Obsah (14)

§ 217§ 126§ 180§ 182§ 49§ 221§ 14§ 223§ 288§ 37§ 310§ 313§ 175§ 179

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Sekretär Kriminaalasi Ringkonnaprokurör Süüdistatav Kaitsja Kannatanu esindaja Kolmanda isiku esin

§ 217

lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 14.02.2017.a kell 19:45 kuni 16.02.2017.a kell 17:20, kehtiv tõkend puudub; Vandeadvokaat Aadu Luberg Vandeadvokaat Anto Kasak Vandeadvokaat Tanel Mällas Juhindudes

§-st § 126 lg 3 p.p 1, 2; § 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §-dest 311-313, VÕS § -dest 1043; § 1045 lg 1 p 2; KarS §-dest 56 lg 1; § 68 lg 1; KarS § 73 lg 1,3 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Erki Otti KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära arvestades päevamäära suuruseks 3,20.- (kolm eurot ja kakskümmend senti) eurot s.o. summas 800.- (kaheksasada) eurot.
2. KarS § 68 lg 1 alusel ümber arvutada Erki Otti poolt eelvangistuses viibitud aeg 14.02.2017.a – 16.02.20217.a s.o. 3 (kolm) päeva vangistust rahaliseks karistuseks, lugeda Erki Ottil rahalisest karistusest kantuks 9 päevamäära, seega ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks mõista Erki Ottile rahaline karistus 241 (kakssada nelikümmend üks) päevamäära s.o. summas 771,20.(seitsesada seitsekümmend üks eurot ja kakskümmend senti) eurot.
3. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et Erki Ottile mõistetud ärakandmata rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui Erki Otti ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
4. KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda Erki Otti määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 02.09.2020.a.
5. Juhindudes VÕS §-dest 1043 ja § 1045 rahuldada kannatanu X OÜ (registrikood: xxxxxxxxx) poolt Erki Otti vastu esitatud tsiviilhagi 20 760.- (kakskümmend tuhat seitsesada kuuskümmend) eurot varalise kahju nõudes.
6. Erki Ottilt välja mõista kannatanu kasuks tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 20 760.- (kakskümmend tuhat seitsesada kuuskümmend) eurot. Välja mõistetud tsiviilhagi tuleb Erki Ottil tasuda kannatanu X OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX.
7. Juhindudes

§ 126

lg 3 p 1 kriminaalasja materjalide juures olevad CD plaadid, kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde. 8. Asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed: • Harju Maakohtu 09.02.2017 määrusega nr xxx konfiskeerimise tagamiseks arestitud veised põllumajandusloomade registri registrinumbritega XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX ja XXXXXXXXX, millised on antud vastutavale hoiule kannatanu X OÜ esindaja Cle,

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel jätta X OÜ valdusesse.

• Käesoleva kriminaalasja raames G OÜ-lt ära võetud pull põllumajandusloomade registri registrinumbriga XXXXXXXXX, milline on antud vastutavale hoiule kannatanu X OÜ esindaja Cle,

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel jätta X OÜ valdusesse.

• Käesoleva kriminaalasja raames G OÜ-lt ära võetud veis põllumajandusloomade registri registrinumbriga XXXXXXXXX, milline on antud vastutavale hoiule süüdistatavale Erki Ottile,

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel anda üle X OÜ valdusesse.

• Harju Maakohtu 09.02.2017 määrusega nr xxx konfiskeerimise tagamiseks arestitud kolmandale isikule OÜ Q nimele vormistatud maastur BMW X5 (xxxxxx, hilisem registreerimisnumber xxxxxx), mis asub Rahumäe tee 6 parklas, juhindudes

§ 126lg 3 p 6 anda kohtuotsuse jõustumisel riigi omandisse.

• Käesoleva kriminaalasja raames ATV Kawasaki KVF650D (registreerimisnumbriga xxxxxx), milline asub X OÜ valduses,

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel jätta X OÜ valdusesse.

• Süüdistatava Erki Otti poolt 10.03.2017 vabatahtlikult välja antud ratastraktor MTZ82 (registreerimisnumbriga xxxxxx), milline asub Rahumäe tee 6 parklas,

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel anda üle X OÜ valdusesse.

9.

§-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel Erki Ottilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna: • • sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.(kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; kohtueelses menetluses õigusabi teenuse osutamisega seotud kaitsjatasu kogusummas 240.-(kakssada nelikümmend) eurot; 10.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et välja mõistetud sundraha ning kaitsjatasu tuleb Erki Ottil tasuda 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel Erki Ottile posti teel aadressile: xxx, xxx küla, xxx vald, Ida - Virumaa. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 11. Juhindudes

§ 182

lg 2 mõista Erki Ottilt kannatanu X OÜ (registrikood: xxxxxxxxx) kasuks välja kannatanul tekkinud õigusabi kulud kogusummas 2875.(kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) eurot. Välja mõistetud kannatanu õigusabi kulud tuleb Erki Ottil tasuda kannatanu X OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX. 2 12. Juhindudes

§-dest 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 Erki Ottil endal tekkinud õigusabi kulud summas 7350.- (seitse tuhat kolmsada viiskümmend) eurot jätta Erki Otti enda kanda.

