← Eesti

2-20-143115/18

Obsah (5)§ 361§ 173§ 168§ 162§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Kohtujurist Anni Haas Määruse tegemise aeg ja koht 12.10.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-143115 Tsiviilasi Credit.ee OÜ h

§ 361lg 1).

Kuna kostja suhtes esitatud pankrotiavaldus on jõustunud lahendiga lahendatud, on ära langenud menetluse peatumise alus ja kohus uuendab tsiviilasja 2-20143115 menetluse. Kui enne pankroti välja kuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata (PankrS § 43 lg 2). Hageja esitas kostja vastu varalise nõude. Kostja suhtes kuulutati 19.08.2021 välja pankrot. Pankrotimäärus jõustus 21.09.2021. Lähtudes PankrS § 43 lg 2 ja eelnevalt väljatoodud asjaoludest jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kohus esitab menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Kohus näeb menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (

§ 173lg 4).

Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, v.a kui seadusest tuleneb teisiti (

§ 168lg 2).

Seadusest tulenevad erandid kehtivad üksnes nõude rahuldamise ja kompromissi kohta ning pole käesoleval juhul asjakohased. Kohus võib jätta kulud poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (

§ 162lg 4).

Viidatud normi kohaldamisala on laiem, kui

§ 162

alusel kindlaks määratav menetluskulude jaotus.1 Seega saab kohus arvestada nimetatud normist tulenevat reeglit ka käesoleval juhul. Tulenevalt asjaolust, et hagi läbi vaatamata jätmine ei tulene hagejast ja hageja ei saanud kuidagi hagi läbi vaatamist mõjutada, oleks menetluskulude jätmine tervikuna hageja kanda ebaõiglane. Samuti võiks pankroti välja kuulutamise tõttu kõigi menetluskulude hageja kanda jätmine soosida põhjendamatute pankrotimenetluste algatamist, sest võlanõudega kohtusse pöördumisega kaasneb hagejale maksejõuetu kostja menetluskulude kandmisega kaasnev kahju. Seetõttu on ebaõiglane ja ebamõistlik jätta menetluskulud hageja kanda ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata (

§ 150lg 1 p 3).

Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus (

§ 150

lg 4 ls 1).

§ 150

lg 1 p-is 3 juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud (

§ 150lg 4 ls 2).

Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45,00 eurot ja hagiavalduselt täiendavalt 155,00 eurot. Kohus arvestab 50,00 eurot asja läbi vaatamise kuludeks ja rahuldab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks osaliselt. Kohus tagastab hagejale 150,00 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 1 U. Volens. M. Maksing.

I komm vlj § 162, p 3.4.2(b). 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.