Obsah (5)

§ 96§ 97§ 99§ 101§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-8162 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2021, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi A. D. hagi S. D. vastu elatise nõudes

) 8-ndas peatükis. Vastavalt

§ 96

ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt

§ 97

lg 2, ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni.

1. Sünnitunnistusest nähtub, et S. D. on A. D. isa (tl 7). xxx Ülikooli 25.05.2021 teatisest nr. xxx nähtub, et A. D. on xxx Ülikooli xxxteaduste valdkonna xxxteaduse õppekava bakalaureuseja magistriõppe integreeritud õppe (päevaõpe, täiskoormus) tasuta
2. aasta üliõpilane, immatrikuleeritud 02.09.2019 lõpuajaga 31.08.2021, nominaalne õppeaeg 6 aastat. (tl 35) 3 Hageja palus hagis välja mõista elatis summas 292 eurot kuus, 30.05.2021 täpsustuses palus välja mõista elatis summas 221,23 eurot kuus.
3. Täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapse elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda

§ 99lg 1 (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10).

Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Täisealise lapse elatisenõude lahendamisel ei saa lähtuda

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimumsuuruse nõudest (mis on sätestatud alaealisele lapsele elatise väljamõistmise puhul). Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja esitas kohtule kulude kalkulatsiooni, mille kohaselt moodustavad kulud kokku 442,46 eurot (tl 22). Kostja sisulist vastust/vastuväiteid hagile ei esitanud, märkides lihtsalt, et on nõus kompromissi sõlmimisega. Hageja 07.07.2021 vastusest nähtub, et kostja pakkus kompromissina 80 eurot kuus, millega hageja ei nõustunud. 16. Kuigi ülalpidamise ulatus on

§ 99

lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada,

§ 102

ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

§ 102

lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik

§ 102

lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15).

1. Kostja esitas 10.01.2020 Lisa nr 9 18.01.2011 töölepingule nr 80025 töölepingu muutmise kohta, millest tulenevalt on kostja töötasu 939 eurot kuus. (tl. 53) Kostja esitas ka enda Swedbank AS-i konto väljavõtte, millest nähtub, et kostja neto-töötasu moodustab keskmiselt 1 200-1 300 eurot (näiteks jaanuaris 2021 - 1 254,56 eurot; veebruaris 2021 – 1 231,58 eurot; märtsis 2021 – 1 493,38 eurot aprillis 2021 – 1546,14 eurot; jne, tl. 56-57). Seega on kostja sissetulek oluliselt suurem, kui 10.01.2020 dokumendil märgitud.
2. Kohtu enda algatusel tegi kohus hageja ja kostja varalise seisundi hindamiseks päringud Maksu- ja Tolliametile, hageja kohta ka pankadele ja xxx OÜ-le. Kohus teostas päringud registritesse.
3. Maksu- ja Tolliameti 30.09.2021 vastuse kohaselt moodustas hageja A. D. neto-sissetulek ajavahemikul 01.09.2020-31.08.2021 kokku 25,88 eurot (tl. 93-96)
4. Maksu- ja Tolliameti 30.09.2021 vastuse kohaselt moodustas kostja S. D. neto-sissetulek ajavahemikul 01.09.2020-31.08.2021 kokku 15 329,65 eurot, so 1 277,47 eurot kuus. (tl. 97-106). Maanteeameti Liiklusregistrisse ja Kinnistusraamatu andmebaasi tehtud päringutest nähtub, et sõidukeid ja kinnisvara hagejale A. D.le ei kuulu (tl 146, 148). AS-i Swedbank ja LHV Pank AS-i poolt esitatud hageja kontode väljavõtetest nähtub, et suure osa tehingutest hageja kontodel moodustavad maksed enda kontode vahel, samuti ülekanded emalt M. H.lt, teatud tulu on hageja omanud ka dividendidena LHV Pank AS-lt. (tl. 111-129, 132-137) 4 Kostja S. D.le kuulub sõiduauto Chrysler Grand Voyager, reg.märgiga xxxxx, 2007a.a väljalase, samuti haagis reg.märgiga xxxx, 1992.a aasta väljalase. Kostja on märgitud registrisse veel 2 sõiduki kasutajana. Lisaks sõidukile ja haagisele kuulub kostjale väikelaev Marine 330AB, reg.märgiga XXXX (kaasomandis A. D.ga). Kinnisvarast kuulub kostjale korteriomand aadressil xxx xx-xx, xxx linn. (tl. 13-16, 147, 149)
5. xxx Ülikooli 24.09.2021 vastusest nähtub, õppeprodekaani 01.09.2021 korraldusega nr xxx arvati A. D. akadeemilisele puhkusele omal soovil alates 30.08.2021 kuni 28.08.2022, lugedes uueks õppe lõpukuupäevaks 30.08.
6. (tl. 76)
7. Hageja töötab alates 01.07.2021 xxx OÜ-s. xxx OÜ 14.10.2021 vastusest nähtub, et hageja poolt teenitud tulu moodustab augustis 2021 0,00 eurot, septembris 454,50 eurot ja oktoobris 157,50 eurot (tl. 143)
8. Seega võib öelda, et perioodil 20.05.2021-31.08.2021 sissetulekud hagejal puudusid. Alates 01.09.2021 omab hageja iseseisvat sissetulekut töötasuna (mille suurus ei ole stabiilne). Kostja töötasu tema poolt esitatud tõendist tulenevalt moodustab 989 eurot kuu (tõendist ei nähtu, kas tegemist on neto või bruto tasuga, kuid eeldada võib, et brutotöötasuga). Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja tegelik neto-töötasu on tegelikkusest suurem, jäädes vahemikku 1 200-1300 eurot. Antud asjaolu leiab kinnitust ka Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud tõendiga, millest tulenevalt moodustab kostja ühe kuu töötasu ca 1 277,47 eurot.
9. Kuigi

