2-19-18681/10

2-19-18681 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 25.02.

1. a, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-18681 Tsiviilasi T. M. hagi U. M. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:); Kostja: U. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ; e-post: Kohtuistungi aeg 11.02.
2. a RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Lahutada T. M. ja U. M. abielu, mis sõlmiti 03.07.
5. a Tartu Maavalitsuses.
6. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. T. M. esitas 27.11.
8. a kohtule hagiavalduse U. M. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu Tartu Maavalitsuses 03.07.2013.a. Pooled ei ole juba aastaid koos elanud. Kooselu toimus abielu sõlmimise järgselt vaid paar aastat.
9. aastal andsid pooled Tartu Perekonnaseisuametile lahutusavalduse, kuid abielu jäi tookord lahutamata, kuna kostja sõitis ära Soome. Kuna kostja perekonnaseisuasutusse kohale ei tule, siis taotleb hageja abielu lahutamist kohtu kaudu.
10. Kohus võttis hagi 05.12.
11. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
12. Kostja U. M. esitas 27.12.
13. a kohtule taotluse temale juriidilise abi andmiseks. Sisuliselt U. M. abielu lahutamise nõudele ei vastanud.
14. Kohus käsitles U. M. taotlust riigi õigusabi saamise taotlusena. Kohus jättis kostja taotluse 21.01.
15. a määrusega rahuldamata, leides, et kostja on võimeline abielu lahutamise menetluses ise oma õigusi kaitsma.
16. 11.02.
17. a pidas kohus asja arutamiseks kohtuistungi. Istungil osalesid mõlemad pooled isiklikult. Hageja jäi hagis esitatud nõude juurde ja taotles, et kohus lahutaks poolte abielu. Kostja ei esitanud hagile vastuväiteid ja oli abielu lahutamisega nõus. Mõlemad pooled leidsid, et nende abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kumbki ei pidanud võimalikuks abielusuhete taastamist ega soovinud suhete taastamiseks leppimisaega. KOHTU SEISUKOHT
18. Kohus leiab, et hagi abielu lahutamise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hageja T. M. ja kostja U. M. abielu sõlmiti 03.07.
19. a Tartu Maavalitsuses (tl 4). Poolte ütlustest nähtuvalt ei ole nende vahel enam abielulisi suhteid ning nende kooselu lõppes rohkem kui kaks aastat tagasi. Kumbki pool ei avaldanud soovi kooselu ega suhteid taastada. Kohus leiab, et esitatud asjaolude alusel saab lugeda, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel puudub tahe abielulisi suhteid taastada. Arvestades asjaolusid, puudub kohtu hinnangul vajadus võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et abielu lahutamise eeldused on täidetud ja poolte abielu tuleb lahutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Menetluskulude jaotus 2
20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus abielu lahutamise hagi, seega TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb poolte menetluskulud jäta poolte endi kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on hageja poolt hagilt tasutud riigilõiv 100 eurot, mis jääb hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3