RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-14-50421 3. de

) § 152 lg 1 p 4 alusel.

1. Justiitsministeerium esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
2. novembri
3. a määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja
4. Justiitsministeerium leidis, et menetluse lõpetamine

§ 152

lg 1 p 4 alusel ei olnud õiguspärane, vaid protesti peab lõpuni menetlema ning seda olenemata korraldusest nr

1. Samuti taotles Justiitsministeerium resolutsiooni p 3 tühistamist ulatuses, milles jäeti läbi vaatamata Justiitsministeeriumi taotlused, ning palus ringkonnakohtul teha uus määrus, millega kohustada halduskohut jätkama protesti menetlust, kaasata Kaitseministeerium, vaadata läbi Justiitsministeeriumi taotlused ning jätta kõik menetluskulud kolmanda isiku enda kanda.
2. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
3. veebruari
4. a määrusega Justiitsministeeriumi määruskaebuse (resolutsiooni p 2) ja tühistas Tartu Halduskohtu
5. novembri
6. a määruse protesti menetluse lõpetamise, menetluskulu jaotuse ja Justiitsministeeriumi
7. märtsi 2020 taotluste läbi vaatamata jätmise osas (p 3). Määruskaebuse Kaitseministeeriumi kaasamata jätmise peale jättis ringkonnakohus läbi vaatamata (p 1). Ringkonnakohus saatis asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks (p 4). Ringkonnakohus leidis, et seadus ei näe ette arvamuse avaldamiseks haldusorgani kaasamata jätmise vaidlustamise võimalust (

§ 203lg 1 ja § 24) ning see ei takista ka asja edasist menetlust.

Menetluse lõpetamine

§ 152lg 1 p 4 alusel ei olnud kohane.

Vastustaja ei ole protestiga vaidlustatud ehituslubade väljastamise korraldust nr 5 kehtetuks tunnistanud. Korraldusega nr 85 tunnistati kehtetuks üksnes korralduse nr 5 p 4.2, mille järgi on tuulikute ehitamise eelduseks Kaitseministeeriumi kirjalik nõusolek. Ka ei ole haldusasja materjalidest üheselt selge, et Kaitseministeeriumi nõue ehituslubade alusel kavandatavate elektrituulikute kõrguse vähendamiseks on praeguseks täidetud. Kolmanda isiku

1. märtsi
2. a taotluse kohaselt peaks tuulikute kogukõrgust olema vähendatud 115 meetrini. Korralduses nr 85 märgitu kohaselt on ehitusprojekti muudatus kooskõlastatud. Korralduse nr 85 p 3 kohaselt tuli ehitisregistris teha muudatused vastavalt ehitusprojekti muudatustele. Ehitisregistrist nähtub, et ehitusload on endist viisi antud elektrituulikutele kõrgusega 135 m. Ringkonnakohtule ei nähtu ehitisregistri andmetest, et tuulikute kõrguse kohta oleks tehtud korraldusest nr 85 lähtuvaid muudatuskandeid. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Kolmas isik taotleb määruskaebuses ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punktide 2, 3 ja 4 tühistamist ning halduskohtu määruse jõusse jätmist. Kolmas isik leiab, et

§ 152

lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamise eelduseks ei ole korralduse nr 5 kehtetuks tunnistamine. Ehitusprojekti muudatusega (maksimumkõrgus 115 meetrit) on protesti aluseks olev etteheide kõrvaldatud ja protesti eesmärk saavutatud. Eelprojekti muutmine ei eelda alati varasema ehitusloa kehtetuks tunnistamist ja uue ehitusloa väljastamist. Korraldus nr 85 on kehtiv ja seda ei ole vaidlustatud. Ringkonnakohtu kahtlus, et ei ole piisavalt selge, kas Kaitseministeeriumi nõue elektrituulikute kõrguse vähendamiseks 4

§ 152lg 1 p 4 eeldused täidetud.

Õige ei ole väide, et protesti eesmärk oleks saavutatud, sest ei ole üheselt selge, et kavandatavate elektrituulikute kõrguse vähendamise nõue oleks täidetud, sest faktiliselt ei ole ehitisregistris muudatusi tehtud.

1. Vastustaja oma seisukohta ei esitanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse resolutsioon tervikuna muutmata. Ringkonnakohus on saatnud asja õigesti halduskohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada käesoleva määruse põhjendustega.
3. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et praeguses asjas ei esine

§ 152lg 1 p-s 4 kirjeldatud olukorda.