1. Kolmandal isikul OÜ Q (registrikood: xxxxxxxxx) tekkinud õigusabi kulud kogusummas 3441.- (kolm tuhat nelisada nelikümmend üks) eurot jätta kolmanda isiku enda kanda.
2. Juhindudes SKHS § 18 lg 1 jätta Erki Otti kaitsja vandeadvokaat A. Lubergi taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kirjalik apellatsioonkaebus esitatakse kirjalikult Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav
3. Septembril 2020.a kell 16.
4. Süüdistus Erki Otti on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema olles alates 29.02.2012 X OÜ (registrikood xxxxxxxxx) teine juhatuse liige ning kasutades ära ÄS § 181 lõikest 1 tulenevat juhatuse liikme õigust osaühingu esindamiseks kõikide tehingute tegemisel, pööras talle X OÜ juhatuse liikmena ÄS § 180 lg 1 ning ÄS § 181 lg 1 alusel usaldatud X OÜ vara, s.o. sõiduki BMW X5 (registreerimisnumbriga xxxxxx; VIN-koodiga XXXXXXXXXXXX; väärtusega 9000.- eurot), ATV Kawasaki KVF650D (registreerimisnumbriga xxxxxx; VIN-koodiga XXXXXXXXXXXX; väärtusega 3500.- eurot) ning 21 veist (väärtusega kokku 22 580.- eurot) ebaseaduslikult, ilma X OÜ ainuosaniku C teadmise ja nõusolekuta, ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamest väljuvana, ÄS § 181 lõigetest 3 ja 4 tulenevat esindusõiguse piirangut ning ÄS § 187 lg 1 ja TsÜS § 35 sätestatud äriühingu huvide järgmise- ning lojaalsuskohustust eirates, enda 100%-lise kontrolli all oleva äriühingu G OÜ (registrikood xxxxxxx) kasuks. Tegutsedes tehingu tegemisel samaaegselt nii X OÜ kui G OÜ juhatuse liikmena, omamata ÄS § 181 lõigetes 3 ja 4 nimetatud X OÜ osaniku nõusolekut, allkirjastas ning esitas Erki Otti 20.11.2015 Maanteeameti liiklusregistrile X OÜ-le kuulunud sõidukite BMW X5 (xxxxxx, hilisem registreerimisnumber xxxxxx) ja Kawasaki KVF650D (xxxxxx) müügilepingud ning registrikannete muutmise taotlused sõidukite vormistamiseks G OÜ nimele, vähendades selliselt X OÜ vara ilma vastusooritust saamata ning majanduslikku põhjendust omamata, pöörates X OÜ vara ebaseaduslikult G OÜ kasuks. Kuigi müügilepingute p 1 kohaselt kohustus ostja, s.o. G OÜ tasuma X OÜ-le sõidukite ostuhinna, ei ole ostuhinda X OÜ-le käesoleva ajani tasutud ehk E. Otti viis X OÜ vara ettevõttest välja vastusooritust saamata. Manifesteerides sõidukite BMW X5 (xxxxxx) ning Kawasaki KVF650D (xxxxxx) omastamistahet, loovutas G OÜ, mida tehingu tegemisel esindas juhatuse liige Erki Otti, 21.11.2015 sõiduki BMW X5 (xxxxxx) omandi E. Otti vennapojale Ole kuuluvale äriühingule 3 N OÜ (registrikood xxxxxxxxxx), allkirjastades omanikuvahetuse kinnituse. Samuti loovutas G OÜ, mida tehingu tegemisel esindas süüdistatav E. Otti, 21.11.2015 sõiduki Kawasaki KVF650D (registreerimisnumbriga xxxxxx) omandi E. Otti vennapoeg Ole, allkirjastades omanikuvahetuse kinnituse. Seejärel 23.11.2015 kella 13.30 paiku hõivati Tallinna linnas xxx xx asuva korterelamu ette pargitud sõiduk BMW X5 (xxxxxx) X OÜ ainuosaniku loa ning teadmiseta ja teisaldati parkimiskohalt. 01.12.2015 registreeriti sõiduk BMW X5 (xxxxxx, hilisem registreerimisnumber xxxxxx) Maanteeameti liiklusregistris omakorda süüdistatava E. Otti venna T äriühingu Osaühing Q (registrikood xxxxxxxxx) nimele. X OÜ-le kuulunud veiste ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramiseks esitas Erki Otti 01.07.2015 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse X OÜ-le kuulunud 21 alljärgneva põllumajandusloomade registri registrinumbritega veise ümbervormistamiseks G OÜ nimele alates 02.07.2015: 1) Lehmik, tõug HF, reg.nr XXXXXXXXX, väärtusega 1080.- eurot; 2) Lehm, tõug HF, reg.nr XXXXXXXXX, väärtusega 1320.- eurot; 3) Pull, tõug HF, reg.nr XXXXXXXXX, väärtusega 980 eurot; 4) Lehm, tõug HF, reg.nr XXXXXXXXX, väärtusega1320.- eurot; 5) Pull, tõug HF, reg.nr XXXXXXXXX, väärtusega 980.- eurot; 6) Lehm, tõug HF, reg.nr XXXXXXXXX, väärtusega 1320.- eurot; 7) Pull, tõug HF, reg.nr XXXXXXXXX, väärtusega 980 eurot; 8) Pull, tõug HF, reg.nr XXXXXXXXX, väärtusega 980 eurot; 9) Pull, tõug HF, reg.nr XXXXXXXXX, väärtusega 980.- eurot; 10) Pull, tõug HF, reg.nr XXXXXXXXX, väärtusega 300.- eurot; 11) Lehm, tõug HF, reg.nr XXXXXXXXX, väärtusega 1320.- eurot; 12) Lehm, tõug HF, reg.nr XXXXXXXXX, väärtusega 1320.- eurot; 13) Lehmik, tõug HF, reg.nr XXXXXXXXX, väärtusega 1080.- eurot; 14) Lehm, tõug HF, reg.nr XXXXXXXXX, väärtusega 1320.- eurot; 15) Lehm, tõug HF, reg.nr XXXXXXXXX, väärtusega 1320.- eurot; 16) Pull, tõug HF, reg.nr XXXXXXXXX, väärtusega 980.- eurot; 17) Lehmik, tõug HF, reg.nr XXXXXXXXX, väärtusega 1080.- eurot; 18) Pull, tõug HF, reg.nr XXXXXXXXX, väärtusega 300.- eurot; 19) Lehm, tõug EPK, reg.nr XXXXXXXXX, väärtusega 1320.- eurot; 20) Lehm, tõug EPK, reg.nr XXXXXXXXX, väärtusega 320.- eurot; 21) Pull, tõug HF, reg.nr XXXXXXXXX, väärtusega 980.- eurot. Seejärel 12.08.2015, 16.09.2015 ja 15.10.2015 realiseeris G OÜ, mida juhatuse liige oli E. Otti, veised vastavalt numbritega XXXXXXXXX (väärtusega 980 eurot), XXXXXXXXX (väärtusega 980 eurot) ja XXXXXXXXX (väärtusega 980 eurot) lihaks, manifesteerides sellega objektiivselt avalduval moel veiste omastamistahet. Ajavahemikul 15.11.2015 kuni 21.11.2015 toimetas E. Otti X OÜ-le kuulunud 18 veist põllumajandusloomade registri registrinumbritega XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX ja XXXXXXXXX omavoliliselt X OÜ kasutuses olevalt, Harjumaal xxx vallas xxx külas asuvalt xxx kinnistult omavoliliselt minema Ida-Virumaal xxx vallas xxx külas asuvale kinnistule, vähendades selliselt X OÜ vara ilma vastusooritust saamata ning X OÜ majanduslike huvidega arvestamata, manifesteerides sellega objektiivselt avalduval moel veiste omastamistahet. 4 Seega pani Erki Otti toime isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramise, s.o. pani toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale laekus 07.08.2019.a Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Alar Lehesmets poolt Erki Otti suhtes koostatud süüdistusakt üldmenetluses, mille kohaselt Erki Ottile esitati süüdistus KarS § 201 lg 1 järgi. 16.09.2019.a Harju Maakohtu määrusega anti Erki Otti KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude süüdistuses kohtu alla üldmenetluses. Kohus võttis menetlusse kannatanu X OÜ Erki Otti vastu esitatud tsiviilhagi 20 760.- euro materiaalse kahju hüvitamise nõudes (kd III tl 9-19). Kriminaalasja arutati avalikel kohtuistungitel 01.10.2019.a, 29.10.2019.a, 01.11.2019.a 06.11.2019.a, 13.01.2020.a, 22.01.2020.a, 21.02.2020.a, 02.03.2020.a ja 27.05.2020.a (kd III tl 24-27, 87-88, 90-98, 100-116, 121-133, 134-137, 140-162, 163-177, 180-183). Erki Otti kinnitas kohtus, et esitatud süüdistus on talle arusaadav, kuid end talle etteheidetud kuriteos ta süüdi ei tunnista, andes omalt poolt detailseid ütlusi temale esitatud süüdistuse osas 21.02.2020.a toimunud kohtuistungil (kd III tl 93, 146-162). Kohus uuris prokuröri taotlusel kaitsjate nõusolekul järgmisi süüdistusakti punktis 16 välja toodud dokumentaalseid ning digitaalseid ja süüdistatavat iseloomustavaid tõendeid: • • • • • • • • • • • • • 21.11.2015.a kuriteoteate lisadeks olevaid X OÜ arvelduskontode nr XXXXXXXXXXXXX ning XXXXXXXXXXXXXX väljavõtteid ajavahemiku 01.01.2015.a kuni 21.11.201.a kohta (kd I tl 1-15). 21.11.2015.a X OÜ osaniku otsust (kd I tl 16-17). X OÜ äriregistri andmete väljatrükki ning X OÜ põhikirja (kd I tl 18-19). G OÜ äriregistri andmete väljatrükki (kd I tl 20-21). 25.01.2016.a päringut Maanteeametile ning 04.02.2016.a vastust nr xxxx järelepärimisele koos lisadega – registriväljavõtteid liiklusregistris registreeritud X OÜ omandis olnud sõidukitest ning sõidukite omanikuvahetuse dokumente (kd I tl 131-147; 150-156). E. K. 5.02.2018.a kell 10.10 saadetud elektronkirja Maanteeameti 04.02.2016.a vastuse nr xxxx selgituseks (kd I tl 22-45). 14.02.2012.a kinnistu müügilepingut (kd I tl 46-54). 04.04.2016.a Harju Maakohtu kohtuotsust ning Tallinna Ringkonnakohtu 9.11.2016.a kohtumäärust asjas nr xxx (kd I tl 55-71). OÜ Q 09.10.2018.a hagiavaldust asjas nr xxx X OÜ vastu 10.01.2015.a laenulepingust nr xxx tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõudes (kd I tl 72-75). C 18.01.2017.a kell 10.36 edastatud elektronkirja koos lisadega (kd I tl 76-79). 19.01.2017.a C ülekuulamise protokolli lisasid: veiste passe ja registreerimise taotlusi, maksekorraldusi, müügilepinguid, arveid (kd I tl 80-128). 06.02.2017.a C ülekuulamisprotokolli lisa – kohustuste üleandmise-vastuvõtmise akti (kd I tl 129). PPA 11.01.2017.a päringut ning PRIA 16.01.2017.a vastust nr xxxx (kd I tl 130-139). 5 • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • Vara arestimise taotlust, Harju Maakohtu 09.02.2017.a kohtumäärust nr xxx , 14.02.2017.a valdusesse sisenemise määrust ning 16.02.2017.a vara arestimise protokolli koos lisaga (kd I tl 140-164). M OÜ kolmandaks isikuks tunnistamise määrust ning M OÜ äriregistri andmete väljatrükki (kd I tl 165-168). Kolmanda isiku menetlusest kõrvaldamise määrust (kd I tl 169-170). Hoiulepingut (kd I tl 171-173). 16.02.2017.a üleandmise-vastuvõtmise akti (kd I tl 174-177). 17.02.2017.a asitõendi vaatlusprotokolli koos fotoga (kd I tl 178-179). Väärteoasjas nr 2315,16,003349 kiirmenetluse otsuse väljatrükki (kd I tl 180-181). Erki Otti suhtes väljastatud Karistusregistri väljavõtet (kd I tl 182). Erki Otti suhtes 15.02.2017.a elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus, käesoleval hetkel isikul kehtiv tõkend puudub (kd I tl 183-184). Teatist Erki Otti keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (kd I tl 185). B 19.06.2018.a kell 19:54 saadetud elektronkirja ja lisadeks olevaid arveid nr 200107, 200135 ja 200120 (kd I tl 186-189). B 27.06.2018.a kell 14:55 saadetud elektronkirja ja selle lisadeks olevaid maksekorraldusi nr 46, 20, 42, 36 ja 43(kd I tl 190-195). B 27.06.2018 kell 15:01 saadetud elektronkirja ja selle lisasid maksekorraldusi nr 40, 47, 55, 56, xxx xxx OÜ arvet nr 493 ning xxx xxx arvet nr 17016 (kd I tl 196-202). Q OÜ äriregistri andmete väljatrükki (kd II tl 1-2). N OÜ äriregistri andmete väljatrükki (kd II tl 3-4). PPA 22.12.2016.a päringut ning Swedbank AS 23.12.2016.a vastust nr A09.04-20002/3-2 lisadega (kd II tl 5-19). PPA 22.12.2016.a päringut ning AS LHV Pank 12.01.2017.a vastust lisaga (kd II tl 2024). PPA 15.02.2017.a päringut ning Swedbank AS 15.02.2017.a vastust nr A09.04-20002/2-2 ja lisasid (kd II tl 25-29). PPA 17.03.2017.a päringut ning Swedbank AS 20.03.2017.a vastust nr A09.04-20002/4-2 ja lisasid (kd II tl 30-35). PPA 12.03.2017.a päringut ning AS SEB Pank 14.03.2017.a vastust nr 112-26/19177075 ja lisasid (kd II tl 36-66). Vara arestimise taotlust, Harju Maakohtu 09.02.2017.a kohtumäärust nr xxx. OÜ Q 27.02.2017.a määruskaebust koos ning selle lisasid, Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2017.a määrust ning 14.02.2017.a vara arestimise protokolli sh lisasid; sõiduki hoiukohta teisaldamise akti nr AA0111828 (kd II tl 67-106). OÜ Q kolmandaks isikuks tunnistamise määrust (kd II tl 107-108). Kolmanda isiku OÜ Q esindaja T kohtueelses menetluses antud ütlusi (kd II tl 109-114). Tunnistaja T ütlusi, tunnistaja T 23.03.2017.a ülekuulamise protokolli lisasid, fotosid ratastraktorist ja selle seadmetest (kd II tl 115-117, 118-122). 13.03.2017.a vaatlusprotokolli (II kd tl 123-127). Kolmanda isiku OÜ Q ülekuulamisprotokolli lisasid – 10.01.2015.a laenulepingut nr 12015 ning volikirja õigusteenuse osutamiseks (kd II tl 128-129). 10.03.2017 üleandmise kinnitust, 10.03.2017.a ettekannet ning sõiduki hoiukohta teisaldamise akti nr AA011199 (kd II tl 130-132). Kannatanu esindaja C 13.03.2017.a ülekuulamise protokolli lisasid: 04.06.2015.a fotot ratastraktorist MTZ-82, X OÜ pearaamatu konto 10870 väljavõtet (kd II tl 133-137). 6 • • • • • • • • • • • Erki Otti 09.03.2017.a kahtlustatavana ülekuulamise protokolli lisasid: 25.02.2016.a loomade ostu-müügilepingut, 31.05.2016.a loomade ostu-müügilepingut (kd II, tl 120, 138-139). Erki Otti 25.04.2017.a kahtlustatavana ülekuulamise protokolli lisasid: 10.01.2015.a laenulepingut nr 1-2015 ja G OÜ kontoväljavõtet (kd II tl 140-160). B 28.11.2018.a kell 18.08 saadetud elektronkirja ja selle lisa (CD-plaadil elektroonilisel kujul) (kd II tl 161). Ratastraktorite MTZ-82 müügikuulutusi (kd II tl 162-163). X OÜ 21.03.2019.a volikirja õigusteenuse osutamiseks (kd II tl 164-165). Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2018.a kohtumäärust nr xxx (kd II tl 166-169). 05.08.2019.a päringut ning Maanteeameti 06.08.2019.a vastust nr xxx ning nende lisasid (kd II tl 170-179). Erki Otti suhtes koosatud kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koos õiguste deklaratsiooniga (kd II tl 180-183). Riigi õigusabi andmise määrust (kd II tl 184). 15.02.2017.a ja 09.03.2017.a taotlusi riigi õigusabi tasu suuruse ja hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ning 20.02.2017.a ja 13.03.2017.a riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrusi (kd II tl 185-189). Hagiavalduse koopiat (kd II tl 190-192). Kohus uuris süüdistatava kaitsja taotlusel alljärgnevaid kriminaalasjas kogutud tõendeid: • • • • • • • • • • 30.01.2013.a ja 30.12.2013.a ostu-müügilepinguid (kd II, tl 193-194). G arveid 30.12.2013.a ja 30.01.2013.a, veiste müügi kohta (kd II tl 195-196). Põhja Ringkonnaprokuratuuri 01.06.2017 ekspertiisimäärust 10.01.2015.a laenulepingu ja 01.12.2015.a müügilepingu võltsituse tuvastamise kohta (kd III tl 61-63). Ekspertiisiakti 28.08.2017.a (kd III tl 65-68). E - kirja ekraanitõmmist (kd II tl 197). E-äriregistri ekraanitõmmist (kd II tl 198). E-pria ekraanitõmmist (kd II kd tl 199). Ekraanitõmmist ja arvet nr 3, 06.03.2013.a (kd II tl 200-201). Ekraanitõmmist ja arvet nr 30, 30.12.2013.a (kd II tl 202-203). U tunnistajana ülekuulamise protokolli (kd III tl 117-118). Kohus uuris kolmanda isiku esindaja taotlusel alljärgnevaid kriminaalasjas kogutud tõendeid dokumentaalseid tõendeid: • • • • • • X OÜ päevaraamatut 01.01.2013.a-31.12.2013.a (kd II tl 204-220). G arveid nr 2, nr 5 (kd II tl 221-222). X OÜ mahelihaveiste väärtuse õiendit 20.02.2020.a, e-kirja lihaveiste hindadest Eesti turul (kd II tl 223-226). Ekraanitõmmised kaustast „Arved“ (kd II tl 227-232). X OÜ pangatehingute väljatrükke, 01.01.2015.a-31.12.2015.a (kd II tl 233-235). Taotlust põllumajandusloomade registrile andmete registrisse kandmise kohta 19.03.2012.a, koos lisalehtedega (kd II tl 236-239). 7 Käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus uuriti isikuliste tõenditena ja kuulati üle: • • • • • • • 06.11.2019.a toimunud kohtuistungil tunnistajana B (kd III tl 100-108 pöördel). 06.11.2019.a toimunud kohtuistungil kannatanu X OÜ seaduslik esindaja C (kd III tl 108 pöördel -112). 06.11.2019.a toimunud kohtuistungil tunnistajana U (kd III tl 114-115). 06.11.2019.a toimunud kohtuistungil tunnistajana W (kd III tl 115 pöördel-116 pöördel). 13.01.2019.a kohtuistungil tunnistajana C (kd III tl 121-124). 21.02.2020.a kohtuistungil tunnistajana F (kd III tl 140-146). 21.02.2020 ja 02.03.2020 kohtuistungitel süüdistatav Erki Otti (kd III tl 146-162, 163174). Käesoleva kriminaalasja eelmenetluses esitas süüdistatava kaitsja vandeadvokaat A. Luberg kohtule taotluse prokuröri taandamiseks (kd III tl 24-27). Nimelt märgitud taotlust esitades süüdistatava esindaja hinnangul kriminaalasja kohtueelses menetluses ei olnud ringkonnaprokuröri poolt tagatud ausa kohtupidamise põhimõtte järgimine Erki Otti suhtes s.t leiti, et esineb põhjendatud kahtlus kohtumenetluse käigus esitatavate/uuritavate tõendite pinnalt süüdistatava süüd välistavate järelduste tegemise põhimõttelises võimalikkuses ringkonnaprokuröri poolt s.t esinevad

§ 49lg 1 nimetamata põhjused.

