← Eesti

2-20-7274/21

Obsah (6)§ 403§ 187§ 428§ 429§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-20-7274 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2021, Pärn

§ 403lg 1 alusel poolte nõusolekul RESOLUTSIOON 1.

Võtta vastu XX ja CC osaline loobumine hagist ja lõpetada menetlus YYlt tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks kummalegi lapsele 1573 eurot perioodi 24.12.2019 – 15.06.2020 eest.

  1. Rahuldada XX ja CC hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
  2. Välja mõista YYlt XX (X) kasuks elatis 25 eurot kuus alates 16.06.2020 kuni XX täisealiseks saamiseni xx xx xxxx.
  3. Välja mõista YYlt CC (C) kasuks elatis 25 eurot kuus alates 16.06.2020 kuni CC täisealiseks saamiseni xx xx xxxx.
  4. Elatist makstakse iga kuu eest ette. 5.
  5. XX kasuks väljamõistetud elatis tuleb YYl tasuda iga kuu 5.kuupäevaks XX (X) AS SEB Pank arvelduskontole nr EExxx. 5.
  6. CC kasuks väljamõistetud elatis tuleb YYl tasuda iga kuu 5.kuupäevaks CC (C) AS SEB Pank arvelduskontole nr EExxx.
  7. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 2-20-7274 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK

  1. Tori vald (vallavalitsuse kaudu) esitas 19.05.2020 laste seadusliku esindajana Pärnu Maakohtule alaealiste XX ja CC nimel hagi YY ja DD vastu elatise väljamõistmiseks. 16.06.2020 hagejad esitasid puuduste kõrvaldamise korras täpsustatud ja täiendatud hagiavalduse. Hagejad taotlevad YYlt ja DDlt mõlemalt kummagi hageja kasuks välja mõista elatise alates 16.06.2020 kuni laste täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Samuti hagejad taotlevad YYlt ja DDlt mõlemalt kummagi hageja kasuks välja mõista tagasiulatuvalt perioodi 24.12.2019 – 15.06.2020 eest elatist 1573 eurot.
  2. Pärnu Maakohus 26.04.2021 määrusega jättis läbi vaatamata XX ja CC hagid DD vastu elatise väljamõistmiseks pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates hagi 16.06.2020 esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuvalt perioodi eest 24.12.2019 kuni 15.06.2020 kummagi hageja kasuks summas 1573 eurot. Menetlus jätkus YYlt elatise väljamõistmise nõuete osas.
  3. 27.04.2021 määrusega kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 356 lg 1 alusel peatas asjas menetluse kuni tsiviilasja nr x-xx-xxx YYle eestkostja määramiseni või menetluse muul alusel lõppemiseni.

