väidetavalt pole keegi teda lükanud, vaid ta on ise kukkunud. Täpset olukorda ta ei mäleta. Samas on kannatanu ülekuulamisel öelnud, et rohkem inimesi nende juures ei olnud ja Qga ei saanud ta ka kakelda. Samuti ei mäleta ta ka seda, et Hillar oleks tahtnud astuda vahekorda tema või tema õega. Ka ei mäleta ta olukorda, et Hillar oleks Qt löönud. Ka politsei saabudes sündmuskohale andis kannatanu Y lühikese aja jooksul välijuhile erinevat teavet asetleidnud sündmuse osas. Algselt sõnas kannatanu Y välijuhile, et tema elukaaslane Hillar Visnapu lõhkus ta pea. Kannatanu selgitas, et Hillar Visnapu läks tema õe Q juurde, et temaga vahekorda astuda. Talle see aga ei meeldinud ja ta segas neile vahele. Seejärel lõi Hillar teda kolm korda. Hetk hiljem ei teadnud kannatanu Y enam, kes teda lõi ja ta ei tahtnud, et Hillar ära viiakse. Järgmisena esitatavad kannatanu Y ja Q juhtunust versiooni, et 18 kõik toimus Ülemiste keskuse juures, kus Yt lükati, mille tagajärjel ta ise kukkus. Küsimusele, et miks Y on öelnud, et Hillar teda lõi, vastas Y, et alguses ta mõtles, et kahtlustatav lõi teda, aga pärast tuli meelde, et mingi tundmatu meesterahvas lükkas teda Ülemiste keskuse juures, mille tagajärjel ta kukkus asfaldi peale. Kannatanu sõnul oli ta šokis. Erinevalt kannatanu Y ütlustest on viimase õde kannatanu Q enda ülekuulamisel öelnud, et Hillar tahtis temaga vahekorda astuda, aga tema ei tahtnud. Ta soovis lahkuda, aga Hillar ei lubanud tal ära minna. Hillar haaras tal jope kraest kinni ja nõudis, et nad põõsastesse läheksid. Ta hakkas karjuma, et ei lähe. Seejärel lõi Hillar teda üks kord rusikaga vastu põske, millest tundis füüsilist valu. Y hakkas teda kaitsma ja karjuma Hillarile, et ta ei puudutaks tema õde. Hillar lõi Yt umbes kolm korda rusikaga vastu pead, kuni Yl hakkas peast verd jooksma. Lisaks sellele, et kannatanu Q on tunnistanud, et Hillar Visnapu kasutas mõlema kannatanu suhtes vägivalda, on ta enda ülekuulamisel selgitanud, et ta ei taha, et Hillarit karistatakse põhjusel, et tal on enda õest Yst kahju, sest Hillar on see, kes tema õe Y eest hoolitseb, kuivõrd viimane on invaliid on vajab pidevalt abi. Mure on aga selles, et Hillar abistab Yt siis kui ta ei joo, aga Hillar joob peaaegu kogu aeg. Kohtu hinnangul kannatanu Y väide, et Ülemiste keskuse juures keegi tundmatu meesterahvas lükkas teda, mille tagajärjel ta asfaldile kukkus ning enda ülekuulamisel väljendatu, et ta ei tea, kes teda või Qt lõi, ega mäleta juhtunust midagi, ei ole usaldusväärsed ega ole kooskõlas kõikide muude kohtueelses menetluses kogutud tõenditega. Samuti on kannatanu Y andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi, mille põhjuseks võib kohtu hinnangul ennekõike pidada sõltuvust süüdistatavast, hirmu süüdistatava ees ning peamiselt seda, et Hillar Visnapu on ainuke inimene, kes kannatanu Yt igapäevastes toimingutes abistab. Seega kardab kannatanu Y kõige rohkem seda, et juhul, kui Hillar Visnapu kinni peetakse