KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-8818 (19270000433) Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Ee

§ 169järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 19.

märtsi 2021 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja, vandeadvokaat Natalia Lausmaa Prokurör Ringkonnaprokurör Aarne Pruus Süüdistatav Olev Valk; ik: 35803090343; elukoht XXX; EV kodanik; XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: X; varem

§ 169järgi karistatud 2-l korral; tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja Natalia Lausmaa RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu
2. märtsi 2021 otsus Olev Valgu süüditunnistamises ja karistamises

§ 169järgi jätta muutmata.

1. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
2. Määrata Advokaadibüroole Natalia Lausmaa makstava riigi õigusabi tasu põhjendatud suuruseks Olev Valgule apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 388,80 (kolmsada kaheksakümmend kaheksa ja 80) eurot, s.h käibemaks 64,80 eurot. Jätta riigi õigusabi tasu summas 54 (viiskümmend neli) eurot riigi kanda.
3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Olev Valgult välja 388,80 eurot Eesti Vabariigi kasuks.
4. Õigusabi tasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arveldusarvele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebe kord Ringkonnakohtu otsuse peale on kohtumenetluse poolel võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
5. Süüdistus Olev Valku süüdistatakse

§ 169

järgi lapse ülalpidamise kohustuse rikkumises ajavahemikul 06.06.2018 - 23.10.2020, mis seisneb kokkuvõtvalt järgmises: Olles kohustatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2016 otsuse alusel maksma elatist oma poja X (ik: XXXXXXXXXX) ülalpidamiseks alates 01.04.2016 kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (kuni 22.05.2018) 500 eurot kuus ja sealt edasi igakuiselt 347 eurot kuus kuni lapse täiealiseks saamiseni, hoidub O. Valk teadvalt kõrvale nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Olles 2-l korral, s.o 17.01.2018 ja 11.01.2019 Pärnu Maakohtu poolt

§ 169

järgi süüdi tunnistatud ja karistatud selle eest, et ta on elatusraha maksmata jätmise eesmärgil varjanud oma tulusid, jätkas O. Valk sellele vaatamata oma tulude varjamist ja hoidis alates 06.06.2018 23.10.2020 teadvalt kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud elatusraha maksmisest. Oma sissetuleku varjamiseks ei vormistanud O. Valk ametlikku töölepingut, vaid osutas ajavahemikul juuli - november 2018 OÜ-le G teenust kogusummas 14 016 eurot läbi temale kuuluva äriühingu C OÜ ja 2018 juulis läbi oma kontrolli all oleva Y OÜ summas 2200 eurot, mis on sisuliselt käsitletav tema töötasuna. 01.07.2019 allkirjastas O. Valk Y OÜ nimel Q OÜ-ga koostöölepingu, mille kohaselt on Q OÜ-le teenuse osutajaks O. Valk tunnitasuga 14 eurot töötunni kohta. Eelnimetatud lepingu ja käsutuslepingu nr 8/22/3-2019 alusel osutas O. Valk ajavahemikul märts 2019 - mai 2020 Q OÜ- le teenust kogusummas 33 970 eurot, mis on sisuliselt käsitletav tema töötasuna. Ajavahemikul 12.05.2019 - 30.08.2020 esitas O. Valk temale kuuluva äriühingu C OÜ poolt arved Y OÜ-le, mille alusel laekus C OÜ arveldusarvele 20 938 eurot. Elatusraha maksmisest teadev kõrvalehoidmine seisneb selles, et O. Valk ei tasunud oma sissetulekutelt elatusraha, millega eiras vanema kohustust kasutada tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Omades igakuist sissetulekut, ei maksnud O. Valk ajavahemikul juuni 2018 - august 2020 kordagi temalt lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatist. O. Valk tasus oma kontrolli all olevate Y OÜ ja C OÜ kaudu isiklike teenuste eest Y OÜ arvelt 25.05.2020 - 26.08.2020 kokku 9257,27 eurot juriidilistele isikutele arvete alusel, kaardimaksetena isiklike ostude eest kauplustes ja võttis välja sularaha. 25.05.2018 - 01.10.2020 tasus O. Valk C OÜ arvelt 36 610,73 eurot juriidilistele isikutele, kaardimaksetena isiklike ostude eest kauplustes ja võttis välja sularaha. O. Valk, töövõimelise isikuna, ei teinud G OÜ-ga töölepingu lõpetamise järgselt mõistlikke jõupingutusi, et saada elatise maksmiseks vajalikku igakuist legaalset sissetulekut. O. Valk on oma sissetulekuid varjanud, mis on käsitletav igakuise elatusraha maksmisest teadvalt kõrvalehoidumisena. Elatise koguvõlg seisuga 23.10.2020 on 26 274, 35 eurot, millest elatise võlg lapsele on 22 788, 59 eurot ja elatisabi võlg riigile 3485, 76 eurot. 2. Maakohtu otsus Maakohtu otsusega tunnistati O. Valk