§ 97

lg 2 näeb ette elatise saamise võimalused täisealise õppija puhul, siis peab kohus vajalikuks hagejale selgitada antud sättega seonduvat. Hageja on viidanud, sellele, et ta on endiselt üliõpilaste nimekirjas.

§ 97

lg 2 sätte mõte tähendab aga seda, et täisealine isik saab elatist nõuda ainult selle aja eest, millal ta omandab haridust, akadeemilisel puhkusel viibimise puhul ei ole küll tegemist üliõpilase üliõpilaste nimekirjast välja arvamisega, kuid samas ei tegele üliõpilane nimetatud ajal ka õppimisega – seega ei ole ta õigustatud antud ajaperioodil elatist saama. Nagu ka käesoleval juhul, on üliõpilasel akadeemilisel puhkusel viibimise ajal võimalus tegeleda tulutoova tegevusega, st töötada. Kui täisealine isik töötab, siis ei ole tal seadusest tulenevat alust/õigust selle aja eest elatist nõuda.

1. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis alates 20.05.2021 summas 221,23 eurot kuus, kuni 29.08.2021, so kuni A. D. poolt akadeemilise puhkuse võtmiseni. Kuigi hageja töötab xxx OÜ-s alates 01.07.2021, siis võtab kohus elatise väljamõistmisel arvesse seda, et reaalset töötasu sai hageja esimest korda septembris 2021, so augustikuu eest, kuni selle ajani tal iseseisev tulu puudus.
2. A. D. viibib akadeemilisel puhkusel alates 30.08.2021, seega kuulub elatis väljamõistmisele perioodi 20.05.2021 kuni 29.08.2021 kogusummas 735,20 eurot alljärgnevalt: • maikuu eest 85,86 eurot /221,23:31=7,14x12 päeva/; • juunikuu eest 221,23 eurot; • juulikuu eest 221,23 eurot; • augustikuu eest 207,06 eurot 221,23:31=7,14x29 päeva).
3. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi TsMS § 3 lg 1, perekonnaseaduse (

) § 96, § 97 lg 2, § 100 lg 1; § 102 toodud õiguslikel alustel osaliselt. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse 5 avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
2. Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud poolte menetluskulud, kui nad olid tekkinud, lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 poolte endi kanda. Helgi Vinni Kohtunik /digitaalallkiri/ 6