lg 5 alusel allutada Andres Linnas katseajaks
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all. Käitumiskontrolli ajal kohustada Andres Linnast täitma
§-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p-des 2, 4 sätestatud kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 2 vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitada alkoholi; 8) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Andres Linnase katseaja algust arvata alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Andres Linnas vabastada vangistuse kandmisest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Tartu Maakohtu 24.09.2019 otsusega tunnistati Andres Linnas süüdi
§-de 423-1 ja 424 lg 2 järgi ning karistati
lg 1 alusel
lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud.
lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 14.09.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistuse võrra ning A. Linnasele mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 10.10.
lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud 2
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu A. Linnas on teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on möödunud ka Tartu Maakohtu 30.03.2021 määruses ettenähtud tähtaeg. Seega on täidetud formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et A. Linnas tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt on A. Linnas vanglas käitunud õiguskuulekalt, osalenud majandustöödel ning täitnud individuaalset täitmiskava. Kinnipeetav osales vangla majandustöödel 01.07.-31.08.2020 ning 8.01.2021-28.02.2021, samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ajavahemikul 26.06.2020-10.07.2020. 20.07.2021 viidi läbi kinnistav vestlus sotsiaalprogrammile „Eluviisitreening“. A. Linnasel on põhiharidus ning ta on läbinud enda jaoks vajalikke koolitusi. Kinnipeetav on töötanud nii ametlikult kui ka teinud juhutöid. Lisaks juhutöödele sai A. Linnas enne vangistust vallalt toetusi. Vabanemise korral on A. Linnasel võimalik taotleda töövõime hindamist. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad xxxxxxxxxxx ja väidetavalt nende xxxxxxxxxx (rahvastikuregistris ei ole xxxxxxxxxxxxxxxx). Vabanemisel on A. Linnasel võimalik elama asuda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Õiguskuulekas käitumine vanglas, sotsiaalprogrammis osalemine, püsiv elukoht, tahe töötada iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Tartu Vangla iseloomustuses on märgitud, et A. Linnast on 8-l korral kriminaalkorras karistatud, nendest kehtivaid karistusi on kaks. Karistusregistri 28.10.2021 teatise kohaselt on A. Linnasel käesoleval ajal tõepoolest 2 kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu 14.09.2017 otsusega on A. Linnast karistatud
järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud (millest eelvangistuses ära kantud 2 päeva)
Otsus jõustus 30.09.2017. Kuna A. Linnas pani katseajal toime uued liiklusalased kuriteod, siis käesoleval ajal kannab A. Linnas Tartu Vanglas Tartu Maakohtu 24.09.2019 otsusega mõistetud liitkaristust s.o 2 aasta 11 kuu 28 päeva pikkust vangistust. Karistusregistri teatisest nähtub samuti, et A. Linnasel on kehtiv väärteokaristus muuhulgas sõiduki juhtimisõiguseta ja alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest, mille eest mõisteti 3
lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud.
Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka
Kuna A. Linnase kuritegude toimepanemise põhjuseks on eelkõige alkoholi kuritarvitamine, peab kohus vajalikuks uute kuritegude toimepanemise riski vähendamiseks määrata
Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, süüdimõistetu oleks hõivatud ega jääks aega alkoholi tarvitamisele, peab kohus otstarbekaks
lg 2 p 4 alusel määrata talle ka kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.