§ 169

järgi süüdi ning karistati vangistusega 8 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud vangistust, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvata karistuse kandmisele asumisest. Menetluskuludena mõisteti O. Valgult riigituludesse välja kaitsjale määratud tasu 594 eurot (97,20 + 496,80) ja sundraha 876 eurot, kokku 1470 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 3. Kaitsja apellatsioon Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes palub maakohtu otsus tühistada ja O. Valk süüdistuses

§ 169järgi õigeks mõista.

Kokkuvõtvalt on kaitsja põhjendused järgmised: O. Valk ei ole tegelikult elatise maksmisest kõrvale hoidunud, vaid on tasunud elatist kohtutäituri sundtäitemenetluses rahaliste maksetena ja temale kuuluvate kinnistute müügi kaudu. Pärast G OÜga sõlmitud töölepingu lõpetamist ei ole tal õnnestunud püsivat töölepingut sõlmida ja pärast 2020 maid ei ole olnud võimalik saada tööpakkumisi vanuse tõttu. O. Valgule kuuluva C OÜ käive ei kujutanud endast O. Valgu isiklikku sissetulekut ja selle majanduslik olukord ei ole võimaldanud juhatuse liikmele tasu maksta, firma on praktiliselt pankrotis. Y OÜ kuulub aga teisele isikule ja selle firma käibe ja sissetulekute üle ei otsusta mitte O. Valk, vaid juhatuse liige Z. Alates 2020 juunist on O. Valk maksnud igakuuliselt elatise võlgnevuse katteks sissenõudja esindaja W arvele 5 eurot kuus. Juuli - november 2018 OÜ-le C OÜ-lt G laekunud summasid, samuti juulis 2018 OÜ G poolt OÜle Y makstud summasid, märtsist 2019 - maini 2020 Q OÜ poolt OÜ-le Y koostöölepingu alusel makstud summasid ning 12.05.2019 - 30.08.2020 OÜ C poolt OÜ-le esitatud arvete alusel laekunud raha käsitles maakohus ekslikult O. Valgu isikliku sissetulekuna. Kaitsja hinnangul ei saa OÜ C juhatuse liikme O. Valgu poolt äriühingule laekunud summade mittesuunamist kolmanda isiku kasuks elatise maksmiseks mingil juhul käsitleda elatise maksmise kohustuse mittetäitmisena

§ 169mõttes.

Süüdistuse konstruktsiooni kohaselt tulnuks O. Valgul sellisel juhul hakata rikkuma juhatuse liikme kohustusi äriühingu ees, eirama maksuseadusi ja panna sisuliselt toime karistusõiguslik süütegu

§ 201mõttes.

Seetõttu ei ole võimalik ka O. Valgu vastutusele võtmine

§ 169

järgi selle eest, et ta täitis firma juhatuse liikme kohustusi ega pööranud firma vara kolmandate isikute omandisse. Alusetu on maakohtu järeldus, et O. Valgu poolt alates juunist 2020 tasutud elatise suurus ei vasta tema majanduslikele võimalustele, alates juunist 2020 regulaarselt tasutav elatis näitab O. Valgu head tahet ja soovi elatist tasuda just sellises suuruses, mis vastab tema praegusele majanduslikule seisundile. O. Valgul puuduvad sisuliselt isiklikuks otstarbeks kasutatavad sissetulekud. Tõendamata on süüdistuse väide, et O. Valk oleks tema poolt OÜ C arvelt sularahas välja võetud summasid kasutanud isiklikuks otstarbeks. Süüdistuses märgitud perioodil olid O. Valgu majanduslikud võimalused piiratud seetõttu, et tal olid kohustused Maksuameti ees, mida ta täitis maksegraafiku alusel. Olukorras, kus süüdistatava võimalusi oma majanduslikku olukorda parandada on oluliselt piiratud ja seda praktiliselt kannatanu seadusliku esindaja tegevuse tõttu, on alusetu heita karistusõiguslikus mõttes ette soovi puudumist oma majanduslikku seisundit parandada.

