) § 110 lg 1 kohaselt rakendab kohus pärandaja surma korral pärandvara hoiumeetmeid, kui: 1) pärija ei ole teada; 2) pärija ei viibi pärandvara asukohas; 3) ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud; 4) pärija on piiratud teovõimega isik ja talle ei ole määratud eestkostjat; 5) esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et N. R. suri 13.05.2019. a. Kohtule ei ole teada, et N. R. oleks jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Seega
lg 1 järgi toimub tema vara pärimine seaduse järgi.
lg 1 kohaselt on seadusjärgsed pärijad pärandaja abikaasa ja samas seaduses nimetatud sugulased.
Teise järjekorra pärijad pärivad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole ning kolmanda järjekorra pärijad pärivad, kui esimese ja teise järjekorra pärijaid ei ole.
lg 1 järgi on esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja alanejad sugulased. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et N. R. ei olnud surma hetkel abielus. N. R. on viis last: A. R. , A. R. , K. R. , G. R. ja G. R. . Kuna ei ole teada, et N. R. oleks jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut ning ta ei olnud surma ajal abielus, siis seaduse järgi on tema järelt esimeses järjekorras pärima õigustatud tema lapsed. Põlva notar Ere Kürsa on kohtule teatanud, et ta on alustanud N. pärimismenetlust. Pärandaja lapsed K. R. ja A. R. on pärandist loobunud. Pärandaja poja G. R. elu- ja viibimiskoha kohta andmed puuduvad. Rahvastikuregistrisse kantud elukohas ta ei ela ja ema ning õed-vennad tema elukohta ei tea. Notari poolt läbi viidud üleskutsemenetlus tulemust ei ole andnud. V. R. , kes on G. R. ema ja G. R. , kes on tema vend, kinnitasid kohtu ärakuulamisel, et viimase seitsme aasta jooksul puuduvad neil andmed G. R. elu- ja viibimiskoha kohta. Ei ole teada, kas ja kuna ta on pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teada saanud. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades esineb
Ei ole teada, kas N. R. järelt pärima õigustatud G. R. on pärandi vastu võtnud, seetõttu ei ole teada kõik pärijad. 6.2.
lg 2 kohaselt on pärandvara hoiumeetmed: 1) pärandvara valitsemise korraldamine ja 2) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine.
lg 1 näeb ette, et pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt käesoleva seaduse § 138–141. 3 Notar Ere Kürsa poolt kohtule esitatud teate kohaselt kuulub N. R. pärandvara hulka ühisomandi osa korteriomandist, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x. Puudutatud isikute G. R. ja V. R. teatel on pärandaja nimele veel liiklusregistris registreeritud sõidukid, kuid mis on tegelikult utiliseeritud ja registrist maha kandmata. G. R. ja V. R. selgitasid kohtus, et xxxx külas asuv korteriomand on pärandaja ja V. R. ühisomandis. Tegemist on 4-toalise korteriga, millega kaasnevad igakuised kulud. V. R. soovib korteriomandi võõrandada, kuid kuna teise ühisomaniku kõik pärijad ei ole teada, siis ei see võimalik. Kohus leiab, et arvestades teadaolevat pärandvara, on kohane rakendada
lg 2 p-s 1 sätestatud pärandvara hoiumeedet, s.o pärandvara valitsemise korraldamist ja
6.3.
lg 2 kohaselt võib hooldajaks olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus leiab, et pärandi hooldajaks on võimalik nimetada G. R. , kes on selleks vastavat soovi avaldanud. G. R. kinnitas kohtus, et saab aru pärandi hooldaja kohustustest ja on võimeline neid täitma. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid G. R. pärandaja hooldajaks nimetamise.
Hooldaja on kohustatud muu hulgas: vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise, täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused ja aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele.
lg 4 järgi võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja.
lg 7 näeb ette, et kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata sama paragrahvi lõikes 4 sätestatut. 6.4.
lause alusel määrab kohus koos pärandi hooldaja nimetamisega pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt sama seaduse § 138–141. Vastavalt
Pärandvara inventuuri järel tuleb kohtutäituril koostada pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang.
MS § 4772 lg 1 kohaselt teostab kohus pärandi hooldaja üle järelevalvet. Kui pärandi hooldamise alused on ära langenud, siis TsMS § 590 lg 3 alusel lõpetab kohus määrusega pärandvara valitsemise ja vabastab pärandi hooldaja ametist. TsMS § 590 lg 1 alusel peab pärandi hooldaja hooldamise lõppemisel esitama kohtule aruande. Kohus võib pärandi hooldajalt aruannet nõuda ka enne hooldamise lõpetamist. TsMS § 590 lg 2 kohaselt märgitakse aruandes esialgne pärandvara koosseis, väljamaksed pärandvarast, samuti sissetulekud tulutoovast pärandvarast. Pärandvara hooldajal on õigus saada pärandvara valitsemise eest pärandi arvel tasu. Hooldamise tasu suuruse määrab kohus. 4 6.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.