ja ka süüdi mõistetakse, mille tulemusel Hillar Visnapu läheks karistust kandma kinnipidamisasutusse, peaks Y üksinda ja iseseisvalt oma eluga hakkama saama ja loobuma ka senisest suhteliselt muretust eluviisist. Kannatanu Y erineval ajal antud ütlused on aga diametraalses vastuolus nii omavahel kui ka teiste kriminaalmenetluses kogutud tõenditega. Seejuures on vastuolu kõige olulisemas, s.o kannatanu Yle tekitatud kehavigastuste tekkimise koha, aja ja tekitaja osas. Kuna kannatanu Y ütlused ei riimu teiste kogutud tõenditega ja on ka omavahel vastuolus, leiab kohus, et kannatanu ütlused tuleb täies ulatuses tõendikogumist kõrvale jätta ning lahendada süüküsimus kriminaaltoimikus leiduvate teiste tõendite pinnalt. Eelmärgitud tõenditest tuleneb, et Y ja Q, kelle suhtes kasutati vägivalda, asusid Hillar Visnapu ja Y elukohas aadressil xxx xx xxx küla, Rae vald, Harjumaa asuvas mahajäetud aiamajas. Kriminaaltoimikust nähtuvalt saabus kannatanu Y väljakutse peale kohale nii politsei kui ka kiirabi ning Y ja Q vaadati läbi ja mõlemale isikule põhjustatud tervisekahjustused fikseeriti isiku läbivaatuse protokollides (kd tl 207-213; 222-224) ning sündmuskohal peeti kinni Hillar Visnapu (kd tl 239-241), kellel tuvastati ka alkoholi tarvitamise tunnused (kd tl 244 ja pöördel). Sündmuskohal viibinud välijuhile selgitas kannatanu Y mitut versiooni juhtunust ning seejuures kõlas tema jutust, et vägivalda tema suhtes kasutas elukaaslane ja osad tervisekahjustused on põhjustatud vägivalla tulemusel. Samuti on kannatanu Q enda ülekuulamisel öelnud, et Hillar tahtis temaga vahekorda astuda, aga tema ei soovinud. Ta üritas lahkuda, aga Hillar ei lubanud tal ära minna ning haaras tal jope kraest kinni ja nõudis, et nad põõsastesse läheksid. Q hakkas enda sõnul karjuma, et ei lähe ning seejärel lõi Hillar teda üks kord rusikaga vastu põske. Sellepeale hakkas Y teda kaitsma ja karjuma Hillari peale ning viimane lõi Yt umbes kolm korda rusikaga vastu pead, kuni Yl hakkas peast verd jooksma. Seega sai tõendeid kogumis hinnates Hillar Visnapule inkrimineeritud õigusvastase käitumise toime panna vaid Hillar Visnapu ja mitte keegi teine. Puutuvalt süüdistatavale inkrimineeritavale teole õigusliku hinnangu andmisse kohus selgitab, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, 19 mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Vaadates kannatanute Y ja Q läbivaatuse protokolle koos fototabelitega (kd tl 207-213; 222224) nähtuvad Yl süüdistatava poolt tekitatud tervisekahjustused, s.o vasaku silma piirkonnas hematoom ja kuklas lahtine haav ning Ql ilmnevad tervisekahjustustena vasaku põse ja oimu piirkonnas hematoomid. Fotosid vaadates puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanute poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kuivõrd aga tegemist on nii hematoomide ja kui ka lahtise haavaga, siis on tegemist ka tervise kahjustamisega. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud

§ 121

lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Järgmisena peab kohus hindama Hillar Visnapu tegevuses

§ 121lg 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist.

Kuriteo asjaoludest, kannatanu Q ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatav tahtis oma elukaaslast ja tema õde mitu korda lüüa rusikaga vastu nägu ja pead ning tegigi seda, tekitades kannatanutele füüsilist valu. Samuti teadis ta ka oma eelneva elukogemuse pinnalt, et löökide tagajärjel on kannatanutel valus ja tekivad vigastused. Kriminaalasjas kogutud tõenditest saab järeldada, et süüdistatav lõi kannatanut Qt selleks, et viimase vastupanu maha suruda ning kannatanut Yt selleks, et lõpetada Y sekkumine Q suhtes vägivalla tarvitamisse ning ainsaks vahendiks nii vastupanu osutamise kui ka sekkumise lõpetamiseks oli kannatanute näkku löömine. Seega oli teo eesmärgiks ka soov saavutada oma teo tagajärg, s.o kannatanutele nii valu kui ka tervisekahjustuse põhjustamine ning sellise tagajärje saavutamine oli ka süüdistatava tegutsemise põhjuseks. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 121lg 2 p 2 alusel, s.o kuriteo toimepanemine lähisuhtes.

Kuna kannatanu Y on süüdistatava elukaaslane ja nad elasid koos, mida on kinnitanud nii Y, Q kui ka süüdistatav ise, siis on tegemist lähisuhtega ja süütegu tuleb kvalifitseerida

§ 121lg 2 p 2 järgi.

Kuna eeltoodust nähtub, et süüdistatav Hillar Visnapu on toime pannud

§ 121

ettenähtud kuriteod korduvalt, s.h korduvalt ka enda elukaaslase vastu 06.07.2020 ja 07.10.2020, s.o lähisuhtes ning 07.10.2020 ka Q vastu, siis tuleb kuriteod kvalifitseerida

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt ning lähisuhtes. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Hillar Visnapu toime

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. 3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 118

lg 1 p 7 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Seadusandja on

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni viis aastat. 20 Hinnates Hillar Visnapu süü suurust

§ 118

lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav lõi kannatanut korduvalt näkku ja samuti paiskas teda korduvalt põrandale, mille tagajärjel sai kannatanu rasked tervisekahjustused ja suri. Kohtu hinnangul arvestades süüteo asjaolusid, vigastuste tekitamise intensiivsust ja süüdistatava ükskõikset käitumist kannatanu suhtes on süüdistatava süü keskmine. Kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Eeltoodust lähtuvalt ning arvestades tekitatud tervisekahjustuse ulatust, süüdistatava keskmist süüd ning kergendava asjaolu olemasolu, kuid samuti ka seda, et süüdistatav on varem teiseliigilise kuriteo toimepanemise eest kriminaalkorras karistatud, leiab kohus, et süüdistatavale saab mõista karistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Hinnates Hillar Visnapu süü suurust

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 3 kehalise väärkohtlemise episoodi toimepanemist, millega tekitati kahele kannatanule tervisekahjustusi ja valu. Kuigi vägivald ei olnud väga intensiivne, siis on tegemist 2 kvalifitseeriva tunnuse esinemisega, s.h lähisuhte vägivallaga, mistõttu hindab kohus süüdistatava süüd keskmiseks. Arvestada tuleb ka seda, et kuivõrd tegemist on perevägivallaga, mis on ühiskonnas väga taunitav, siis peab karistus väljendama ühiskonna hukkamõistu sellisele käitumisele. Seejuures on lisaks kahe kannatanu suhtes toime pandud vägivallale tuvastatud ka lähisuhtevägivalla korduv toimepanemine. Kuivõrd

§ 121

lg 2 p 2, 3 sanktsioon näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, s.o nii rahalise karistuse kui ka vangistuse, tuleb tuvastada kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega ning kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Rahalise karistuse kohaldamise võimalikkusesse puutuvalt peab kohus vajalikuks märkida alljärgnevat. Ankeetandmete kohaselt Hillar Visnapu ei tööta ning tal puudub püsiv ja legaalne sissetulek. Süüdistatava enda ülekuulamisprotokollist (tl 245-247) nähtuvalt on süüdistatav selgitanud, et ta ei tööta ja tal ei õnnestu ka tööd leida kuna teda on varem karistatud ja teda tööle ei võeta ning sissetuleku saamiseks korjab pudeleid. Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed Hillar Visnapu sissetulekute kohta, kuivõrd Hillar Visnapu ei ole 2018 ja 2019 aasta kohta tuludeklaratsioone esitanud, samuti puuduvad andmed temale väljamaksete tegemise kohta (tl 258). Seega ei ole kriminaalmenetluses tuvastatud ühtegi Hillar Visnapu tuluallikat, mis viitab sellele, et Hillar Visnapul mingitki legaalset sissetulekut ei ole. Seejuures lasub süüdistataval ka menetluskulude hüvitamise kohustus, mis kogumis on niivõrd suured, et nendele veel rahalise karistuse lisandumine muudaks kõigi rahaliste kohustuste täitmise ebareaalseks ning rahaline karistus ei oleks täidetav. Lisaks sellele karistatakse süüdistatavat