1. Süüdistatava kirjalik selgitus 20.05.2021 ringkonnakohtule e-maili teel saadetud kirjas märgib süüdistatav, et hoiab temale kuuluva ettevõtte raha kassas, sest täitur üritab tema ettevõtet, OÜ C, müüa. Nii üritab ta päästa ettevõtte vara 100 euroga mahamüümisest.
2. Ringkonnakohtu istungil jäi O. Valgu kaitsja enda apellatsiooni juurde ja palus see rahuldada. Süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni. Prokurör palus jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
3. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, kaitsja apellatsiooni sisuga ja kuulanud kohtuistungil ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioonis esitatud väited, millised on kaitsja esitanud juba maakohtu istungil ja millele on kohus otsuses ammendavalt vastanud, ei anna alust maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamiseks ega süüdistatava talle esitatud süüdistuse järgi õigeks mõistmiseks. Maakohtu otsus O. Valgu

§ 169

järgi süüditunnistamises ja karistamises tuleb jätta muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.

1. Vaidlustatud otsusest nähtub arusaadavalt, millisest tõendite kogumist maakohus otsuse tegemisel lähtus ning kuidas kujunes kohtu siseveendumus, et O. Valk on talle süüks arvatud teo taaskord toime pannud. Kohtukolleegium ei tuvastanud tõenditele hinnangu andmisel maakohtu poolt tehtud vigu, mis annaksid ringkonnakohtule seadusliku aluse samu tõendeid maakohtust erinevalt hinnata. Puudub vaidlus selles, et süüdistatav ei ole alates 2018 juunist kuni 2020 augustini, s.o pea 2 aasta jooksul, kordagi temalt lapse ülalpidamiseks kohtuotsusega väljamõistetud elatusraha maksnud, mistõttu moodustub elatusraha võlgnevus seisuga 23.10.2020 sissenõudja ees 26 274,35 eurot. Asjaolu, et apellant ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega, ei tähenda, et kohus on kohtule esitatud tõendeid hinnanud ebapiisavalt ja tulnud seetõttu ebaõigele järeldusele, et O. Valk, jättes oma sissetulekutest elatusraha maksmata, eiras teadlikult vanema kohustust kasutada tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks PKS §-s 102 sätestatud ühetaolise ülalpidamise põhimõtet järgides.
2. Et

§ 169

objektiivse koosseisu moodustab elatise maksmata jätmine ja tegemist on ehtsa tegevusetusdeliktiga, puudub vaidlus selles, et süüdistatav, nagu maakohus õigesti leidis, jätkas pärast 11.01.2019 Pärnu Maakohtu poolt

§ 169

järgi teistkordset süüdimõistmist, teadvalt kõrvale hoidumist oma alaealisele pojale X-le kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Riigikohus on oma varasemas praktikas elatusraha maksmisest kõrvalehoidumise mõistet selgitades leidnud, et lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine on kuritahtlik (alates 01.01.2015 kehtiva

-i redaktsiooni kohaselt teadev kõrvalehoidumine), kui elatusraha ei maksta pikema aja jooksul, mis võib seisneda ulatuslikus võlgnevuses mingi pikema aja jooksul järjest või on nt aastate jooksul makstud elatist üksnes mõnel kuul (vt nr 3-1-1-92-01, 3-1-1-95-03). Otsuses nr 3-1-1-59-16 on Riigikohus selgitanud, et elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisena

§ 169

tähenduses on vaadeldav see, kui kohustatud isik rikub lapse ülalpidamise kohustust olukorras, kus tal on - või võiks temalt mõistlikult eeldatava käitumise korral olla - võimalik ülalpidamiskohustus täita või vähemalt teha seda suuremas ulatuses. Apellandi seisukohad, et süüdistuses nimetatud perioodil puudusid O. Valgul majanduslikud võimalused oma isiklikust sissetulekust igakuiselt enda alaealise lapse ülalpidamiseks elatist maksta, on maakohtus hinnatud tõenditega ümber lükatud. Mitte miski käesoleva kriminaalasja materjalides ega O. Valgu ütlustes ei viita sellele, et ajavahemikul 06.06.2018 - 23.10.2020 ei olnud süüdistataval võimalik täita enda lapse ülalpidamiskohustust, tulenevalt enda varalisest seisundist.