  1. 24.05.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr x-xx-xxx on YY üle seatud eestkoste, eestkostjaks määrati Pärnu linn. 02.07.2021 määrusega kohus uuendas elatise asjas peatatud menetluse ning andis YY eestkostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. YY vastus on kohtule esitatud ning hagejate eestkostja on selle kohta oma arvamuse andnud. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
  2. Hagiavalduse kohaselt Pärnu Maakohtu 23.12.2019 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx võeti YYlt täielikult ära hooldusõigus täies ulatuses ning peatati DD isiku- ja varahooldusõigus kuni peatamise aluse äralangemiseni nende alaealiste laste XX ja CC suhtes. Sama määrusega seati XX ja CC üle eestkoste kuni nende täisealiseks saamiseni ning laste eestkostjaks määrati Tori vald (vallavalitsuse kaudu). Kuna DD suhtes on elatise nõude menetlus lõppenud hagi läbi vaatamata jätmisega, siis kohus DD vastu esitatud nõuet ega selle aluseks olevaid asjaolusid otsuses ei käsitle.
  3. Hooldusõiguse äravõtmine ei vabasta kostjat elatise maksmisest. Juba pikemat aega ei ole kostja hagejatele ülalpidamist suutnud pakkuda isikuliselt ega rahaliselt. Hagejate seaduslik esindaja märgib, et kohalikul omavalitsusel puudub kaalutlusõigus elatise summa suuruse määramisel ja vaid kohus on pädev otsustama, kas elatisraha vähendamine on põhjendatud või mitte. Seoses sellega ei ole antud asjas võimalik ka kohtuväliselt kokku leppida. Hagejad 2 2-20-7274 paluvad kostjalt YY - lt välja mõista elatise alates 16.06.2020 kuni laste täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Samuti hagejad taotlevad YYlt kummagi hageja kasuks välja mõista tagasiulatuvalt perioodi 24.12.2019 – 15.06.2020 eest elatist 1573 eurot.
  4. 02.09.2021 vastuseks kostja vastusele hagejate seadusliku esindaja nõustub kostjaga, et YY olukord on keeruline ja eestkostetava huvides on elatise vähendamine ettepanekus toodud summani ehk siis 25 eurot kuus XX ja 25 eurot kuus CC kasuks.
  5. Samuti, hinnates Pärnu linna klienditööd kogumis ja arvestades YY olukorda, loobus Tori Vallavalitsus laste nimel tagasiulatuvast elatisenõudest. KOSTJA VASTUS
  6. Kostja seaduslik esindaja eestkostja Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) 02.08.2021 kirjalikus vastuses hagile märgib, et YYle on määratud keskmine vaimupuue kehtivusega kuni 19.02.2023 ja puuduv töövõime kuni 19.02.
  7. Eesti Töötukassa 15.03.2021 koostatud töövõime hindamise otsuse nr TVH/21/012812 kohaselt on YYl emotsionaalse labiilsuse, tahteaktiivsuse languse (initsiatiivi vähesus, kiire väsimine), impulsiivse käitumise (raske oma käitumist kontrollida) ja kõrgemate kognitiivsete võimete (keskendumisvõime, vaimne paindlikkus ning olukorrale vastava käitumisviisi valimine, aja arvestamise, otsustusvõime) alanemise tõttu häiritud igapäevatoimingute tegemine, keeruliste oskuste omandamine, probleemide lahendamine, otsuste vastuvõtmine, kodust väljaskäimine, stressiga toimetulek ja inimestega suhtlemine. YY on Sotsiaalkindlustusameti otsusega eelisjärjekorras kogukonnas elamise teenusele alates 09.06.
  8. Tuginedes tsiviilasjas olevale materjalile ja YY vaimse tervise diagnoosile, on äärmiselt ebatõenäoline tema tööle asumine.
  9. YY sissetulekuks on puudega isiku toetus, kalendrikuus 34,01 eurot ja töövõimetoetus keskeltläbi 460 eurot kalendrikuus. YY elab xxx, mille elamiskulud on kalendrikuus keskmiselt 60 eurot. Temale on tellitud igapäevaselt Horisont OÜ-st soe toit, mille maksumuseks on 3 eurot toidukorra eest. See teeb kalendrikuus keskmiselt 90 eurot. YYl on kohtumääruse kohaselt iseseisvalt õigus teha eestkostja nõusolekuta tehinguid, mille maht ei ületa 5 eurot päevas. Keskmiselt 120 eurot lisaks kulub kalendrikuus ka telefoniteenuste- ja igapäevase toidu ning esmatarbekaupade ostmiseks. Kokkuvõttes on Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) arvamusel, et YYl ei ole võimalik maksta elatist oma poegadele hagejate esindaja poolt välja toodud summades, kuna tema töövõimetusest tingituna ei ole sissetulekud piisavad ja on väga ebatõenäoline, et need ka suureneksid. YY ei ole oma tervislikust seisundist tulenevalt võimeline tööd otsima ega tööle asuma. Arvestada tuleb, et lisaks hagejatele on YYl poeg EE (sündinud xx xx xxxx), kelle suhtes on YYlt täielikult ära võetud vanema hooldusõigus (isiku- ja varahooldusõigus), hooldusõiguse äravõtmine ei võta YYlt kohustust EEt üleval pidada (kohtumäärus 06.07.2021, tsiviilasi x xx xxx).
  10. Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) on seisukohal, et kooskõlas PKS § 102 lg-ga 2 on YY puhul põhjendatud elatise vähendamine alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära. Elatise suuruseks võiks olla 25 eurot kuus XX kasuks ja 25 eurot kuus CC kasuks. Pärnu Linnavalitsuse hinnangul ei ole tagasiulatuv elatise väljamõistmine põhjendatud või vähemalt ei ole see põhjendatud miinimumelatise määras. Tagasiulatuv elatise väljamõistmine asetaks YY äärmiselt raskesse olukorda ning oleks talle ebamõistlikult koormav. Tuleb arvestada, et YY puhul on tegemist piiratud teovõimega isikuga, kes ei saa aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Pärnu Linnavalitsusele teadaolevalt ei ole Tori Vallavalitsus hagejate eestkostjana YYlt varem oma laste ülalpidamist nõudnud. Seejuures on YY kuni 31.07.2020 olnud ka ise Tori valla elanik. KOHTU PÕHJENDUSED
  11. Poolte nõusolekul kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lg 1 kohaselt menetleb asja kirjalikus menetluses. Kohus, uurinud igakülgselt ja objektiivselt kõiki asjas 3 2-20-7274 esitatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