Kaitsja asus seisukohale, et ringkonnaprokurör A. Lehesmetsa poolt Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2017.a avalikul kohtuistungil korduvalt esitatud üheselt selged, konkreetsed tõlgendamisele mittealluvad seisukohavõtud ehk eelarvamused dokumentide võltsituse kohta välistavad igasuguse vastuargumentide esitamise ja diskussiooni alustamise käsitletavate dokumentide võltsituse/mittevõltsituse teemal. Ringkonnaprokurörile heideti ette

§ 221

lg 2 sätete rikkumist s.o süüdistatavat õigustava asjaolu tuvastamise kohtu eest vajamist, ringkonnaprokuröri poolt tähtsate tõendite – ekspertiisimääruse, ekspertarvamuse esitamata jätmist. Istungil märgiti, et kohtueelsel uurimisel on prokurör Alar Lehesmets juhindudes

§-st 223 lg 2 kõrvaldanud kriminaalasja materjalide juurest dokumente 65-l lehel, millistele tõenditele sai kaitsja juurdepääsu alles vahetult enne kohtu esimest eelistungit. Süüdistatava tõhusa kaitseõiguse reaalne teostamine s.t dokumentide objektiivne hindamine prokuröri poolt edasises kohtumenetluses ei ole usutav, ei näi aus ega ole objektiivne (kd III tl 28-34). Kolmanda isiku esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas toetas, eelpool märgitud, süüdistatava kaitsja poolt esitatud taotlust ringkonnaprokurör A. Lehesmetsa taandamiseks, kannatanu esindaja vandeadvokaat Anto Kasak jättis taotluse põhjendatuse või mittepõhjendatuse kohtu otsustada ning ringkonnaprokurör Alar Lehesmets märkis, esitatud taotluse osas, et tema aktsepteerib kohtu seisukohta (kd III tl 25-27). Kohus 29.10.2019.a toimunud avalikul korraldaval istungil, asus seisukohale, et taotlus prokuröri taandamiseks ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele ning jättis süüdistatava kaitsja esitatud taotluse rahuldamata ning ringkonnaprokurör A. Lehesmetsa menetlusest taandamata, sest kohtu hinnangul puudus alus prokuröri taandamiseks

§ 49lg 6 alusel, et ta ei ole asjas erapooletu.

Kohus märkis, et erinevalt kohtunikust ei saa prokurörile kui süüdistusfunktsiooni kandjale ette heita nn funktsionaalset erapoolikust, mis jääb seaduslikkuse raamidesse. Süüdistusakti koostades ja asja kohtusse saates peabki prokurör olema veendunud, et kogutud on piisavalt 8 tõendeid, et isikule süüdistust esitada ja asi kohtusse saata.

§ 14

lg 1 kohaselt täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone kohtumenetluses eri menetlussubjektid, selgitades, et üldmenetluses kohtusse saadetud kriminaalasjades on väga tavapärane, et eri menetlussubjektid hindavad ühte ja sama tõendit erinevalt, sõltuvalt millist kaalu nad mingile tõendile annavad, või sellest, kuidas mingi tõend teiste tõenditega suhestub. Menetlusosaliste tähelepanu juhiti faktile, et tõendite lõplik hindamisekohustus on kohtul, kui asja lahendamise funktsiooni kandval menetlussubjektil, kes peab tagama ka ausa kohtupidamise põhimõtte järgimise kohtumenetluses, mille võimalikkuses kaitsja kohtu arvates ennatlikult kahtleb. Kohus ei tuvastanud ringkonnaprokurör Alar Lehesmetsa suhtumises sellist eelarvamust süüdistatavasse, mis välistaks tema osalemise kriminaalmenetluses riikliku süüdistajana. Samuti juhtis kohus taotluse esitaja tähelepanu sellele, et