§ 118

lg 1 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest pikemaajalise vangistusega ning kinnipidamiskohas ei pruugi süüdistatav olla igapäevaselt tööga hõivatud, s.t ka lähiaastatel ei saa prognoosida, et süüdistataval tekiks mingi sissetulek. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et rahalise karistuse kohaldamisest tuleb loobuda ning süüdistatavale tuleb mõista karistusena vangistus. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et perevägivalla eest mõistetakse karistuseks vangistus, suurendab ka teiste isikute turvatunnet. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses tunnistanud süütegude toimepanemist nii kannatanu Y kui ka Q suhtes, õigupoolest on ta märkinud, et juhul, kui ta tegi kellelegi viga, siis ta kahetseb seda, on alati oma tegusid tunnistanud kui on neid mäletanud. Seega arvestab kohus süüdistatava kahetsusavaldustega. Raskendavaks asjaoluks loeb kohus süüteo toimepanemist isiku suhtes, 21 kes on süüdistatavast perekondlikus sõltuvuses

§ 58

p 4 mõttes, kuivõrd süüdistatava elukaaslasest kannatanu Y vajab enda liikumisraskuse tõttu igapäevast abi ning tuge. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Arvestades kõike eeltoodut, s.h nii kergendava kui ka raskendava asjaolu esinemist, on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistus mingil määral alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Liitkaristuse mõistmisel lähtub kohus

§ 64

lg-st 1, mille kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna

§ 118

lg 1 p 7 ja § 121 lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteod olid suunatud sama õigushüve vastu, kuid erinevaid kannatanuid ja kuritegude toimepanemise vahelisi ajavahemikke arvestades toime pandud erineva tahtlusega, peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes rangeimat karistuste liitmise viisi, s.o üksikkaristustest raskeima suurendamist, kuid seda siiski mitte täies ulatuses. Karistusregistri andmete kohaselt on Hillar Visnapud varem karistatud Harju Maakohtu 29.11.2017 otsusega

§ 201

lg 2 p 1 järgi vangistusega 4 kuud, milline karistus jäeti

§ 74lg 1 ja 3 alusel 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga kohaldamata.

Katseaeg lõppes 29.05.2019. Kuivõrd kriminaalasi lahendatakse lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada süüdistatavale mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdistataval 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 2 kehtivat väärteokaristust. Karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii

§ 73kui ka § 74 sätteid.

Karistuse kohaldamata jätmise tingimuste valikul tuleb käesoleval juhul lähtuda süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude iseloomust ning süüdistatava suhtumisest oma tegudesse. Antud juhul ei esine mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Kohus ei saa karistuse mõistmisel lähtuda asjaolust, et kannatanu Y ei käi tööl ning ta on enda abivajaduse tõttu sõltuv süüdistatavast. Vabadusse jäädes asuks Hillar Visnapu elama enda endisesse elukohta xxx xx (mahajäetud aiamaja), xxx küla, Rae vald, Harjumaa, kuhu võib suure tõenäosusega naasta ka tema elukaaslane Y, mis võib viia uute konfliktide tekkimiseni. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest süüdistatava käitumine kuritegude toimepanemisele eelnenud ajale ja ka sündmuste asetleidmise päevale, millistest käitumistest võib teha järeldusi süüdistatava mõningase alkoholilembuse kohta, mis soodustas ka süüdistatava õigusvastast käitumist, mis lõppkokkuvõttes osutus õigusvastaseks ja viis raske tervisekahjustuse tekitamise ja selle tulemusel ühe isiku surmani, sellele järgnevalt ka järgmiste väärkohtlemisteni. Kohtu arvates välistab kriminaaltoimikust nähtuv süüdistatava eluviis süüdistatavale mõistetava karistuse 22 tingimisi kohaldamata jätmise, kuivõrd süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele

§ 75lg 1 ja 2 mõttes.