Protestiga vaidlustatud haldusakti ehk

1. jaanuari
2. a korraldust nr 5 (ehituslube) ei ole kehtetuks tunnistatud. Tuulikute kõrguse vähendamine oleks

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt võinud olla menetluse lõpetamise aluseks siis, kui Justiitsministeerium oleks esitanud kohustamisnõude tuulikute kõrguse vähendamiseks või tühistamisnõude ainult tuulikute kõrguse (p 4.2) osas. Ministeerium aga on vaidlustanud ehitusload tervikuna. Kolleegium on tõlgendanud

§ 152

lg 1 p 4 selliselt, et säte annab aluse menetluse lõpetamiseks ka siis, kui vaidlustatud haldusakt on ammendunud ning ühes sellega on ära langenud õiguskaitsevajadus. Samuti on kohtul

§ 152

lg 1 p 4 alusel võimalik menetlus lõpetada, kui kehtivusaja möödumise tõttu on haldusaktil kadunud igasugune mõju ja praktiline tähendus (vt määrust asjas nr 3-20-580/47, p 11 ja otsust asjas nr 3-3-1-44-14, p 12). Haldusakti ammendumiseks ei saa lugeda kaebuse või protesti põhjenduseks esitatud üksikute õiguslike ega faktiliste asjaolude ega isegi mitte kaebuse aluse äralangemist. Ammendumiseks peab ära langema haldusakti igasugune õiguslik mõju ja praktiline tähendus. Vaidlusaluste ehituslubade õiguslik mõju ja praktiline tähendus ei ole muutmise tagajärjel praeguses asjas kadunud. 22.

§ 152

lg 1 p 4 on mõeldud reguleerima olukorda, kus on põhjust eeldada, et vastustaja tegevuse tõttu on ühtlasi saavutatud õigusrahu. Praegusel juhul protesti esitaja väited seda eeldada ei võimalda. Kui kaebaja õigused on taastatud haldusakti muutmisega kohtumenetluse ajal, jäetakse kaebus rahuldamata (riigivastutuse seaduse § 3 lg 2), mitte ei lõpetata kohtumenetlust. Niisamuti tuleb protest jätta rahuldamata, kui haldusakti muutmise tõttu langevad ära haldusakti õigusvastasuse põhjused. Justiitsministeerium leidis, et korralduse nr 85 vastuvõtmine ei ole kõrvaldanud ehituslubade õigusvastasust. Samuti väitis protesti esitaja, et tuulepargi rajamist takistavad uued ilmnenud asjaolud (tuulepark segaks piirkonnas asuvaid raadiosüsteeme ning korraldus nr 85 tingib ehitusseadustiku § 46 lg 1 p 1 alusel ehituslubade kehtetuks tunnistamise). Neid väiteid tuleb kontrollida asja sisulisel lahendamisel. 23. Kolleegium juhib tähelepanu, et kaebaja või protesti esitaja võib oma nõude toetuseks esitada uusi väiteid. Samas peavad menetlusosalised esitama oma avaldused nii varakult, kui menetluse seisund 5

§ 51

lg 1), igal juhul vähemalt seitse päeva enne istungit või kirjalikus menetluses nii, et oleks tagatud teiste menetlusosaliste teavitamine seitse päeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu (

§ 51lg 3).

Kuna praeguses asjas ei olnud eelmenetlus lõppenud, võis Justiitsministeerium oma väiteid täiendada (

§ 122lg 2 p 7).

Kolleegium nõustub, et Justiitsministeeriumile tulnuks anda võimalus kaaluda protesti muutmist, nõudes talle ebasoodsa korralduse nr 85 tühistamist. Selle võimaluse saab halduskohus anda Justiitsministeeriumile asja edasisel menetlemisel.

1. Kolleegium on varem selgitanud, et tingimusliku siduva kooskõlastuse puhul on sisuliselt tegemist kooskõlastuse andmisest keeldumisega ning tingimustele vastavalt muudetud haldusakti andmise kavatsus tuleks uuesti kooskõlastada (3-3-1-15-14, p 27).
2. Kolmanda isikuga ei saa nõustuda ka selles, nagu poleks ehitisregistris muudatuste tegemata jätmisel tähtsust. Ehitusseadustik nõuab ehituslubade kandmist ehitisregistrisse (EhS § 40 lg 1, § 42 lg 8). EhS § 61 lg 1 kohaselt on ehitisregistri andmete tähendus üldjuhul informatiivne ja statistiline. Kuna aga EhS § 61 lg 2 järgi on ehitisregistrisse kantud ehitusloa andmetel õiguslik tähendus, kajastabki registrikanne siduvalt ehitusloa sisu. Ehitusloa muutmise korralduse ja ehitisregistris olevate ehitusloa andmete vastuolu võib seega kujutada endast ehitusloa sisemist vastuolu ja sellele viitamist ringkonnakohtu poolt ei saa pidada praegusel juhul asjassepuutumatuks. Haldusakt, isegi kui selle moodustavad korraldus ja registrikanne kogumis, peab olema üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). Ka seda asjaolu peab halduskohus asja menetlemisel kontrollima.
3. Kolmas isik palub Justiitsministeeriumilt välja mõista Riigikohtus kantud menetluskulude katteks 696 eurot. Menetluskulude jaotus otsustatakse koos vaidluse lahendamisega (

§ 109lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 6