← Eesti

2-21-16932/5

Obsah (12)§ 31§ 1§ 22§ 33§ 85§ 89§ 36§ 91§ 2§ 175§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Kohtujurist Ave Roosvalt Määruse tegemise aeg ja koht 17.11.2021, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-16932 Tsiviilasi XX avaldus pankroti v

§ 31

lg 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

  1. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate 2-21-16932 nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
  2. Menetluskulud jätta võlgniku XX kanda.
  3. Määrata ajutise pankrotihalduri vandeadvokaat Kristjan Aava tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot.
  4. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot riigi vahenditest ning kanda see Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ arvelduskontole nr EE662200221050114x. Ülejäänud pankrotihalduri tasu summas x eurot (sh käibemaks x eurot) mõista välja pankrotivara arvelt.
  5. Saata käesoleva kohtumäärus võlgnikule ja ajutisele.
  6. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Võlgnik XX esitas 28.10.2021 Pärnu Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamiseks. 01.11.2021 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristjan Aava, määras menetleda käesolevat pankrotiasja kirjalikus menetluses, ajutisele haldurile tähtaja kirjaliku aruande esitamiseks ning võlgnikule tähtaja aruandele seisukoha esitamiseks. Ajutine pankrotihaldur esitas 10.11.2021 kohtule järgneva aruande: Ajutise halduri aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku varade arvel ei ole võimalik täita kõiki võlgniku kohustusi ega viia läbi pankrotimenetlust. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul üks alaealine ülalpeetav. Võlgnik töötab xxxx xxxxxxxx xx-s ning tema netopalgaks on ca 800 kuni 900 eurot. Võlgnikul on arvelduskonto AS-is Swedbank, mille jääk oli 09.11.2021 seisuga -1,40 eurot ning AS-is SEB Pank, mille jääk oli 03.11.2021 seisuga 551,64 eurot. Võlgnikul on kohustusi krediidiasutuste ees summas 14 717,44 eurot. Võlgniku suhtes on pooleli üks täitemenetlus, milles menetletavate nõuete põhiosa suuruseks on 3 160,43 eurot. Võlgniku suhtes on pooleliolevates inkassomenetluses nõudeid, mida ei ole sundtäitmiseks esitatud summas 21 015,70 eurot. Võlgnik on avaldanud pankrotiavaldusele lisatud võlgade nimekirjas täiendavalt võlgnevusi summas 16 181,19 eurot. Kokkuvõttes on ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 55 074,76 euro ulatuses. Samal ajal võlgnikul varad, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada puuduvad. Täpne nõuete koosseis ja võlgnevuste suurus selgub edasise pankrotimenetluse raames. Ajutine pankrotihaldur ei ole võlgniku arveldusarvete väljavõtetele tuginedes tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning puuduvad võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamise osas. Kuivõrd ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed pankrotikuriteo toimepanemise kohta ja võlgnik ei tegutsenud ettevõtjana, leiab ajutine pankrotihaldur aruande koostamisel, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud muu asjaolu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on püsiv maksejõuetus kujunenud välja
  7. aasta jooksul, mida kinnitavad ka võlgniku suhtes pooleliolevad täitmata kohustused ning alustatud täitemenetlus. Võlgniku maksejõuetuse on 2

(5)2-21-16932 põhjustanud sissetulekut ületavad lühiajalised krediidilepingud. Ajutine pankrotihaldur palub rahuldada võlgniku pankrotiavaldus ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasust x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot hüvitada menetlusabi korras riigi vahendite arvelt ja x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot mõista välja pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu palub haldur mõista välja Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ kasuks. Kohus küsis võlgnikult seisukohta ajutise halduri aruandele ja tasule. Võlgnik kohtu poolt määratud tähtajaks kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning võlgniku alalise maksejõuetuse on tuvastanud ka ajutine haldur. Seetõttu leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Kooskõlas

§ 31

lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristjan Aava, kes on andnud nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 08.12.2021 kell 11:00 Pärnus, Rüütli tn 19 asuvas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja saalis nr 1. Tulenevalt

§ 33

lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotiteate halduri määramise ja kohtuistungi aja ja koha kohta. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks.

§ 31lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

§ 85

järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes.

§ 89

lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. 3

(5)2-21-16932 Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 36lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul.

Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

§ 91

lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara, sh korteriomandi, olenemata selle hinnast. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (

§ 2

). Kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast automaatset võlgadest vabanemist. Juhul kui kohus pankrotimenetluse lõpetamisel otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatada, otsustab kohus kohustustest vabastamise üldjuhul pärast 5 aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid tähtaega võib ka pikendada 7 aastani (

§ 175lg 1 ja 51).

Menetluskulud

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele ja sidekulud.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesolevas menetluses ajutise halduri aruande koostamise ajal oli ajutise halduri tunnitasu ülemmäär x eurot.

§ 23

lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 23

lg 3 ja § 65 lg 11 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Ajutine haldur palub tasuks määrata x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot (arvestusega x tundi ja x minutit tunnihinnaga x eurot + käibemaks), kokku x eurot. Võlgnik ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata x eurot koos käibemaksuga.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2021 aastal on kuupalga alammääraks 584 eurot.

§ 23

lg 51 sätestab, et

§ 23

lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri 4

(5)2-21-16932 või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu x eurot poole tunni kohta. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on x tunni ja x minuti eest (alustatud pooltunde x x x eurot).

§ 23

lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus ajutise halduri tasust x eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitada riigi vahenditest. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning vastavalt ajutise halduri taotlusele büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ-le. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.