Lisaks eeldaks käitumiskontrollile allutamine püsiva elukoha olemasolu, kuid kriminaalasjas kogutud tõenditest saab järeldada, et süüdistatava eluruumiks on omavoliliselt hõivatud ehitis, milles puudub ka elekter.

§ 73

alusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine tuleks aga kõne alla varem karistamata isiku suhtes või keda karistatakse üksiku kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatavat süüdistatakse aga kolme tervisevastase kuriteo toimepanemises kolme kannatanu suhtes. Seega puudub igasugune alus kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist ja mõistetud vangistus tuleb määrata ära kandmisele täies ulatuses.

1. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava Hillar Visnapu menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest, määratud kaitsjatele kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses makstud tasu ja ekspertiisikulu. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Määratud kaitsjatele määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud kaitsjate esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kuivõrd kohtueelsel menetlusel makstud tasu on tuvastatav kaitsjate taotlustest, millistes on kirjeldatud kaitsjate osavõttu menetlustoimingutest ning kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav lisaks taotlustele ka kohtuistungiprotokollidest, on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses menetluse ajakuluga. Kuivõrd kriminaalasi saadeti kohtusse üldmenetluses, kus kaitsja osavõtt on kohustuslik ning kohtulikul arutamisel mindi üle lühimenetlusele, kuid süüdistatavat süüdistati esimese astme kuriteo toimepanemises, oli kaitsja osavõtt kohtumenetlusest nii või teisiti kohustuslik. Sellest tulenevalt ei saa kohus asuda arutlema selle üle kas kaitsja toimingud süüdistatava kaitsmiseks olid vajalikud või mitte. Küll saab kriminaalmenetlusest kui tervikust tulenevalt asuda seisukohale, et isegi juhul, kui kaitsja osavõtt ei oleks olnud kohustuslik, olid kaitsja toimingud vajalikud ja põhjendatud. Seega saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjatele makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 20E-AOS0013/94 kulu osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiis oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemus toetas süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleks eelnimetatud ekspertiisikulu jätta süüdistatava kanda täies mahus. Süüdistatava Hillar Visnapu ankeetandmete kohaselt ta ei tööta ja maksukohuslaste registrist (kd tl 258) nähtub, et Maksu-ja Tolliametil puuduvad andmed Hillar Visnapu tulude kohta, sest ta ei ole 2019 aasta ja 2018 aasta kohta tuludeklaratsiooni esitanud. Samuti puuduvad andmed 23 temale 2019 aastal tehtud väljamaksete kohta. Samas süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamist. Kohus leiab sedagi, et süüdistatavat süüdistatakse esimese astme kuriteo toimepanemises, mille menetlemisega kaasnevad süüteo eripärast ja tõendamisesemest tulenevalt ka suuremad menetluskulud. Lisaks sellele süüdistatakse süüdistatavat veel teise astme kuritegude toimepanemises. Seega ei ole süüdistuses etteheidetud õigusvastane käitumine juhuslik episood süüdistatava elus, vaid tegemist on korduvate tervisevastaste süütegudega erinevate kannatanute suhtes ning kuivõrd süüdistatav on ka varem karistatud isikuks, siis on ta teadlik ka sellest, et iga järgmise kuriteo menetlemisega kaasnevad kulud jäävad taas tema kanda. Seetõttu leiab kohus, et väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja välja mõistetavad menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samas leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust, süüdistataval legaalse sissetuleku puudumist ja mõistetava vangistuse pikkust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval hüvitada menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).