1. Nõustuda ei saa apellandiga selles, et süüdistuses märgitud ajal jättis O. Valk oma kohustuse lapsele elatist maksta täitmata põhjusel, et ta on varatu, kuid alates 2020 juunist - oktoobrini on maksnud W-le igakuiselt oma kohustuse täitmiseks 5 eurot, mis näitab tema head tahet ja soovi talle kohtu poolt pandud kohustust täita. Kohtukolleegiumi hinnangul ei vasta aga 5 kuu jooksul süüdistatava poolt elatisrahana makstud 25 eurot ilmselgelt lapse vajaduste katmiseks ega ole eluliselt usutav, et O. Valk ka ise nimetatud perioodil endale igakuuliselt nimetatud summas kulutusi lubada sai. Apellant jätab siinjuures tähelepanuta juba maakohtu poolt osundatu, et 5 euroseid ülekandeid hakkas süüdistatav tegema alles talle pärast kriminaalhooldusametniku poolt tehtud kirjalikku hoiatust seoses Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2020 otsusega talle pandud lisakohustuse, s.o täita üldkasuliku töö perioodil oma alaealise poja X ülalpidamiskohustust, rikkumise eest. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnang, et 5 euroste ülekannete näol ei ole tegemist O. Valgu sooviga elatusraha maksta, vaid sooviga vältida võimalikku karistuse täitmisele pööramist seoses üldkasuliku töö tegemise ajaks pandud kohustuse täitmata jätmisega, asjakohane ja tuleneb otseselt hinnatud tõenditest.
2. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-84-12 märkinud, et elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisega

§ 169

mõttes on tegemist eeskätt m.h juhtudel, kui kohustatud isik ei maksa lapsele tähtaegselt elatist vaatamata sellele, et tal on selleks piisavalt vara ja ei ole mõjuvaid põhjuseid, mis takistaksid soorituse (nt pangaülekande) tegemist (nt kohustatud isiku raske haigus) või kui kohustatud isik maksab kohtuotsusega välja mõistetud elatist väiksemas ulatuses kui tema varaline seisund seda võimaldaks või kui kohustatud isik, kellel ei ole elatise nõutavas summas maksmiseks piisavalt vara, jätab elatise täielikult või osaliselt maksmata olukorras, kus ta ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita, või kus ta on end ise asetanud maksejõuetuse seisundisse. Käesolevas asjas on C OÜ, mille allkirjaõiguslik isik, internetipanga ja pangakaardi kasutaja on O. Valk, arvelduskonto vaatlusprotokolliga leidnud tuvastamist, et ajavahemikul 18.08.2018 31.12.2018 on osaühingu kontolt tehtud erinevates kauplustes, apteekides, toitlustus- ja meelelahutuasutustes kaardimakseid isiklike igapäevaste kulude katteks ning ajavahemikul 27.07.2018 - 2020 võetud välja sularaha erinevates summades. Y OÜ, mille internetipanga kasutajaks O. Valk on, pangakonto vaatlusprotokollist nähtub, et osaühingu pangakontolt on ajavahemikul 2019 – 2020 tehtud erinevates summades väljamakseid ja ajavahemikul 26.05.2018 – 2020 võetud välja erinevates summades sularaha. Et Y OÜ on kantud äriregistrisse pärast seda, kui kohtutäitur esitas 12.07.2017 C OÜ-le rahalise nõude arestimise akti osanikule või juhatuse liikmele makstavate sissetulekute arestimiseks ning arestis 16.08.2017 O. Valgule kuulunud osaühingu osa, nõustub kohtukolleegium maakohtuga selles, et Y OÜ on loodud eesmärgiga varjata äriühingu vahendusel O. Valgu sissetulekuid, vältimaks tema sissetulekute, mida süüdistatav sai töötasuna tulenevalt Y OÜ ja Q OÜ vahel sõlmitud koostöölepingust, arestimist. Y OÜ O. Valgu kontrolli all olemist kaitsja maakohtus ei vaidlustanud. Tõendamist on leidnud, et C OÜ n-ö tavalised kulud, näiteks teleteenuste ja elektrienergia arvete eest tasuti läbi internetipanga, mistõttu on tõendamata ja paljasõnalised apellandi ning süüdistatava seisukohad, et sularahas välja võetud rahasummasid kasutati C OÜ-le ja Y OÜ-le vajalike kulutuste tegemiseks. Seega on erinevalt apellandi seisukohast leidnud tõendamist, et süüdistuses märgitud perioodil olid O. Valgul olemas reaalsed rahalised võimalused maksta C OÜlt ja Y OÜ-lt vastavalt OÜ-le G ja Q OÜ-le osutatud teenuste eest saadud töötasu arvelt kohtu poolt määratud ulatuses elatisraha oma alaealisele pojale, kuid ta jätkas järjekindlalt nii oma tulude kui ka enese ülalpidamiseks tehtavate kulutuste varjamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjasse puutuv apellandi käsitlus võimalikest tagajärgedest juhuks kui äriühingu juhatuse liige pöörab äriühingule kuuluva vara enda omandisse või kellegi kolmanda isiku kasuks. 11.