  1. Kostja YY on emana kantud hagejate XX ja CC sünniaktidesse. Tori Vallavalitsuse 30.05.2019 otsusega eraldati hagejad perest ning lapsed asusid elama vanavanemate juurde. Tori Vallavalitsuse 12.06.2019 korraldusega on hagejad suunatud asendushooldusteenusele hooldusperre alates 10.06.
  2. Seega hiljemalt alates 10.06.2019 ei ela hagejad koos kostja YYga ega ole tema vahetul ülalpidamisel. Pärnu Maakohtu 23.12.2019 määrusega asjas nr x-xxxxxx on võetud YYlt täielikult ära hooldusõigus (nii isiku- kui ka varahooldusõigus) oma laste CC ja XX suhtes ning peatatud laste isa, DD, isiku- ja varahooldusõigus XX ja CC suhtes kuni peatamise aluse äralangemiseni või laste täisealiseks saamiseni. Hagejate eestkostjaks on määratud Tori vald (vallavalitsuse kaudu).
  3. Pärnu Maakohtu 24.05.2021 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxx on kostja YY üle seatud eestkoste ja määratud YY eestkostjaks Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) viieks aastaks. Eestkostja ülesanneteks on eestkostetava kõigi asjade ajamine ja kõigi tehingute tegemine. YY-le jäi õigus iseseisvalt eestkostja nõusolekuta teha tehinguid, millest tulenevad kohustused täidetakse kohe ja mille maht ei ületa 5 eurot päevas. Kohus ei piiranud YYvalimisõigust, kuid kohtumääruse kohaselt YY ei saa aru abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
  4. Hagejad 02.09.2021 kirjalikus seisukohas loobusid YYlt tagasiulatuvalt elatise nõudmisest kummagi hageja kasuks summas 1573 eurot perioodi 24.12.2019 – 15.06.2020 eest.

§ 428

lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 429

lg 1).

§ 429

lg 4 näeb ette, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu (sh alaealine laps) hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades on praeguses asjas eestkostja Tori valla kui hagejate seadusliku esindaja loobumine tagasiulatuva elatise nõudest põhjendatud ega ole vastuolus alaealiste huvidega. Tagasiulatuva elatise maksmine sisuliselt on hüvitis vanema poolt ülalpidamise andmata jätmise eest. YY on ise piiratud teovõimega ja abivajav isik. Laste ülalpidamises ja kasvatamises mitteosalemine on tingitud YY tervislikust seisundist. YY majanduslik olukord ei võimalda ka jooksvalt maksta laste ülalpidamiseks elatist vastavalt laste tegelikele vajadustele, rääkimata suures summas tagasiulatuva elatise maksmisest. Laste huvides ei ole vanema majanduslikku kitsikust suurendada. Tagasiulatuva elatise nõudest loobumine ei sea ohtu laste igapäevast ülalpidamist, mis on praegu tagatud sotsiaalhoolekande süsteemi kaudu. Eeltoodu alusel kohus võtab vastu hagejate loobumise tagasiulatuva elatise nõudest perioodi 24.12.2019 – 15.06.2020 eest summas 1573 eurot lapse kohta ja lõpetab selle nõude osas menetluse.