3. ASITÕENDID JA SALVESTISED Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid ning neid on ka vaadeldud. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas ära võetud erinevaid asitõendeid, mis kõik asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (akt 20ATH02003). 13.02.2020 sündmuskoha vaatluse käigus Harjumaal Rae vallas xxx külas Hillar Visnapu ja Y kasutuses olevast aiamajast GPS koordinaatidega N: xxx E: xxx on avastatud ja kaasa võetud X musta värvi jope (pakend 2), halli värvi villane müts (pakend 1), jope parempoolsest küljetaskust leitud sigaretipakk LD, 3 tk välgumihklit, Tic-Tac kommikarp, klaaspudel Aramis, puuteproov veresarnasest määrdumisest halli värvi mütsil (pakend 1.1), puuteproovid veresarnasest määrdumiselt jopelt (pakendid 2.2-2.6) ja X musta värvi mobiiltelefon EvelatusE (IMEI 1: xxxxxxxxxxxx; IMEI 2: xxxxxxxxxxxx) koos kõnekaardiga Elisa (XXXXXXXXXXXX). Kohus leiab, et kuivõrd nende esemete puhul on tegemist asjadega (jope, müts, jope taskutest leitud asjad, telefon), mille omanik on surnud ja milliste tagastamist keegi ei ole soovinud ning puuteproovid minetavad otsuse jõustumisel oma tõendusliku väärtuse, on tegemist väärtusetute asjadega, mistõttu tuleb need hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. 13.02.2020 sündmuskoha vaatluse käigus Harjumaal Rae vallas xxx külas Hillar Visnapu ja Y kasutuses olevast aiamajast GPS koordinaatidega N: xxx E: xxx on avastatud ja kaasa võetud jope parempoolsest küljetaskust leitud sularaha 1x0,05€, 1x0,02€, 2x1€, 1x2€, mis on hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1, Tallinn (kd tl 261-262). Kuivõrd tegemist on Xle kuuluva sularahaga ning X on surnud ning tema seadusjärgseid pärijaid ei ole tuvastatud, ei saa leitud sularaha KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule tagastada. Seetõttu tuleb 24 asitõendite hoidlas hoiustatud sularaha, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, anda KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel riigi omandisse. 13.02.2020 sündmuskoha vaatluse käigus Harjumaal Rae vallas xxx külas Hillar Visnapu ja Y kasutuses olevast aiamajast GPS koordinaatidega N: xxx E: xxx on avastatud ja kaasa võetud punast värvi rahakott, milles ühiskaart, pangakaart Z nimele ja 38 eurosenti. Kriminaalasjas on üheselt tuvastatud, et tegemist on Zle kuuluvate esemetega ja seetõttu on tuvastatud ka asjade omanik. Seega tuleb need asjad kohtuotsuse jõustumise järgselt KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada asjade omanikule Zle. Morgist on kaasa võetud X seljas olnud riided, s.o helehalli-punasetriibuline kootud kampsun, rohekashall eest kaeluse osast nööpidega suletav pikkade varrukatega dressipluus, punane kootud kampsun, mustad viigipüksid, millel must hallist metallist pandlaga püksirihm, mustad kummivärvliga ADIDAS dressipüksid, beežid aluspüksid, mustapunase-sinise-valgetriibulised sokid ja tumesinised NIKE tossud. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on Xle kuulunud esemetega ning X on surnud ja tema seadusjärgseid pärijaid ei ole tuvastatud ning asjadel puudub ka kaubanduslik väärtus, on tegemist väärtusetute asjadega, milliste tagastamist keegi ei ole taotlenud, mistõttu tuleb need hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Kriminaaltoimikus on 1 DVD-R plaat Häirekeskusele tehtud kõne salvestisega (tl 159), 1 DVDR plaat vormikaamera 07.10.2020 salvestisega, 1 DVD-R plaat Hillar Visnapu ütluste olustikuga seostamise ning 5 CD-R plaati Häirekeskusele tehtud kõnede salvestistega (tl 287). Kuivõrd tegemist on teabekandjatega, millel on tõendamiseset puudutav oluline tõendusteave, tuleb need teabekandjad jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 25