§ 169

järgi vastutab isik muuhulgas ka juhul, kui ta jätab temalt väljamõistetud elatise osaliselt või täielikult maksmata, sest ta pole otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat ning isik, kes on lahkunud vabatahtlikult töölt, ehkki tal pole uut töökohta ega vara ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Vaidlus käesolevas asjas puudub selles, et alates 11.04.2017 ei oma O. Valk ametlikku töökohta ega sissetulekut, millest oleks võimalik elatist kinni pidada ning et tema teadaolevad pangakontod on täitemenetlus käigus on arestitud. Jättes oma sissetulekute varjamiseks ametlikult sõlmimata töölepingud OÜ-le G ja Q OÜ-le teenuste osutamiseks, kuid osutades sellele vaatamata teenuseid ja saades selle eest läbi äriühingute töötasu nö varjatult, kinnitab süüdistatava käitumine üheselt, et tal puudub jätkuvalt tahe täita elatise maksmise kohustust vaatamata sellele, et teda on juba kahel korral (17.01.2018 ja 11.01.2019)

§ 169järgi süüdi tunnistatud ja karistatud.

Meeldetuletamist väärib, et O. Valgul oli ka peale varasemalt tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste võimalus kuni otsuse tegemiseni käesolevas asjas asuda vabatahtlikult lapsele elatist maksma, kuid asja materjalidest tulenevalt ei ole ta teinud piisavalt jõupingutusi selleks, et tagada lapse huvide kaitse. Ringkonnakohtu istungil kohtulike vaidluste käigus antud selgituse kohaselt omab O. Valk pädevust teatud valdkonnas, mida saaks delegeerida firmadele ja läbi selle oleks tal võimalus teenida, kuid ta ei ole saanud neid pakkumisi kahe aasta jooksul vastu võtta, sest sissenõudja ei ole valmis mingil tingimusel temaga kompromissi sõlmima. Mingisuguseid ametlikke sissetulekuid elatise maksmiseks tal jätkuvalt ei ole. Kogukonnas on ta tuntud kui elektriinsener ja tema poolt osutatud teenuste eest tasutakse talle söögiga; kaks firmat, millised on registreeritud tema koju, tasuvad kütuse ja kommunaalteenuste arved. Ütlustest nähtuvalt ei saa ta aru, mida temalt tahetakse, sest ta on tööd otsinud. Kohtukolleegium nõustub siinjuures täielikult maakohtu seisukohaga selles, et O. Valk töövõimelise isikuna ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi, et saada elatise maksmiseks vajalikku igakuist sissetulekut. Süüdistatava passiivsus lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel, arvestades tema hinnangut enda professionaalsusele teatud tegevusvaldkonnas, ei ole kindlasti vabandatav asjaoluga, et sissenõudja ei ole temaga nõus sõlmima kompromissi, mistõttu ainuüksi sellel põhjusel ei saa ta tööpakkumisi vastu võtta. Ka süüdistatava vanus ei saa ilmtingimata olla põhjenduseks, miks ta ei ole süüdistuses märgitud ajal tegelenud aktiivselt enda majandusliku seisundi parandamisega, mis võimaldaks tal elatise maksmise kohustust täies ulatuses täita. Nagu maakohus õigesti tuvastas, ei olnud 5 euroste ülekannete (kokku 25 eurot) tegemine O. Valgu soov elatisraha maksta, vaid sellega soovis ta vältida võimalikku karistuse täitmisele pööramist seoses üldkasuliku töö tegemise ajaks pandud kohustuse täitmata jätmisega. Seega annavad kohtu tuvastatud faktilised asjaolud kokkuvõtvalt aluse asuda seisukohale, et O. Valk, olles teadlik oma kohustusest ja selle täitmise võimalusest, jättis lapse ülalpidamiskohustuse samal ajal teadvalt täitmata. Eeltoodust tulenevalt on