§ 223

lg 2 regulatsioon annab prokuratuurile õiguse kõrvaldada kriminaaltoimikust kriminaalasja seisukohast tähtsusetut materjali ja vajaduse korral süstematiseerida toimik uuesti; käesolevas kriminaalasjas on prokuratuur seda õigust kasutanud, kõrvaldatud on materjal 65 -l lehel, nende hulgas ka ekspertiisiakt 17E-DM0022. Kohus selgitas, et tõendeid saab hinnata pärast kohtulikku uurimist, siis kui kõik tõendid on kohtule esitatud, ning ühele tõendile menetluse käesolevas staadiumis hinnangut anda kohus ei saa. Seega ei pidanud kohus võimalikuks väita, et prokurör on toimikust kõrvaldanud süüdistatavat õigustava tõendi (kd III tl 87-88). Poolte seisukohad Kohtulike vaidluste käigus Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Alar Lehesmets asus seisukohale, et Erki Otti süü temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 201 lg 1 järgi on tõendamist leidnud kohtueelses menetluses kogutud ja kohtus uuritud otseste ja kaudsete tõenditega. Ringkonnaprokurör märkis, et käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et süüdistatav oli ajavahemikul 29.02.2012 kuni 23.11.2015 X OÜ juhatuse liige, süüdistatava volitused X OÜ juhatuse liikmena lõppesid X OÜ osaniku 21.11.2015.a otsuse alusel. Süüdistatava Erki Ottile olid KarS § 201 lg 1 tähenduses võõrasteks asjadeks nii süüdistuses märgitud mootorsõidukid BMW X5 reg nr xxxxxx ja ATV Kawasaki KVF650D kui ka süüdistuses välja toodud, kannatanu X OÜ kuulunud 21 veist. Erki Otti oli temale süüdistuses etteheidetud tegude toimepanemise ajal X OÜ juhatuse liige s.t talle oli usaldatud X OÜ vara. Ringkonnaprokurör asus kohtulikes vaidlustes seisukohale, et Erki Otti rikkus TsÜS §-st 35 ning ÄS § 187 lg 1 sätestatud kohustusi, nõudeid ning tekitas äriühingule X OÜ kahju. Erki Otti oli G OÜ juhatuse esimees ning omamata ÄS § 181 lg 3, 4 nimetatud X OÜ osaniku nõusolekut pööras Erki Otti X OÜ-le kuulunud 21 veist G OÜ kasuks. Tehingu tegemisel rikkus Erik Otti ÄS § 181 lg 3 sätestatud keeldu. Samuti asus riiklik süüdistaja seisukohale, et Erki Otti poolt X OÜ-le kuulunud sõidukite võõrandamine ei olnud ettevõtte igapäevane majandustegevus ning tegemist oli ettevõtte põhivaraga ning X OÜ-l puudus ärihuvi ja vajadus sõidukite võõrandamiseks. Kohtus üle kuulatud tunnistajate ütlusi pidas ringkonnaprokurör usaldusväärseteks, süüdistatava Erki Otti ütlusi aga osaliselt ebausaldusväärseteks, eeluurimisel ja kohtus antud ütlusi vastuolulisteks, asudes seisukohale, et süüdistatava ütlused tuleks tõendikogumist seetõttu välja jätta. Süüdistatava kaitseversiooni pidas ringkonnaprokurör vastuoluliseks ning eluliselt mitteusutavaks. Eeltoodust tulenevalt luges ringkonnaprokurör Erki Ottile etteheidetud KarS § 201 lg 1 koosseisule vastava teo objektiivse külje tõendatuks. Tõendatuks loeti ka Erki Ottile etteheidetud KarS § 201 lg 1 subjektiivne külg. Prokurör pidas märkimisväärseks asjaolu, et 9 kriminaalasja uurimise käigus tuvastati, et süüdistatav tegutses kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses. Märgitust tulenevalt pidas riiklik süüdistaja põhjendatuks ka X OÜ käesolevas kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi, sest Erki Otti tekitas kannatanule kahju summas 20 760.eurot ning seetõttu tuleks hagi kannatanu kasuks rahuldada ja süüdistatavalt välja mõista. Samuti avaldas ringkonnaprokurör Alar Lehesmets kohtulike vaidluste käigus prokuratuuri seisukoha asitõendite ja muude kriminaalmenetluses ära võetud objektide suhtes ja nimelt, et BMW X5 reg nr xxxxxx, hilisem reg nr xxxxxx tuleks KarS § 831 lg 2 p 1 alusel konfiskeerida, jätta aresti alla, tagades tsiviilhagi. Erki Otti poolt käesoleva kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus vabatahtlikult välja antud X OÜ-le kuuluv ratastraktor MTZ reg nr xxxxxx, tagastada kohtuotsuse jõustumisel selle äravõtmisaegsele valdajale Erki Ottile. Harju Maakohtu 09.02.2017.a määrusega nr xxx KarS § 831 lg 2 p.p 1, 2 alusel konfiskeerimise tagamiseks arestitud veised põllumajandusloomade registri registrinumbritega XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX ja XXXXXXXXX, millised on antud vastutavale hoiule kannatanu X OÜ esindaja Cle jätta X OÜ omandisse. ATV Kawasaki KVF650D (registreerimisnumbriga xxxxxx) asub X OÜ valduses. Erki Otti osas tema süüd välistavaid asjaolusid ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Ringkonnaprokurör Alar Lehesmets asus seisukohale, et Erki Ottit tuleks KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistada 7 kuu pikkuse vangistusega, võttes karistuse mõistmisel arvesse KarS § 68 lg 1 sätestatut, lugedes ärakandmata karistuseks 6 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohaldades KarS § 73 lg 1, 3 sätestatut, määrata Erki Ottile katseajaks 1 aasta ja 6 kuud. Samuti taotles ringkonnaprokurör kohtus süüdistatavalt välja mõista sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest riigituludesse ja seda summas 876.- eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu summas 240.- eurot. Süüdistatava valitud kaitsjale makstud tasud jätta süüdistatava kanda (kd III tl 180-183, 192-204). Kannatanu X OÜ esindaja vandeadvokaat Anto Kasak kohtulike vaidluste kestel selgitas, et kuna käesolevas kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi on lihtne, siis taotlevad nad X OÜ esitatud tsiviilhagi summas 20 760.- eurot hüvitamist ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmist. Samuti taotletakse süüdistatavalt kannatanul tekkinud menetluskulude välja mõistmist ja hüvitamist seda menetluskulude dokumentides näidatud ulatuses. Tsiviilhagi aluseks peeti kohtualuse poolt sõidukite omastamist, millega tekitas kahju. BMW omastamisega tekitati kannatanule kahju 9000 eurot, tõendab seda müügileping, märgitud lepingu alusel BMW liikus X OÜ-lt G OÜ-sse. Kannatanu esindaja vandeadvokaat Anto Kask hinnangul teine pool tsiviilhagist puudutab loomi, kokku omastati loomi väärtuses 11760.- eurot. Õigusvastaseks teoks peeti omastamist. Juhatuse liige ei ole täitnud oma kohustust, tegi teo, mille tagajärjel läks vara kannatanu valdusest välja. Selle vara ulatuses ei ole kannatanu vastusooritust saanud, kannatanu jäi varast ilma ja tekkis kahju s.o vara väärtus, millest kannatanu ilma jäi. Põhjuslikuks seoseks pidas kannatanu lepinguline esindaja kohtualuse tegevust, viies autod ja loomad äriühingust välja, saamata vastu vastusooritust, tekkis kannatanule kahju auto ja loomade väärtuses. Käesoleval hetkel on tekkinud olukord, kus X OÜ on müünud G OÜ-le sõidki, saamata selle eest raha, väidetavalt Q OÜ on andnud X OÜ-le laenu 10000.- eurot, tehtud ei ole tasaarvestust, nõuded on erinevate isikute vastu. Sõiduki müügi eest kannatanule raha laekunud ei ole, sõiduk ostu – müügilepingu on mõlemalt poolt allkirjastanud kohtualune. Q OÜ ei ole kunagi tasunud rahas selle auto eest, ostu – müügihinda ei ole mitte kunagi keegi tasunud. Tsiviilõiguslikult oleks OÜ Q, kellel oli nõue X OÜ vastu pidanud loovutama oma nõude G OÜ-le ja G oleks pidanud tegema tasaarvestuse, käesoleval hetkel seda tehtud ei ole. Tegemist on kahe erineva nõudega. Kohtualuse tegevuse tulemusena on BMW X OÜ-st ära viidud ning midagi vastu ei ole saanud. Isegi, kui X OÜ on laenu saanud on see eraldiseisev 10 küsimus. Kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Anto Kasak asus seisukohale, et kannatanu hinnangul tegelikkuses X OÜ ja Q OÜ vahel mingit laenulepingut ei olnud, raha ei liikunud, selle kohta ei ole ühtegi tõendit, raha liikumise kohta tõendit ei ole, X OÜ-l oli endal raha olemas, polnud vajadust laenu võtta. Raha laekumist ei ole kajastatud raamatupidamises, lepingud ilmusid hiljem. Tegemist on ettevõtte juhatuse liikme poolt seadust rikkudes, vara omastamises sooritatud tehing. Loomade omastamise episoodi osas leiti, et on tõendatud, mis loomad on omastatud ja loomad, mis on antud hoiule. Omastatud loomade väärtus käesoleval hetkel on 11 760.- eurot. kannatanu esindaja asus seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust, et loomad olid X OÜ valduses ja käes. Loomad olid raamatupidamises arvel. Dokumendid on jällegi hiljem koostatud, lepingud ilmusid välja hiljem, neid ei kajastatud raamatupidamises. Kannatanu esindaja seadis kohtulike vaidluste käigus kahtluse alla kohtualuse kaitsja esitatud arvete ja lepingute tõepärasuse, juhtides kohtu tähelepanu faktile, et loomad vormistati X OÜst välja ja tekitati sellega ettevõttele kahju. Samuti selgitati, et loomade väärtust saab hinnata mitmeti, üks on ostu-müügi hind ja siis saab ka rümba järgi hinnata looma väärtust. Väärtuse määramiseks on erinevad meetodid. Käesoleval hetkel on võetud väärtuse arvutamisel arvesse meetodit, kui palju oleks saanud loomade eest raha, kui nad oleks tehtud lihaks (helisalvestis 27052020istung1_19_6307, kd III tl 180-183). Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg asus kohtulikes vaidlustes seisukohale, et Erki Otti tuleb temale esitatud süüdistuses täies mahus õigeks mõista. Kaitsja märkis, et süüdistatavale etteheidetava käitumise kirjeldust ei saa tuletada süüdistusakti tekstist tervikuna, vaid see tuleb esitada süüdistusakti lõpposas. Antud süüasjas pidas kaitsja määrava tähtsusega küsimust selles, kas juhatuse liikmena tegutsedes pidi Erki Otti vaidlusaluste tehingute tegemiseks saama (ainu)osaniku nõusoleku. X OÜ-l nõukogu ei olnud. Erki Ottile heidetakse ette tehingute tegemiseks osaniku nõusoleku puudumist, kuid asjakohast õiguslikku alust ei ole süüdistuses välja toodud. Süüdistatava kaitsja oli veendumusel, et Erki Otti tehtud müügitehinguid ei saa pidada ebaseaduslikeks KarS § 201 tähenduses lojaalsuskohustuse rikkumise tõttu juba ainuüksi seetõttu, et süüdistusaktis ei ole tehtud etteheidet sõidukite turutingimustest madalama hinnaga müügi kohta. Erki Otti tegi tehinguid, vastusooritust saamata. Ainetuks peeti teemat, et kas tehingud sõidukitega kuulusid X OÜ igapäevase majandustegevuse hulka või ei. Kuna X OÜ põhikiri juhatuse esindusõigust ei piiranud, ei saa kerkida küsimust ÄS § 181 lg 3, 4 sisaldava esindusõiguse piirangu rikkumises. Ei saa väita, et Erki Otti rikkus esindusõiguse piirangut, kuna ta ei teinud tehinguid iseendaga. Veiste omastamise episoodi juures kaitsja selgitas, et antud hetkel puuduvad lepingud nii märts 2012.a X OÜ-le üle antud loomi (7 looma) kui ka 2013.a jooksul X OÜ-le antud (6 looma). Lepingutest ei nähtu, kas üle anti ka pulle, kas, üle antud loomade seas oli tiineid loomi. Kriminaalajas on andmeid, et süüdistuses toodud loomad sündisid 2012.a kuni 2015.a, kuid on ka andmeid, et üks loom sündis 23.07.2011.a, kuid X OÜ loodi alles 2012.a. Isegi, kui kõik 21 looma sündisid Xs, ei saa välistada, et need olid kas Gst saadud loomade otsesed järeltulijad või viimaste järeltulijad. Kuna tasumine G OÜ-lt tulnud loomade eest ei ole toimunud, ei ole toimunud ka nende loomade ega nende järglaste osas omandi üleminekut, ei saa välistada, et need 21 looma kuulusid Gle OÜ-le ning nende kui X OÜ vara omastamisest, X OÜ vara vähenemisest KarS § 201 mõttes rääkida ei saa. Samuti märkis kaitsja, et Erki Ottil oli X OÜ juhatuse liikmeta täielik õiguspädevus loomade realiseerimiseks. Sõidukite omastamise süüdistuse episoodis juhiti tähelepanu sellele, et ATV valdus ei ole X OÜ-lt kunagi väljunud ning Erki Ottil oli õiguspädevus need transpordivahendid võõrandada, BMW osas oli tegemist laenu tasaarveldusega ehk vastusooritusega ning talle süüdistuses etteheidetud tegevused kuulusid igapäevaste majandustegevuste hulka. Samuti taotleti kohtult Erki Ottil tekkinud menetluskulude summas 7350.