  1. Kohus leiab, et hagejate nõue mõista kostjalt elatis välja alates hagi esitamisest seaduses sätestatud minimaalmääras on põhjendatud osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (PKS § 96). Vanemal on seaduse järgi kohustus oma alaealist last ülal pidada ning hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. PKS § 100 lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist 4 2-20-7274 muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Elatist makstakse iga kuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
  2. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 järgi on alates 1.jaanuarist 2020 kuutasu alammäär 584 eurot ning seega alates 01.01.2020 kehtib elatise minimaalmäär 292 eurot ühe lapse kohta kuus. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka siis, kui tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enda tavalist ülalpidamist. Sellises olukorras olev vanem peab tema käsutada olevaid vahendeid kasutama enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  3. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et minimaalmääras elatist kostja suuteline tasuma ei ole. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 (p 12) märgitakse: „Kolleegium selgitab, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
  4. märtsi
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka
  6. jaanuari
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). … Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes.“ Praeguses asjas on kostja seaduslik esindaja, eestkostja Pärnu linn selgitanud, et kostja sissetulekuks on toetused, kostja ei ole oma tervise tõttu ilmselt suuteline tööle asuma ja sissetulekut teenima ning tema sissetulekud võimaldavad tasuda elatist kummalegi lapsele 25 eurot kuus. Kostja tervislikku seisundit ja majanduslikku olukorda arvesse võttes ka hagejate seaduslik esindaja 02.09.2021 kirjalikus seisukohas nõustus igakuise elatise vähendamisega 25 euroni ühe lapse kohta kuus.
  8. Kohus leiab, et põhjendatud on YYlt väljamõistetavat elatist vähendada 25 euroni kuus. Kohus arvestab kohus muuhulgas asjaolu, et kostja on ise abivajaja. Kostja vaimse tervise seisundi tõttu on tema üle seatud eestkoste ning määratud eestkostja. Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistrist STAR nähtub, et YYle on määratud keskmine vaimupuue kehtivusega kuni 19.02.2023 ja puuduv töövõime kuni 19.02.2023 (lk 66). Eesti Töötukassa 15.03.2021 koostatud töövõime hindamise otsuse nr TVH/21/012812 kohaselt on YYl emotsionaalse labiilsuse, tahteaktiivsuse languse (initsiatiivi vähesus, kiire väsimine), impulsiivse käitumise (raske oma käitumist kontrollida) ja kõrgemate kognitiivsete võimete (keskendumisvõime, vaimne paindlikkus ning olukorrale vastava käitumisviisi valimine, aja arvestamise, otsustusvõime) alanemise tõttu häiritud igapäevatoimingute tegemine, keeruliste oskuste omandamine, probleemide lahendamine, otsuste vastuvõtmine, kodust väljaskäimine, stressiga toimetulek ja inimestega suhtlemine (lk 67). Kostja vastuse kohaselt on tema igakuisteks sissetulekuteks 5 2-20-7274 toetused: puudega isiku toetus 34,01 eurot ja töövõimetoetus keskeltläbi 460 eurot. YY elab Pärnu linna tugiteenusega sotsiaaleluruumis.
  9. Senises kohtupraktikas on eeldatud, et minimaalmääras elatis katab eelduslikult lapse elementaarsed kulud, kui mõlemad vanemad panustavad samas ulatuses ning minimaalse elatise nõudmisel ei ole vajalik lapse kulusid tõendada. Kuna 25 eurot, mida kostja on suuteline elatist tasu, on miinimumelatisest (292 eurot kuus) rohkem kui 11 korda väiksem, ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks kohtuotsuses analüüsida laste tegelikke vajadusi. Ilmselgelt ei ole 25 eurot piisav ka laste kõige elementaarsemate vajaduste (söök, peavari, riided) rahuldamiseks.
  10. Eeltoodu alusel kohus mõistab YYlt alates täpsustatud nõudega hagi 16.06.2020 esitamisest välja elatise XXle 25 eurot kuu ning CCle 25 eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. See tähendab, et otsuse tegemise ajaks võib YYl olla kogunenud elatise võlgnevus. Kohtuotsuse täitmisena tuleb arvestada YY või tema seadusliku esindaja poolt laste ülalpidamiseks alates 16.06.2020 tehtud võimalikke makseid. Menetluskulude jaotus 22.

§ 173

lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 163

lg-s 1 sätestatakse, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et hagejad on kostja alaealised lapsed, kostja ise on abivajaja ning teadaolevaid hüvitatavaid kulusid ei ole asjas tekkinud, peab kohus õigeks jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.