§ 169

süüteokoosseis, erinevalt kaitsja arusaamast, täidetud ja apellandi käsitlus tõenditele antud hinnangust ei lükka ümber vaidlustatud otsuses esitatud tõendite analüüsi, põhjendatuse ja elulise usutavuse põhimõtete järgimist. Kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.

1. Peatudes apellatsioonimenetluses kaitsjal tekkinud riigi õigusabi kuludel hüvitamisel märgib kohtukolleegium järgmist. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja. Kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on tulenevalt KrMS § 45 lg-st 4 kohustuslik. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 4 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale määratud tasu. Kaitsja poolt 27.09.2021 esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt taotleb kaitsja O. Valgule apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamist kokku summas 453,60 (s.h käibemaks) eurot, mille moodustab kohtuistungil osalemise eest (30 min) 27 eurot, kohtuotsuse põhjendustega tutvumise ja analüüsi eest (60 min), kliendiga konsultatsiooni eest (30 min) 27 eurot, apellatsioonkaebuse koostamise eest (210 min) 189 eurot, kohtuistungiks 24.09.2021 ettevalmistumise eest (30 min) 27 eurot ja kohtuistungiks 27.09.2021 ettevalmistumise eest (60 min) 54 eurot. Kohtukolleegium peab seonduvalt õigusabi osutamisega taotletava tasu suurust põhjendatuks osaliselt. Nimelt ei pea kohtukolleegium põhjendatuks tasu arvestamist taotluses eraldi märgitud kohtuistungiks 27.09.2021 ettevalmistumise eest (60 min) 54 eurot. Kriminaalasja arutamise algus tulenevalt 01.07.2021 määrusest oli määratud 27.09.2021 algusega kell 10.00, kuid lükkus kohtu toimingute tõttu edasi kella 11.30 - ni. Et kohtukolleegium jätab maakohtu otsuse O. Valgu suhtes muutmata ja tema kaitsja apellatsiooni rahuldamata, ei ole põhjendatud mõista süüdistatavalt välja talle apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi toimingute eest tasu, mille tekkimine kaitsjal ei ole põhjustatud süüdistatava käitumisest. Kaitsja poolt taotletav tasu, mis oli seotud 27.09.2021 kohtuistungiks ettevalmistumise eest summas 54 eurot, tuleb jätta seega riigi kanda. Ülejäänud toimingute eest peab kohtukolleegium riigi õigusabi tasu taotluses kaitsja märgitud toiminguid ja nendeks kulunud aega põhjendatuks. Olukorras, kus kaitsja toimingud on süüdistatava kaitsmiseks vajalikud ja nende tegemiseks kulunud aeg põhjendanud, tuleb kaitsja tasu põhjendatud suuruseks lugeda 388,80 (s.h käibemaks 64,80) eurot ja jätta see menetluskulu KrMS § 185 lg 2 kohaselt süüdistatava enda kanda.
2. Eeltoodu alusel ja arvestades, et ringkonnakohus ei tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu
3. märtsi 2021 otsuse O. Valgu suhtes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344 ja § 345 lg-st 1 ja 2 juhindudes muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/