- eurot riigi poolset hüvitamist (kd III tl 180-183, IV tl 1-12). 11 Käesolevas kriminaalasjas esitas süüdistatava Erki Otti kaitsja A. Luberg kohtule ka taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (kd III tl 184-185). Nimelt märgitud taotluses taotletakse juhindudes SKHS § -dest 2, 4, 5 lg 1 p 2, 9 11, 12, 18 lg 1 taotluse menetlusse võtmist, SKHS § 7 lg 1 alusel nii õigeksmõistva kui ka süüdimõistva kohtulahendi puhul taotluses kirjeldatud menetleja poolt süüliselt menetlusõiguse rikkumise eest Erki Ottile mittevaralise kahjuna 2300.- eurot hüvitamist, seoses õigeksmõistmisega Erki Ottile süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist s.t määrata isikule hüvitis kõigi isiku kinnipeetuna oldud kolme päeva eest summas 147,21.- eurot, seda tulenevalt SKHS § 5 lg 1 p 1 tulenevalt, määrates hüvitatavad summad kanda kohtulahendiga Aadu Luberg Advokaadibüroo OÜ pangakontole. Märgitud taotluses juhiti kohtu tähelepanu sellele, et Erki Otti peeti käesoleva kriminaalasja menetluse kestel kahtlustatavana kinni, kuid teda ei vabastatud viivitamatult ning tema kinnipidamise ajal oli Erki Ottile kohaldatud ka tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja leiab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Samuti leitakse kohtule esitatud taotluses, et Erki Otti sellise kohtlemisega on tegemist menetleja poolt menetlusõiguse süülise rikkumisega ning märgitust tulenevalt esitatakse ka kahju hüvitamise nõue mittevaralise kahju tekkimise tulemusel. Kohtule esitatud taotluses on välja toodud mittevaralise kahju hüvitamise arvutamise meetod, nii on taotluse esitaja märkinud, et kuna mittevaralise kahju suurust määratakse päevamäära alusel, iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud, siis käesoleval hetkel on selleks summas 49,70.- eurot päeva kohta s.o kokku 147,21.- eurot. Kolmas isik Q OÜ seaduslik esindaja T kohtulike vaidluste kestel sõna võtta ei soovinud (kd III tl 182). Kolmanda isiku lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas märkis kohtulike vaidluste käigus, et kolmanda isiku hinnangul Erki Ottil oli õigus teha 20.11.2015.a BMW’ga võõrandamistehing ja selle tehingu eesmärk oli täita OÜ X kohustust OÜ Q ees ja sellele, et see on sellisel viisil täidetud, sellele on juhtinud tähelepanu ka Harju Maakohus. Õiguslikus mõttes oleks Erki Otti pidanud seda vormistama teisiti. Mis puudutab X OO raamatupidamise korraldamist, siis selles osas on viidatud paktorimenetluses avaldatule, on teada, et perioodil 2014.a kuni 2017.a X OÜ müügikäive on olnud 0€, s.t. et ühtegi tehingut, millega igapäevaselt ettevõte oleks tegelenud, ei ole fikseeritud, kuid ometi on kannatanu esindaja esitanud siia menetlusse tõendi, mis näitab seda, et osteti loomasööta, kuid sellist tehingut ei ole fikseeritud 2014.a - 2017.a. Kolmanda isiku lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas hinnangul Erki Otti süüdimõistmiseks alust ei ole ja kolmanda isiku vara konfiskeerimiseks seaduslikku alust ei ole. Märgitust tulenevalt taotleti kohtult jätta konfiskeerimine rahuldamata ning hüvitada kolmandal isikul tekkinud menetluskulud (kd III tl 182). Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Alar Lehesmets repliigi korras märkis, et tema hinnangu Erki Ottile esitatud süüdistus ei ole puudulik. Tuvastatud on fakti, et X OÜ on varast ilma jäänud ja tagasi ta seda saanud ei ole. Ringkonnaprokurör repliigi korras asus seisukohale, et kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahend 16.02.2018.a nr 1-16-4197 käesolevas asjas õiguslikku olukorda ei väära (kd III tl 183). Oma viimases sõnas Erki Otti märkis, et tema endal süüd ei tunne ja jääb ootamata kohtuotsust (kd III tl 183). Kohtuotsuse põhjendused 12 Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et C on X OÜ ainuosanik ja juhatuse liige (kd I, tl 18). Erki Otti oli alates 29.02.2012 kuni 23.11.2015 X OÜ juhatuse liige (kd I, tl 18), süüdistatava volitused X OÜ juhatuse liikmena lõppesid X OÜ osaniku C 21.11.2015.a otsuse (kd I, tl 16-17) alusel. Vaidlust pole selleski, et Erki Otti on G OÜ ainuosanik ja ainus juhatuse liige, seda tõendab G OÜ äriregistri andmete väljatrükk (kd I, tl 20-21). X OÜ tegevusalaks oli põllumajandus, majandustegevust alustati lammaste ja lihaveiste kasvatamisega ning enda tarbeks loomasööda tootmisega. Majandustegevusega alustades soetas X OÜ 3 veist vastavalt K. S.lt (02.10.2012 põllumajandusloomade registri registrinumbriga XXXXXXXXX), A. V.lt (24.07.2013 põllumajandusloomade registri registrinumbriga XXXXXXXXX ja xxx OÜ-lt (18.09.2012 põllumajandusloomade registri registrinumbriga XXXXXXXXX). X OÜ juhatuse liikmeks saades vormistas süüdistatav Erki Otti ka mõned varasemalt G OÜ nimel olnud veised PRIA-s X OÜ arvele. Hiljem lisandusid juba X OÜ majapidamises sündinud veised. Neid fakte tõendavad süüdistatava Erki Otti, kannatanu C ja tunnistaja B ütlused, aga ka kirjalike tõenditena veiste passid, taotlus põllumajandusloomade registrile andmete registrisse kandmise kohta ja maksekorraldused (kd I, tl 80-121). Nii on süüdistatavana üle kuulatud Erki Otti on andnud ütlusi selles, et B tegeles raamatupidamisega juba Gs, Ct tundis juba lapsena, poiss käis tema juures suviti tööl. 2012.a otsustasid asutada X OÜ, mis hakkaks tegelema põllumajandusega, eelkõige veisekasvatusega. Nad olid kahekesi, C ja tema. C oli omanik, kuid nad mõlemad olid juhatuse liikmed. OÜ asutati ilma sissemakseta, põhivaraks tulid Gst 7 lihaveist. Seejärel hakkasid loomad poegima, kuna karjas oli ka pull, samuti sai loomi juurde osta, et karja kiiremini suurendada. Süüdistatava ütluste kohaselt ostis loomi vaid tema, seda enda rahade eest, mis sai Gst. Kannatanuna üle kuulatud C andis ütlusi (kd III, tl 108 jj) selles, tema asutas 2012 X OÜ, kuna emal, Bl, oli kasutamata põllumaad, soovisid neid panna tulu teenima. Kutsus juhatuse liikmeks Erki Otti, kellega neil olid perekondlikud ja usalduslikud suhted. Juhatuse liikmete ülesanded ei olnud jagatud, vähemalt mitte kirjalikult. Tegevust alustati loomapidamisega, esimesed loomad, nende hulgas 7 veist, osteti G OÜ-st, tasuti sularahas C ja B rahadega. Edasi soetati 2013.a veel neli veist Gst ja kolm looma veel muudest allikatest otse X OÜsse. Loomade omanikuks sai X OÜ. Kuna tema töötas alates 2010.a Soomes, siis tegeles Erki Otti Eesti poole peal loomade talitamisega, mis iganes seal teha oli vaja. Loomi soetati juurde, sellega tegeles samuti Erki Otti. X OÜ raamatupidamisega tegeles B. Samuti andis C ütlusi sõidukite BMW X5 ja ATV Kawasaki soetamise asjaolude kohta. Tunnistajana üle kuulatud B andis ütlusi (kd III, tl 100 jj) selles, et suhtles Erki Ottiga tihedamalt alates 2007.a, neil oli ühine huvi loomapidamise vastu, alguses soetasid lambaid OÜ-le H, mis oli Erki Otti äriühing kahasse ühe teise inimesega, seejärel viidi lambad üle Gsse. Tunnistaja on aidanud Erki Ottil teha raamatupidamist ja taotlusi PRIAsse, tal oli Erki Ottilt volitus nii H OÜ, kui ka G nimel tegutsemiseks, kuid töösuhetes ta Gga ei olnud. X OÜ loodi tema ja ta vanema poja ettevõtmisel, neil oli maad ja poeg C soovis neid maid hooldada tulevikuperspektiiviga. Erki Ottist sai X OÜ juhatuse liige. Tunnistaja selgitas, et Erki Otti majanduslik olukord oli 2012.a keeruline, ta oli investeerinud tunnistaja ja teiste isikute raha tehingusse, mis ei läinud nii, nagu ta pidi minema. Erki Ottil tekkis võlgnevus panga ees, mille tagajärjel toimus maja müük, mille tunnistaja B ära ostis. Kohtule esitatud kinnistu müügilepingust nähtub, et 14.02.2012 ostis B süüdistatav Erki Ottilt ning U. S.lt Harjumaal xxx vallas xxx külas asuva xxx kinnistu (koos oluliseks osaks olevate ehitistega) selliselt, et krediidiasutusest kinnistu soetamiseks võetud laen kanti täies ulatuses süüdistatava Erki Otti võlgade katteks ning selle eest sai B kinnistu omanikuks. Müügilepingu 13 punkt 1.8 kohaselt jäi vastavalt kokkuleppele tasu eest süüdistatava Erki Otti kasutusse 5 aastaks xxx kinnistul paiknev laut. Tunnistajana üle kuulatud B, aga ka süüdistatavana üle kuulatud Erki Otti ütlustest nähtub, et xxx kinnistul elasid süüdistatav Erki Otti koos abikaasa F ja tütrega ning et nad jäid sinna elama ka pärast B poolt kinnistu omanikuks saamist. Tunnistajana üle kuulatud B ütlustest (kd I, tl 101 pöördel jj) nähtub, et samal ajaperioodil, kui toimus xxx kinnistu müügitehing, veebruaris 2012, liikusid ka loomad – lambad ja veised Gst X OÜ-sse. Loomad olid soetatud nii tunnistaja, Erki Otti, aga ka C vahendite arvel. Veiste ja lammaste liikumine vormistati e-PRIA-s Glt X OÜsse. Maad, kus loomadega toimetati, jäid samaks. Veiste liikumist 2012.a G OÜ-st X OÜ-sse kinnitab ka X OÜ pearaamatu konto 10870 väljavõte perioodi 01.01.2012 kuni 31.12.2012 kohta (kd II, tl 133-137). 2014.a läksid B suhted Erki Ottiga halvemaks, kuna abikaasa F sai nende suhtest teada. Tunnistajana üle kuulatud B ütlused haakuvad tunnistajana üle kuulatud F ütlustega osas, et F sai teada oma abikaasa ja B suhtetest 2014.a juunis (vt kd II, tl 141) ning 2015.a veebruaris ka sellest, et xxx kinnistu ei kuulu enam Erki Ottile (kd I, tl 142). Tunnistaja B ütluste kohaselt muutus olukord väga pingeliseks ja ta ei soovinud enam, et perekond Otti elaks temale kuuluvas majas ning pöördus vaidluse lahendamiseks kohtu poole. Seda fakti tõendab lisaks B poolt tunnistajana antud ütluste ka Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja 04.04.2016.a kohtuotsus tsiviilasjas nr xxx, millest nähtub, et hagiavaldus kinnisasja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest, kasutuseeliste, kahjuhüvitise ja viiviste nõudes esitas B Erki ja F vastu 28.05.2015.a (kd I, tl 56). Vaidlus selles tsiviilasjas lõppes Tallinna Ringkonnakohtus 09.11.2016 kinnitatud kompromissiga, kohtumäärus kompromissi kinnitamises on jõustunud 16.11.2016 (kd I, tl 67-71). Seega on kriminaalasjas uuritud ja eelpool refereeritud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatava Erki Otti ja tunnistaja B vahel olid alates 2008.a isiklikud suhted, 15.08.2009 sündis neil ühine poeg. B vanem poeg C ettevõtmisel asutati X OÜ, mille ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks oli C, kuid mille juhatuse teiseks liikmeks oli alates 29.02.2012.a Erki Otti. Süüdistatava Erki Otti ja tunnistaja B vahelised suhted halvenesid alates 2014.a, kuid Erki Otti jäi jätkuvalt X OÜ juhatuse liikmeks. Lõplikult kadus C usaldus Erki Otti vastu 2015.a lõpus, kui ta sai teavituse Maanteeametilt, et sõidukid BMW X5 ja Kawasaki on X OÜ poolt maha müüdud Gle ning et veised on X OÜ karjamaalt minema viidud (vt kannatanu esindaja ütlused kd III, tl 110-111). Kannatanu esindaja C on andud ütlusi selles, et temale teatas veiste kadumisest ema B, ka Erki Otti helistas talle, kui C viibis parasjagu Ahvenamaal ja ütles, et ta võttis sõidukid ja loomad endale ja kui C küsis, et miks ta seda tegi, siis Erki Otti vastas, et kui need kohtuasjad tema (C) emaga lõppevad, siis laabub kõik positiivselt ja ta saab oma asjad tagasi. Selle telefonikõne juures viibisid ka S ja U (kd III, tl 110 pöördel). Sellesisulise telefonivestluse toimumist kinnitab ka tunnistajana üle kuulatud U, kes andis ütlusi selles, et telefonikõne toimus C ja Erki Otti vahel siis, kui nad olid sõidukis, C telefon oli valjuhääldi peal ja tunnistaja kuulis, kuidas C küsis, et miks ta auto ja loomad ära võttis, mispeale Erki Otti vastas, et siis saad auto ja loomad tagasi, kui C emaga on see kohtuasi ühel pool. Kaitsja heitis prokuratuurile ette, et tunnistaja Ule ristküsitluse käigus

§ 288

lg 9 p 3 alusel tõendamiseseme asjaolude meenutamiseks tunnistaja poolt kohtueelses uurimises antud 14 ütluste tutvustamist. Kohus kaitsja kriitikaga ei nõustu, kohtu hinnangul on varasema ülekuulamisprotokolli tutvustamine tunnistaja mälu värskendamiseks tavapärane praktika ning kohtu hinnangul ei ole see vastuolus

§ 288lg 9 p 3 mõttega.

Koos kuriteoteatega esitatud tõenditest, et juba 01.07.2015 on süüdistatav Erki Otti teinud PRIA põllumajandusloomade registris kannete muutmise, mille kohaselt alates 02.07.2015 registreeriti teiste hulgas 3 X OÜ poolt soetatud ning 18 X OÜ-s sündinud veist loomapidaja G OÜ nimekirjas (kd I tl 5-8). 3 looma viidi tapamajja. Ülejäänud veised toimetati 2015.a novembris Harjumaal xxx vallas xxx külas asuvalt xxx kinnistult Ida-Virumaal xxx vallas xxx külas asuvale kinnistule, võõrandades need hiljem, 25.02.2016.a xxx OÜ-le, millist äriühingut loomade ostu-müügi lepingu sooritamisel esindas L (kd 2, tl 138-139). X OÜle kuulunud veiste liikumist ühelt äriühingult teisele kinnitab ka PRIA vastus järelepärimisele (kd I, tl 132-139). Seesama tõend kinnitab süüdistuse väidet, et veis põllumajandusregistri numbriga XXXXXXXX toimetati tapamajja 02.12.2015 (kd I, tl 134), veis põllumajandusregistri numbriga XXXXXXXXX toimetati tapamajja 12.08.2015, ja veis nr XXXXXXXXX toimetati tapamajja 15.10.2015 (kd I, tl 135). Kõik kolm nimetatud veist olid tapamajja toimetamise hetkel registris G OÜ nimel. Tunnistajana üle kuulatud W andis ütlusi selles, et tema teab Erki Ottit L kaudu, tuli jutuks, et on vaja veistele söödamaad, tunnistajal oli xxx vallas, xxx külas põllumajandusmaa, mis jäi kasutamata. Kuna tunnistajal oli kohustus seal tegutseda põllumajandustootjana, kuna maa oli mahepõllumajanduslikult tunnustatud, aga nad tahtsid kolida Saksamaale, siis oli ta huvitatud leidma kedagi, kes seal põllumajandusega tegeleks. L kaudu tuli kontakt Erki Ottiga, veised toodi nende maadele, neid seal karjatati. Füüsiliselt koliti veised siis, kui tunnistaja lahkus Saksamaale (pärast 2015 juunikuud). Kuna PRIA jaoks on oluline teada, kus loomad on, siis liigutati need loomad tema äriühingu alla, M OÜ. Loomade eest hoolitsemise ja organisatoorse poolega tegeles Erki Otti (kd 3, tl 115 pöördel-116). Süüdistatavana üle kuulatud Erki Otti andis ütlusi (kd II, tl 146 jj) selles, et esimesed veised tulid X OÜ-sse Gst, hiljem ostis ta veiseid jooksvalt juurde, ajalehekuulutuste kaudu, samuti sündisid vasikad juba X OÜ-s, Kinnitab, et tema ostis kõik loomad, B ja C ühtegi looma juurde ei ostnud. Tema tasus kõik oma vahenditest, mille sai Gst. Kui ta oli sunnitud xxx kinnistult ära kolima, siis vormistas ta loomad PRIA registris uuesti G nimele ja viis nad Ida-Virumaale, kuna leidis, et need kuulusid talle, ehk Gle. Kohtu hinnangul ei haaku Erki Otti sellekohased ütlused teiste kogutud tõenditega ning kohus jätab need osas, mis on vastuolus teiste tõenditega, tõendikogumist välja. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõenditega leidnud tõendamist, et süüdistuses nimetatud registrinumbritega 21 veist (väärtusega kokku 22 580.- eurot) kuulusid kuni 01.07.2015 X OÜle. Seda tõendavad eelkõige kannatanu X OÜ seadusliku esindaja C ja tunnistaja B ütlused, samuti X OÜ pearaamatu väljavõte ning PRIA 16.01.2017 vastus nr xxx. Erki Otti kaitseversioon selles, et kõik veised, mille ta 02.07.2015.a e-Prias Gsse üle viis, kuulusid talle ja tal oli õigus nendega toimetada nii nagu ta seda tegi, on paljasõnaline ja tõenditega sisustamata. Vaidlus puudub selles, et X OÜ alustas põllumajandustegevust 2012 veiste omandamisega Gst. Veiste liikumise kohta on lisaks prokuratuuri poolt esitatud tõenditele kaitse tõendite voorus esitatud e-kirja väljatrükk, millest nähtub, et 01.03.2012 seisuga liikusid G OÜ-st X OÜle 7 veist (PRIA registreerimisnumbritega XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX). E-kiri on saadetud Erki Otti e-maili aadressilt kuid saatjana on kirjas märgitud 15 B, kes enda ütluste kohaselt tegutses Erki Otti volituse alusel temale kuuluvate äriühingute asjaajamisel. Kaitse tõenditena on kohtule esitatud Ostu-müügileping 30.01.2013.a X OÜ ja G vahel 7 looma ostmise kohta X OÜ poolt Gst 2012.a ning teine leping 30.12.2013.a samade osapoolte vahel 6 looma ostmise kohta X OÜ poolt Glt 2013.a ning kaks müügiarvet – arve nr 2 – 30.01.2013 ning arve nr 31 – 30.12.2013 (kd II, tl 193-196). Lepingutele on mõlema poole esindajana alla kirjutanud Erki Otti. Arvetel on selgitusena märgitud vastavalt Veised 2012 kogus 7 tk ja hind 2688.- eurot ning veised 2013 kogus 6 tk ja hind 2304.- eurot. Selles osas on tunnistajana üle kuulatud B ja kannatanu seaduslik esindaja andnud ütlusi, et loomade liikumise kohta Gst X OÜ-sse lepinguid ei sõlmitud ja arveid ei koostatud, kuna nad usaldasid üksteist, samuti annab alust kahelda kaitsja poolt esitatud tõendite õiguspärasuses fakt, et kannatanu lepingulise esindaja poolt on tõendina esitatud reaalne, X OÜ raamatupidamisse kantud arve nr 2 -2013.a. Nimelt esitas advokaat Kasak kannatanu tõendina Müüja G OÜ arve nr 2, mille kuupäevaks on 25.03.2013.a, ostjaks on X OÜ, selgitusse on märgitud Plastikust vann kogus 2 tk ning koguhind koos käibemaksuga 720.- eurot. Sellel arvel on käsikirjaline märge 13010056 (kd II, tl 221). Samasisuline kanne on tehtud ka X OÜ päevaraamatusse (kd II, tl 207), kusjuures arvel olev käsikirjaline märge kattub pearaamatu kande järjekorranumbriga. Seega võib kohtu hinnangul kindlalt väita, et vähemalt kaitsja poolt esitatud arve nr 2 -30.01.2013 ei ole usaldusväärne tõend ning kohus jätab selle tõendite kogumist välja. Samas leiab kohus, et usaldusväärne tõend ei ole ka arve nr 31 – 30.12.2013.a, kuna sellist arvet ei kajastu X OÜ päevaraamatus. Samas nähtub, et 31.10.2013.a on liikunud neil veist G OÜ-st X OÜ-sse päevaraamatu märkega ostuarve G OÜ arve puudub, veise passide alu.. (kd II tl 219). Seega on kohtu hinnangul tuvastatud, et veised, mis liikusid G OÜ-st X OÜ-sse ei liikunud lepingute alusel, nende eest ei esitatud arveid, kuna isikud usaldasid üksteist ning lepingud ja arved, mis on kohtule esitatud kaitse tõenditena, on hiljem koostatud. Erki Otti ütluste kohaselt leiab ta, et veised kuulusid ka 2015.a jätkuvalt G OÜ-le, samuti olid osad veised ülemineku hetkel tiined ja vasikad sündisid juba X OÜ-s, kuid kuuluvad samuti Gle. Kohus süüdistatava sellekohase loogikaga ei nõustu, samuti pole veiste võimaliku tiinuse kohta kogutud ühtegi muud tõendit peale Erki Otti ütluste selles, et üle viidud lehmad olid 2-3 aastased ja olid läinud ilusaks ümaraks. Kui mitu vasikat sündis, seda Erki Otti öelda ei osanud (kd III tl 154). Samuti ei ole tuvastatud et Erki Otti oleks X OÜ-le veiste soetamiseks kasutanud isiklikke või G OÜ vahendeid, selle kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. Erki Otti ütlused selles osas on paljasõnalised, teiste tõenditega sisustamata ja kohus jätab need tõendite kogumist välja kui ebausaldusväärse. 01.07.2015 X OÜ-st G OÜ nimele ümber registreeritud veistest oli 3 X OÜ poolt soetatud ning 18 X OÜ-s sündinud veist. Veised olid enne 01.07.2015 X OÜ omandis ning kantud ka ettevõtte bioloogilise varana X OÜ pearaamatusse. Seega oli tegemist X OÜ varaga, mis oli 01.07.2015.a seisuga Erki Otti jaoks võõras vara KarS § 201 lg 1 mõttes. Sõidukite osas on kogutud ja uuritud alljärgnevaid tõendeid.

1. juunil 2013 soetas X OÜ P. P.lt ATV Kawasaki hinnaga 2350.- eurot.
2. augustil 2013 soetas X OÜ K. T.lt maasturi BMW X5 (registreerimisnumbriga xxxxxx) hinnaga 10 000.eurot. Need faktid on tõendatud kannatanuna üle kuulatud C, tunnistaja B ütlustega ja kirjalike tõenditega – sõidukite müügilepingutega (kd I, tl 122; 125) ja maksekorraldustega sõidukite ostuhinna tasumise kohta X OÜ arveldusarvelt kd 1, tl 123-124; 126). 16 Maanteeameti 04.02.2016 vastus nr xxxx järelepärimisele koos lisadega – registriväljavõtted liiklusregistris registreeritud X OÜ omandis olnud sõidukitest ning sõidukite omanikuvahetuse dokumente ( kd I, tl 24-44). Nendest tõenditest nähtub, et X OÜ on 20.11.2015.a müügilepinguga müünud G OÜ-le sõiduki BMW X5 (registreerimisnumbriga xxxxxx; VINkoodiga XXXXXXXXXXXX; väärtusega 9000.- eurot). Mõlemat äriühingut esindas ostumüügilepingu sõlmimisel Erki Otti, kes ka lepingu mõlema äriühingu eest digitaalselt allkirjastas (kd I, tl 25-26). Sõiduki BMW X5 registreerimisnumbriga xxxxxx osas on tehtud omanikuvahetus 21.11.2015.a, vana omanik on G OÜ (allkirjastanud Erki Otti), uus omanik on N OÜ (allkirjastanud O) (kd I, tl 30-31). 1.12.2015.a on sõlmitud müügileping, et N OÜ (esindajana allkirjastanud O) müüb ja Q OÜ (esindaja T) ostab sõiduki BMW X5 reg nr xxxxxx, hind kokkuleppel (kd I, tl 37). Samal kuupäeval 1.12.2015.a on T esitanud taotluse sõiduki registriandmete muutmiseks seoses omaniku ja registrinumbri vahetusega, sõidukile BMW X5 VIN-koodiga XXXXXXXXXXXX on väljastatud uued registreerimisnumbrid xxxxxx. Maanteeameti sõidukite registriosakonna peaspetsialist E. K. 5.02.2018 e-kirjast nähtub, et sõiduki ATV Kawasaki KVF650D registreerimisnumbriga xxxxxx e-teeninduses 20.11.2015.a teostatud omanikuvahetuse tegemisel allkirjastatud lepingut ei olnud võimalik politseile edastada. IT uuris asja ja infosüsteemis on vahel fail toimingule tekkinud. Kõik e-teeninduses tehtud toimingud 20.11.2015.a sõidukiga 5436TA on tehtud Erki Otti poolt – müüja X OÜ juhatuse liige, äriregistri esindusõigusega, ostja G juhatuse liige, äriregistri esindusõigusega (kd I, tl 45). ATV Kawasaki KVF650D registreerimisnumbriga xxxxxx osas on tehtud omanikuvahetus 21.11.2015.a, vana omanik on G OÜ (allakirjutanud Erki Otti), uus omanik on O (kd I, tl 42) Kolmanda isiku Q OÜ esindaja T keeldus kohtuliku uurimise käigus ütlusi andmast ning prokuratuuri taotlusel kaitsja ja teiste menetlusosaliste nõusolekul avaldas kohus tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. T kuulati kohtueelsel uurimisel kolmanda isiku Q OÜ esindajana üle 21.02.2017.a, ta andis ütlusi selles, et OÜ Q andis 10.01.2015.a X OÜ-le 10 000 eurot laenu, millele lisandus intress arvestusega 8% aastas. Kuivõrd tegemist oli suure summaga, andsid käenduse G OÜ, keda esindas Erki Otti ja ka OÜ N, keda esindas O. Laenu tagasimakse tähtajaks oli 11.10.2015.a, kuid kuna laenu tähtajaks ei tagastatud, siis pöörduti nii X OÜ, kui ka käendajate poole, et laen tagastataks. Kolmanda isiku esindaja ütlustest nähtub, et ta sai teada et X OÜl reaalselt raha ei ole ja talle tehti pakkumine, et OÜ Q saab võlgnevuse katteks sõiduauto BMW X
3. T selgitas, et nõustus sellise pakkumisega, sõiduk võõrandati ettevõttele OÜ Q, kes loobus seejärel laenulepingujärgsest nõudest nii laenaja, kui ka käendajate vastu (kd II, tl 115-117). Teisel ülekuulamisel 17.04.2017.a andis kolmanda isiku esindaja T ütlusi selles, et laen väljastati sularahas, kuna X OÜ esindaja Erki Otti ütles, et tal puudub juurdepääs X OÜ arvelduskontole, ning ta vajab loomade toitmiseks raha. Raha võttis X OÜ poolt vastu Erki Otti ja üle andis tema – T. See toimus laenulepingu sõlmimisega samal päeval, täpselt ei mäleta, kuid see võis toimuda OÜ Q kontoris xxx xx, Tallinn. Pärast laenulepingu tähtaja möödumist pöördus ta laenuvõtja ja käendajate poole, kuid ei mäleta täpselt, mis talle vastati, kuid oli selge, et sularaha neil tasuda ei ole (kd II, tl 118-122). 17 Laenulepingust nr 1-2015 – 10.01.2015.a nähtub, et OÜ Q ja X OÜ vahel on sõlmitud laenuleping, mille kohaselt laenu andja OÜ Q andis lühiajalist laenu X OÜle summas 10 000.eurot, laenu intress on 8% aastas ning tagasimakse tähtaeg 11.10.2015.a. Laenu andja esindajana on alla kirjutanud T, laenu saaja esindajana Erki Otti, ning käendajateks on olnud G OÜ (allakirjutanud esindajana Erki Otti) ning N OÜ (allakirjutanud esindajana O) (kd II, tl 128). Q OÜ äriregistri andmete väljatrükist (kd II, tl 1-2) nähtub, et äriühingu ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks on T. Äriregistri andmetel oli N OÜ ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks on O (kd II, tl 3-4). Tunnistajana üle kuulatud C andis ütlusi (III kd tl 122-124) selles, et 23.11.2015.a helistas talle O, kes nõudis venna firmale kuuluva BMW X5 võtmeid, lubades vastasel juhul politseisse pöörduda. Sõiduk oli pargitud xxx xx maja ette. Tunnistaja ei olnud sellal Tallinnas, oli maal ja ütles, et ei anna neid võtmeid, kuna sõiduk kuulub C firmale. Samal päeval nägi tema naaber, kuidas sõidukit BMW X5 hakati maja eest teisaldama, naaber tegi sellest mõned pildid, mis on politseile edastatud (kd 1, tl 79-81). Prokurör edastas need pildid tutvumiseks tunnistaja Cle, kes tundis fotolt ära ühe isikuna O. Süüdistatavana üle kuulatud Erki Otti andis ütlusi selles, et ta on need toimingud teinud, milles teda süüdistatakse, kuid end süüdi ta ei tunnista. Ta võttis X OÜ nimel oma vennalt T.lt laenu põllumajandustegevuse jaoks, selle raha eest ostis X OÜ-le traktori. Sel ajal, 2015.a jaanuaris olid suhted B ja Cga nii teravad, et ta ei küsinud nende käest raha, vaid laenas vennalt. Tal endal ei olnud juurdepääsu X OÜ pangakontodele. Traktorit oli vaja selleks, et talvel heina tõsta ja lund lükata, et loomadele ligi saada. Traktor, mis on piltidel, on analoogne sellele, mis varem oli X OÜ-s kasutuses, ei erine vanast traktorist muu poolest, kui ainult, et see traktor, mida on pildistatud, on töökorras, teine oli rivist väljas. Vennalt võetud laenu katteks vormistas BMW ja ATV X OÜ-st Gsse, sealt edasi võla käendajale ja siis võlausaldajale. Lepingus, millega müüdi BMW X5 X OÜ poolt Gle on märgitud ostuhinnaks 9000 eurot, kuid seda summat G poolt ei tasutud, kokkuvõttes läks auto võla katteks venna firmale (kd III,tl 159). Lepingule märgitud sõiduki ostusumma mittetasumist kinnitavad ka X OÜ ja G OÜ pangakonto väljavõtted (vastavalt kd I, tl 1-15 ja kd II, tl 9-13). Kohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud, et sõiduki BMW X5 soetas X OÜ
4. augustil 2013 K. T.lt hinnaga 10 000.- eurot. Sõiduki eest tasus X OÜ kahes osas – 9.08.2013 6000.- eurot ning 21.08.2013 4000.- eurot. Seega oli maasturi BMW X5 omanik alates 9.08.2013 kuni 20.11.2015 X OÜ. ATV Kawasaki KVF650D (registreerimisnumbriga xxxxxx) soetas X OÜ
5. juunil 2013 P. P.lt hinnaga 2350.- eurot, sõiduki ostuhinna tasus X OÜ 14.06.
6. Seega oli ATV Kawasaki omanik alates 14.06.2013.a kuni 20.11.2015.a X OÜ. Süüdistatava Erki Otti jaoks olid mõlemad nimetatud sõidukid võõrad vallasasjad KarS § 201 lg 1 mõttes. Erki Otti ütluste kohaselt võõrandas ta sõidukid esmalt enda firmale G, sealt edasi N OÜ-le ning lõpuks BMW X5 OÜ-le Q oma venna T firmalt võetud laenu tasumiseks. Laenu 10 000 eurot oli tema sõnade kohaselt vaja võtta X OÜ jaoks, täpsemalt igapäevase põllumajandustegevuse jaoks. Kohtu hinnangul on selline kaitseversioon eluliselt mitteusutav ning ka vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kannatanu esindajana üle kuulatud C on kohtus kinnitanud, et 2015.a oli X OÜ majanduslik seis tugev, vabu vahendeid oli X OÜ pangakontol 10 000 – 20 000 euro vahel. Ligipääs 18 arvelduskontodele oli mõlemal juhatuse liikmel, kuid pangakaarte oli üks, see oli tema käes (kd III, tl 111). Erki Otti ütlused selles, et laenu oli vaja võtta selleks, et osta traktor, millega heina tõsta ja talvel lund lükata, on vastuolus kolmanda isiku seadusliku esindaja T ütlustega, kelle eeluurimisel antud ütluste kohaselt oli Erki Ottil ja X OÜ-l vaja raha laenata, et loomi toita. Kolmanda isiku esitaja on ka kinnitanud, et laenu tagasimaksetähtajal ei olnud X OÜ-l rahalisi vahendeid. See väide ei vasta tõele. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et nii laenu võtmise ajal 2015.a jaanuaris, kui ka tagastamistähtajal 2015.a oktoobris oli X OÜ pangakontol piisavalt vabu vahendeid, millest finantseerida äriühingu igapäevast tegevust, sh osta loomadele süüa või põllumajanduses vajaminev traktor ning selleks laenu võtta ei olnud tarvidust. X OÜ pangakonto väljavõttest ajavahemikul 01.01.2015.a kuni 21.11.2015.a nähtub, et 01.01.2015.a seisuga oli X OÜ algjääk 17018, 17 eurot, 28.01.2015.a kuupäeva seisuga oli arvel 17 017,87 eurot ning 28.09.2015 seisuga 14 027, 25 eurot (kd I tl 10-13). Erki Ottil X OÜ juhatuse liikmena oli juurdepääs äriühingu arvelduskontole, et vajadusel maksta arveid, teha ülekandeid või osta vajalikku tehnikat. Samas on Erki Otti vastuseks kannatanu esindaja advokaat Kasaku küsimustele selgitanud, et võttes X OÜ juhatuse liikmena venna firmalt Q OÜ väidetavalt sularahas laenu 10 000.- ei teadnud ta, milline oli X OÜ kontoseis, kuna suhted olid läinud nii teravaks, et tema rahalistest asjadest Xs ei teadnud midagi, samuti ei pöördunud ta panka, et kontoseisu uurida (kd III, tl 169). Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et sellel ajaperioodil puudus Erki Ottil ülevaade X OÜ majanduslikust situatsioonist ning tal polnud juhatuse liikmena võimalik piisavalt põhjendatult otsustada ettevõttele laenukohustuse võtmise vajaduse üle. Loomade sööta polnud Erki Ottil vaja osta, sest tunnistaja B ja kannatanu esindaja ütlustega tõendatud, et X OÜ ostis loomasööda valmistamise teenust sisse, seda kinnitavad ka sellekohased arved, mis on küll 2015.a suvest (kd I, tl 186-188), kuid kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ja kannatanu ütlustes osas, et see toimus ka varasemalt samamoodi. Traktori ostmise kohta on Erki Otti ütlused vastuolulised, pole esitatud ühtegi tõendit, millal konkreetne traktor osteti ning milliseid rahalisi vahendeid selleks kasutati, kuid kohtul puudub alus kahelda, et see kuulub X OÜle. Kohtu hinnangul on süüdistatava Erki Otti ütlused osas, mis puudutavad vajadust X OÜ nimel laenu võtta selleks, et finantseerida äriühingu igapäevast tegevust, et tagasimakse kuupäeval ei olnud X OÜl varalisi vahendeid, et laenu tagasi maksta ning et selleks, et laenu tasaarveldada, tuli võõrandada X OÜ-le kuuluvad sõidukid – paljasõnalised ja vastuolus teiste kogutud ja uuritud tõenditega ning kohus jätab need selles osas tõendite kogumist välja. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutavad ja ei oma seetõttu tõendi väärtust ka Erki Otti ütlused osas, miks oli esmalt vaja BMW X5 võõrandada G OÜ, seejärel N OÜ ning alles pärast seda väidetavale võlausaldajale Q OÜle, miks ei oleks võinud juhul, kui laenusuhe ka tegelikkuses eksisteeris, vormistada X OÜ võla katteks sõiduk otse võlausaldaja X OÜ nimele. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud süüdistus selles, et Erki Otti tegutsedes samaaegselt nii X OÜ kui G OÜ juhatuse liikmena, allkirjastas ning esitas, omamata ÄS § 181 lõigetes 3 ja 4 nimetatud X OÜ osaniku nõusolekut, 20.11.2015 Maanteeameti liiklusregistrile X OÜ-le kuulunud sõidukite BMW X5 (xxxxxx, hilisem registreerimisnumber xxxxxx) ja Kawasaki KVF650D (xxxxxx) müügilepingud ning registrikannete muutmise taotlused sõidukite vormistamiseks G OÜ nimele, vähendades selliselt X OÜ vara ilma 19 vastusooritust saamata ning majanduslikku põhjendust omamata, pöörates X OÜ vara ebaseaduslikult G OÜ kasuks. Samuti pööras süüdistatav Erki Otti, tegutsedes samaaegselt nii X OÜ kui G OÜ juhatuse liikmena, omamata ÄS § 181 lõigetes 3 ja 4 nimetatud X OÜ osaniku nõusolekut, X OÜ-le kuulunud 21 veist ebaseaduslikult G OÜ kasuks. Selliselt tegutsedes kasutas Erki Otti ära ÄS § 181 lõikest 1 tulenevat juhatuse liikme õigust osaühingu esindamiseks kõikide tehingute tegemisel ning pööras talle X OÜ juhatuse liikmena ÄS § 180 lg 1 ning ÄS § 181 lg 1 alusel usaldatud X OÜ vara ebaseaduslikult, ilma X OÜ ainuosaniku Ci teadmise ja nõusolekuta, ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamest väljuvana, ÄS § 181 lõigetest 3 ja 4 tulenevat esindusõiguse piirangut ning ÄS § 187 lg 1 ja TsÜS § 35 sätestatud äriühingu huvide järgmise- ning lojaalsuskohustust eirates, enda 100%lise kontrolli all oleva äriühingu G OÜ kasuks. ÄS § 181 lg 1 sätestab, et osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Antud juhul X OÜ põhikirjas juhatuse liikmete ühist esindusõigust ette ei olnud nähtud, seega oli Erki Ottil ÄS § 181 lg 1 järgi juhatuse liikmena õigus otsustada X OÜ vara käsutamise ja äriühingule kohustuste võtmise üle, kuid see õigus ei ole absoluutne ja piiramatu. Selle õiguse kasutamisel pidi Erki Otti juhatuse liikmena järgima TsÜS §-s 35 ning ÄS § 187 lõikes 1 ettenähtud juriidilise isiku juhtorgani liikme üldisi kohustusi, sh täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1) ja olema juriidilisele isikule lojaalne. Riigikohus on oma 10.06.2013.a otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-43-13 punktis 27 märkinud, et TsüS §-s 35 ette nähtud juhatuse liikme üldisest hoolsuskohustusest tulenev käitumisstandard eeldab eeskätt seda, et äriühingu juhatuse liige toimiks ühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Samuti TsÜS §-s 35 fikseeritud juhatuse liikme lojaalsuskohustus eeldab muu hulgas, et juhatuse liige ei oleks oma otsuse tagajärgedest isiklikult huvitatud ja väldiks juriidilise isiku juhtimisel enda ning juriidilise isiku huvide konflikti. ÄS § 181 lg 3 sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. X OÜl nõukogu puudub, seega oleks tehingute tegemiseks pidanud olema ainuosanik C nõusolek. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma
7. aprilli 2017 kohtuotsuse nr 3-2-1-26-17 punktis 10 seda keeldu laiendanud ja selgitanud, et osanike nõusolek on samamoodi vajalik ka juhul, kui tehingu teiseks pooleks on juhatuse liikme ja tema abikaasa 100%-lise kontrolli all olev äriühing. Osanike nõusolek juhatuse liikmega tehingu tegemiseks on sätestatud huvide konflikti vältimise eesmärgil, sest juhatuse liikmel võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele. Samasugune huvide konflikti tekkimise oht esineb ka siis, kui tehingu teiseks pooleks on juhatuse liikme ja tema abikaasa 100%-lise kontrolli all olev äriühing. Käesolevas kriminaalasjas ei järginud Erki Otti X OÜ juhatuse liikmena hoolsuskohustust ning ei toiminud viisil, mis oleks äriühingule majanduslikult kõige kasulikum, vaid põhjustas X OÜle kahju, pöörates X OÜle kuuluva vara tema enda 100%-lise kontrolli all oleva äriühingu G OÜ kasuks. Kohus nõustub prokuratuuri loogikaga selles, et X OÜle kuuluvate sõidukite võõrandamine väljus ilmselgelt äriühingu igapäevase majandustegevuse raamidest, kuna X OÜ ei tegutsenud sõidukite ostu-müügi valdkonnas. Veiste võõrandamine G OÜ-le ei olnud tavapärane tegevus, sest kõik kogutud tõendid kinnitavad kohtule, et X OÜ tegeles pidevalt ja süstemaatiliselt oma karja suurendamisega ning ei osanikul ei olnud plaani loomapidamist lõpetada ega karja müüa. 20 X OÜ-l oli 10.01.2015 seisuga rahalisi vahendeid 17 018 eurot ning Erki Ottil juhatuse liikmena, kellel enda sõnade kohaselt puudus sellal isegi ülevaade X OÜ majanduslikust olukorrast, puudus igasugune vajadus äriühingu nimel täiendavate kohustuste võtmiseks. Seega olid Erki Otti poolt juhatuse liikmena tehtud tehingud vastuolus X OÜ majanduslike huvidega, olid äriühingule kahjulikud ning olid tehtud ÄS §-s 181 lg 3 sätestatud keeldu rikkudes. KarS § 201 lg 1 järgi on karistatav valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et X OÜ vara – sõidukid ja veised, oli Erki Ottile võõras, juhatuse liikmena oli see vara tema valduses ning et ta pööras selle ebaseaduslikult kolmanda isiku G OÜ kasuks, kust osa vara hiljem edasi liikus. Selliselt käitudes manifesteeris Erki Otti objektiivselt avalduval moel veiste omastamistahet. Kuritegu toime pannes tegutses Erki Otti kavatsetult. Seda kohtu seisukohta kinnitab eelkõige objektiivne teopilt, mida kohus on varasemalt analüüsinud, aga ka sündmuste ajaline telg. Kohus on eelpool refereerinud tõendeid, mis puudutavad tunnistaja B ja süüdistatava Erki Otti vahel toimunud kohtuvaidlust tsiviilasjas. Nendest tõenditest nähtub, et 2015.a maiks olid isikute suhted halvenenud nii, et B oli kahel korral käinud temale kuuluval kinnistul asja välja nõudmas kahel korral ning pidi oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole, valduse kinnistul oleva maja üle sai ta alles 04.06.2015.a (kd I tl 62). Kaitsja poolt esitatud tõendist – e-PRIA portaali väljatrükist (kd II, tl 199) nähtub, et B kasutajaõigused G OÜ eest portaalis toimingute tegemiseks lõppesid 30.06.2015.a ning juba järgmisel päeval, 01.07.2015, tegi Erki Otti e-PRIA portaalis kande X OÜle kuulunud veiste registreerimiseks G OÜ-s. Seega on ilmne, et Erki Otti kavatsus X OÜ-le kuuluva vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramine on ajalises seoses omavaheliste suhete halvenemisega Bga ning tsiviilhagi esitamisega viimase poolt. Seda on Erki Otti ka ise väljendanud telefonikõnes Cle, mida kuulis pealt tunnistaja XX, kus Erki Otti kinnitas, et kui need kohtuasjad tema C emaga lõppevad, siis laabub kõik positiivselt ja X OÜ ja C saab oma asjad tagasi. Sõidukite omastamisel tegutses Erki Otti samuti kavatsetult, kasutades ära olukorda, et C X OÜ ainuosanikuna ei olnud teda kuni 2015.a novembrikuuni X OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi kutsunud, sõidukid registreeriti kiiresti esmalt G OÜ nimele ja sealt edasi OÜ-le N, BMW X5 hiljem juba Q OÜ nimele ilmse sooviga X OÜ kestvalt oma varast ilma jätta. Seega leiab kohus, et Erki Otti on kavatsetult toime pannud KarS § 201 lg 1 sätestatud kuriteo. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Erki Otti käitumise õigusvastasust ja tema süüd välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus tuvastanud ei ole. Tsiviilhagi Kannatanu X OÜ on esitanud kriminaalasjas tsiviilhagi Erki Otti vastu varalise kahju hüvitamiseks kogusummas 20 760.- eurot. Kogu kohtuliku uurimise käigus on kannatanu jäänud esitatud tsiviilhagi juurde ja ei ole sellest loobunud. Kohtule esitatud tsiviilhagi kohaselt tekkis kannatanul varaline kahju seoses sellega, et 02.07.2015.a omastati X OÜ juhatuse liikme Erki Otti poolt 21 veist, milliste koguväärtuseks oli 22 580 eurot, millised asusid X OÜ kasutuses oleval eramaal elektriaedikus Harjumaal, xxx vallas, xxx külas, märgitud veised vormistati G OÜ nimele. Samuti märgitakse kohtule esitatud tsiviilhagis, et kannatanule tekitati varalist kahju sellega, kui 20.11.2015.a Erki Otti X OÜ juhatuse liikmena omastas X OÜ-le kuuluva sõiduauto BMW X5 registreerimisnumbriga xxxxxx väärtusega 9000.- eurot ja X OÜ-le kuuluva ATV Kawasaki 21 reg nr xxxxxx väärtusega 3500.- eurot, ümber vormistades nimetatud sõidukid G OÜ-le, millises Erki Otti oli samuti juhatuse liige, tekitas ta X OÜle varalise kahju kogusummas 35 080.- eurot. Kohtule esitatud hagiavalduses märgitakse, et ATV Kawasaki väärtusega 3500.on tagastatud X OÜ valdusesse ning 16.02.2017.a tagastati X OÜ-le ka 9 veist koguväärtusega 10 820.- eurot ning 1 veis jäi veel Erki Otti vastutavale hoiule. Võttes arvesse kannatanu poolt hagiavalduses välja toodud fakte, milliseid on käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus uuritud ja kontrollitud, asub kohus seisukohale, et X OÜ poolt Erki Otti vastu esitatud tsiviilhagi 20 760.- euro varalise kahju hüvitamise nõudes on asjakohane, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning süüdistatava poolt kannatanule eelpool märgitud summa ulatuses tekitatud varaline kahju Erki Ottilt kannatanu kasuks välja mõistmisele. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu temale tekitatud varalise kahju suuruse tõendamiseks esitanud tõendid, millised on välja toodud hagiavalduse punktis 5 ning kohtul puudub alus kahelda kannatanu tõendite tõepärasuses.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kriminaalasja menetluse käigus on tuvastamist leidnud fakt, et kannatanule on oma kuritegeliku tegevusega otsest varalist kahju tekitanud just Erki Otti. Käesoleval hetkel on kannatanule tekitatud Erki Otti poolt otsest varalist kahju X OÜ-le kuulunud sõiduauto BMW omastamisega seoses. Kannatanu on hinnanud sõiduauto BMW väärtuseks 9000.- eurot, kohus peab märgitud summat asjakohaseks ning aktsepteeritavaks, arvestades, et antud väärtus on seotud X OÜ ja G OÜ vahel sõlmitud müügilepingus auto väärtuseks märgitud hinnaga. Antud väärtust kohtus vaidlustatud ei ole. Teine pool tsiviilhagist puudutab loomi, kokku omastati X OÜ-le kuulunud loomi väärtuses 11760.- eurot (märgitud väärtuses vara X OÜ käesoleval hetkel tagasi saanud ei ole). Kannatanu on temalt omastatud loomade väärtuse arvutamisel arvesse võtnud meetodi ja nimelt, kui palju oleks saadud loomade eest raha, kui nad oleks tehtud lihaks. Kohtu hinnangul on kannatanu poolt esitatud vara väärtuse arvutus asjakohane. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Eeltoodust tulenevalt tuleb Erki Ottilt välja mõista Võlaõigusseaduse § -de 129; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 ja

§ 310

lg 1 alusel kannatanu X OÜ kasuks varaline kahju summas 20 760.eurot, mis tuleb Erki Ottil kanda X OÜ arveldusarvele, milline tuuakse välja kohtuotsuse resolutiivosas. Karistus KarS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaasta pikkuse vangistuse. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa 22 normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus nr 1-171629/44, p 28.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. mai
6. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Antud hetkel on märkimisväärne, et kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust ehk rahalist karistust. Karistusregistri andmete kohaselt süüdistataval kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole ja kannatanule tekitatud kahju ulatust hinnates võib asuda seisukohale, et Erki Otti süü on keskmine (kd I tl 182). Seega võib kohtu hinnangul Erki Otti suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohtuistungil süüdistatav süüd ei tunnistanud ja kahetsust ei avaldanud. Puuduvad nii karistust kergendavad kui raskendavad asjaolud. KarS § 44 lg 3 kohaselt rahalise karistuse suuruse määramisel tuleb arvestada süüdistatava sissetulekut kuriteole eelnenud aastal. Keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise kohaselt on Erki Otti keskmise päevasissetuleku suurus olnud 3,20.- eurot (kd I tl 185). Antud hetkel peab kohus asjakohaseks karistada Erki Ottit rahalise karistusega 250 päevamäära ulatuses ning võttes arvesse teadmist, et antud kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus oli Erki Otti

§ 217

lg 2 alusel ka kahtlustatavana kinni peetud ja seda ajavahemikul 14.02.2017.a kuni 16.02.2017.a, tuleb märgitud aeg ümber arvestada rahaliseks karistuseks ning lugeda Erki Ottile mõistetavast rahalisest karistuseks kantuks 9 päevamäära, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 241 päeva määra s.o summas 771,20.- eurot. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-99-06). Kohtu hinnangul käesoleval hetkel märgitud erandlikud asjaolud esinevad. Erki Otti on varasemalt kriminaalkorras karistamata isikuks, märgitut peab kohus süüdistatavat positiivselt iseloomustavaks asjaoluks. Erki Otti poolt toime pandud kuritegu on ajendatud perekondlikes suhetes tekkinud konfliktsituatsioonis ning tegemist on seega juhusliku episoodiga tema seni küllaltki seaduskuulekas elus. Kohus ei ole tuvastanud Erik Otti süüd kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Käesoleva kriminaalasja menetluse käigus ei ole kohtule esitatud ning tuvastatud ei ole selliseid asjaolusid, millised viitaksid teadmisele, et Erki Otti näol võiks olla tegemist isikuga, kellel on välja kujunenud kuritegelik elustiil või tahe jätkata kuritegude toimepanemisega. Kohus võtab arvesse ka fakti, et Erki Ottile on esitatud süüdistus kuritegude toimepanemises, millised on aset leidnud mitu aastat tagasi ning peale toimunut on ta olnud õiguskuulekas. Kohus on veendunud, et Erki Otti on isikuks, keda on otstarbekas karistada toimepandu eest rahalise karistusega ja tingimisi, kohaldades KarS § 73 lg 1, 3 sätetest tulenevat katseaega 1 aasta ja 6 kuud. Kohus selgitab, et KarS § 73 lg 1 kohaselt jättes karistuse tingimisi kohaldamata, ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus on veendumusel, et märgitud aeg on piisavaks, distsiplineerimaks Erki Ottit ning suunamaks viimast õiguskuulekale teele. Juhindudes KarS § 23 78 lg 1 kohus märgib, et Erki Ottile määratud 1 aasta ja 6 kuu pikkune katseaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast. Konfiskeerimine ja asitõendid

§ 313

p 11 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. Käesolevas kriminaalasjas on ringkonnaprokurör Alar Lehesmets teinud kohtulike vaidluste käigus ettepaneku asitõendite suhtes vastuvõetavate meetmete osas millele süüdistatava kaitsja otseselt vastu ei vaielnud, kuid kolmanda isiku Q OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas asus seisukohale, et kolmanda isikule kuuluva vara konfiskeerimiseks seaduslikku alust pole ning seetõttu tuleks prokuröri taotlus märgitud osas jätta rahuldamata (kd III tl 183, 202 ja 202 pöördel). Kohus märgib esmalt, et nii prokuratuuri kui ka kolmanda isiku esindaja ettepanekud asitõendite suhtes vastu võetavate meetmete osas ei ole kohtule siduvad, kuid käesolevas kriminaalasjas kohus ei näe mingit takistust ringkonnaprokuröri tehtud ettepanekuga osaliselt nõustumiseks ning kohus asub seisukohale, et antud kriminaalasja menetluse raames asitõenditeks tunnistatud ning muude ära võetud esemete suhtes tuleb kohaldada järgmisi meetmeid. Harju Maakohtu 09.02.2017 määrusega nr xxx konfiskeerimise tagamiseks arestitud veised põllumajandusloomade registri registrinumbritega XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXX ja XXXXXXXXX, millised on antud vastutavale hoiule kannatanu X OÜ esindaja Cle,

§ 126

lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel jätta X OÜ valdusesse, sest käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud fakt, et tegemist on X OÜ-le kuuluva varaga. Käesoleva kriminaalasja raames G OÜ-lt ära võetud pull põllumajandusloomade registri registrinumbriga XXXXXXXXX, milline on antud vastutavale hoiule kannatanu X OÜ esindaja Cle,

§ 126

lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tuleb jätta X OÜ valdusesse ning seda põhjusel, et antud kriminaalasja menetluse käigus on tuvastamist leidnud, et tegemist on jällegi X OÜ-le kuuluva varaga. Käesoleva kriminaalasja raames G OÜ-lt ära võetud veis põllumajandusloomade registri registrinumbriga XXXXXXXXX, milline on antud vastutavale hoiule süüdistatavale Erki Ottile,

§ 126

lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tuleb anda üle X OÜ valdusesse, seda põhjusel, et antud kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud fakt, et tegemist on X OÜ-le kuuluva varaga. Harju Maakohtu 09.02.2017 määrusega nr xxx konfiskeerimise tagamiseks arestitud kolmandale isikule OÜ Q nimele vormistatud maastur BMW X5 (xxxxxx, hilisem registreerimisnumber xxxxxx), mis asub Rahumäe tee 6 parklas, juhindudes

§ 126

lg 3 p 6 anda kohtuotsuse jõustumisel riigi omandisse ning seda põhjusel, et käesoleva kriminaalmenetluse käigus on tuvastamist leidnud fakt, et märgitu sõiduk X OÜ valdusest läks välja Erki Otti kuritegeliku käitumise tulemusena, kriminaalasja menetluse käigus, on tuvastamist leidnud fakt, et kolmas isik Q OÜ märgitud sõiduautot soetades ei omandanud sõiduautot heauskselt, kannatanu X OÜ seaduslik esindaja ei ole taotlenud nimetatud sõiduauto tagastamist ettevõttele ning samuti ei ole X OÜ taotlenud, et märgitud sõiduauto võõrandataks tsiviilhagi katteks. Käesoleva kriminaalasja raames ATV Kawasaki KVF650D (registreerimisnumbriga xxxxxx), milline asub X OÜ valduses,

§ 126

lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel jätta X OÜ valdusesse, sest antud kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on tuvastamist leidnud fakt, et märgitud mootorsõiduk kuulub X OÜ-le. Süüdistatava Erki Otti poolt 10.03.2017 vabatahtlikult välja antud ratastraktor MTZ-82 (registreerimisnumbriga xxxxxx), milline asub Rahumäe tee 6 24 parklas,

§ 126

lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel anda üle samuti X OÜ valdusesse, sest antud kriminaalasja menetluse käigus on tuvastatud, et tegemist on X OÜ-le kuuluva varaga. Käesoleva kriminaalasja materjalide juures on ka CD plaadid, millistele on salvestatud kriminaalmenetluses tähtsust omavat teavet, võttes märgitut arvesse, peab kohus juhindudes

§ 126

lg 3 p 1 märgitud CD plaadid, kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud Tulenevalt

§ 180lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p.p 1, 2, 4, 9 kohaselt süüdistatava kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud õigusabi kulud, süüdistatava valitud kaitsjale makstud tasud ning kannatanu õigusabi kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 584.- eurot ning seda alates 01.01.2020 s.t teise astme kuriteo toimepanemise eest on sundraha 876.- eurot. Määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud õigusabi kulud on kokku 240.eurot. Samuti on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks süüdistatava Erki Otti poolt valitud kaitsjate õigusabi teenuse osutamisega seotud kulud ning seda kogusummas 7350.- eurot. Käesoleva kriminaalasjas on kannatanu X OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak kohtule esitanud kannatanu menetluskulude nimekirja sh kannatanule esitatud arved seoses õigusabi teenuse saamisega. Märgitud õigusabi teenuse osutamine kannatanule on olnud kohtu hinnangul vajalik ning õigustatud. Kannatanu menetluskulud käesoleva kriminaalasjas on summas 2875.- eurot, millise summa välja mõistmist süüdistatavalt ja hüvitamist kannatanu kasuks esindaja ka taotleb (kd III tl 186-191). Kohtule ei ole teada, et kannatanu X OÜ seaduslik esindaja C omaks juriidilisi teadmisi, et saanuks kaitsta kannatanu õigusi ja teada kannatanu kohustustest kriminaalmenetluses. Kohus asub seisukohale, et kannatanu menetluskulud on põhjendatud. Juhindudes

§ 182

lg 2 määrab kohus, et kannatanu kantud õigusabi kulud kuuluvad süüdistatavalt Erki Ottilt X OÜ kasuks välja mõistmisele. Arvestades seda, et Erki Otti süü on tõendamist leidnud KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises, siis kohus jätab süüdistatava enda valitud kaitsjakulud tuleb juhindudes

§ 175lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 jätta süüdistatava enda kanda.

Samuti mõistab kohus Erki Ottilt

§ 175

lg 1 p 4 juhindudes välja temale määratud kaitsja poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 240.- eurot, mis tuleb kanda riigi tuludesse. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et Erki Ottil esinevad takistused kriminaalmenetlusega kaasneva sundraha, määratud kaitsja tasu ja kannatanul tekkinud õigusabi kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu, seda vaatamata sellele, et käesoleval hetkel Erki Otti enda sõnade kohaselt ta ei tööta. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Erki Otti on täisealine ja töövõimeline isik. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumine käiks Erki Ottile ilmselgelt üle jõu. Kohus tõdeb, et süüdistatava ametlik sissetulek on teadmata, kuid 25 märgitud fakt iseenesest ei ole aluseks jätta välja mõistmata Erki Ottilt teise astme kuriteo toimepanemise eest ettenähtud sundraha ning seda summas 876 eurot ning teisi kriminaalasjas tekkinud kulusid. Kohus leiab, et arvestades isiku menetluskulude suuruse tasumise kohustust, samuti kannatanutele tsiviilhagi tasumise kohustust, siis on põhjendatud väljamõistetud menetluskulusid

§ 180lg 3 4 kohaselt tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Käesolevas kriminaalasjas on kolmanda isiku Q OÜ esitanud kohtulike vaidluste käigus taotluse kriminaalmenetluses tekkinud kulude hüvitamiseks ning seda summas 3441.- euro ulatuses. Kohus peab selle menetluskulu suurust iseenesest mõistlikuks, kuid võttes arvesse seda, et Erki Otti süü on käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus temale esitatud süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises tuvastamist leidnud, siis jätab kohus kolmanda isiku eelpool märgitud, esitatud taotluse kolmanda isiku menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata ning kolmandal isikul tekkinud kulud tema enda kanda. Käesolevas kriminaalajas on süüdistatava kaitsja kohtulike vaidluste käigus esitanud kohtule taotluse Erki Ottile süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi SKHS) § 18 lg 1 kohaselt kriminaalasja või väärteoasja kohtumenetluse kestel esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks kohtule. Taotlus esitatakse maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Käesoleval hetkel on sellesisuline taotlus kohtule esitatud peale kohtuliku uurimise lõpetamist s.o kohtulike vaidluste kestel ning märgitust tulenevalt jätab kohus süüdistatava kaitsja poolt esitatud taotluse seetõttu läbi vaatamata. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2020. a otsusega; Riigikohtu 22.06.2021. a otsusega; Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2021.a otsusega nr 1-196307. 26