Obsah (4)

§ 46§ 61§ 11§ 62

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 03. september 2021; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-20-2014 (liidetud haldus

§ 46, § 553 lg 1 p 4, § 61 lõigetele 1 ja 3 ning § 62 lõigetele 1 ja 3.

11. Kaebajad on seisukohal, et maksuhaldur on pöördunud nende kui kolmandate isikute poole ennatlikult ja jätnud kasutamata kõik seadusega lubatud meetmed teabe ja dokumentide saamiseks maksukohustuslaselt. Veel märgivad kaebajad, et korraldused on antud

§ 61

lg 2 sätestatud reeglit eirates, seega on need osaliselt alusetud ja ka ebaproportsionaalsed ning õigusvastased. 12. Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, seejuures kogumis ning nende vastastikuses seoses, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebused ei ole põhjendatud. Vastava teabe saamise tarvidust on vaidlustatud haldusaktides selgitatud. Nähtuvalt sellekohastest selgitustest on maksuhalduril vaja jõuda selgusele osaühingu Royalway (likvideerimisel) ja OÜ Jõetee vaheliste tehingutega seonduvates tegelikes asjaoludes, sest maksuhaldurile teadaolevatel andmetel on eelnimetatud osaühingud vastaval kontrolliperioodil tehinguid teinud, kuid veendumust nende reaalses toimumises ei olnud. R.E.ile antud korralduses on viidatud asjaolule, mille kohaselt võeti OÜ Jõetee pangakontolt välja sularaha, kuid maksuhalduril oli tekkinud kahtlus, et vastavad summad on hiljem sularaha sissemaksetena kaebaja isiklikule pangakontole laekunud ja et osasid väljamakseid ei ole osaühingu TSD-del kajastatud. Seetõttu nõuti vaidlustatud korraldusega ühtlasi ka kaebaja isiklike pangakontode väljavõtteid filtreerimata kujul. Eelnevast ei järeldu, et nõutav teave väljuks maksumenetluses tähendust omava teabe raamidest. Vastavalt

§ 11

lg 2 otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid maksuhaldur. Seejuures ei ole maksuhaldur maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. 13. Vaidlustatud haldusaktides on viidatud nende andmise alusena

paragrahvile 46, paragrahvi 553 lõike 1 punktile 4 ja paragrahvi 61 lõigetele 1 ja 3 ning paragrahvi 62 lõigetele 1 ja 3.

§-s 46 on toodud välja maksuhalduri haldusaktidele esitatavad nõuded või põhinõuded ning haldusasja materjalist ei nähtu, et selles osas võiks mingisugust sisulist vaidlust olla. Royalway OÜ (likvideerimisel) viide selle võimalikule vastuolule MKS § 46 lg 3 p-ga 5, on paljasõnaline. Haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus on välja toodud.

paragrahv 553 lg 1 p 4 võimaldab maksuhalduril saada 4 maksukontrolli läbiviimisel isikutelt ning asutustelt teavet ja seletusi ning vaidlustatud korraldused on sellega kooskõlas. Põhimõttelist vastuolu ei saa olla ka

paragrahvi 61 lõigetega 1 ja 3 ehk maksuhalduri õigusega nõuda kolmandatelt isikutelt maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks teavet eeldusel, et selle kohta antakse ka sama seaduse paragrahvis 46 sätestatud nõuetele vastav korraldus. Antud juhul on taolised korraldused esitatud. Lähtuvalt eeltoodust osutuvad käesoleva vaidluse puhul sisuliselt asjassepuutuvaks eelkõige

paragrahvi 62 lõiked 1 ja 3. 14.

§ 62

lõike 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist, kusjuures kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib sama seaduse § 61 lõikes 2 sätestatud piirang. Vastavalt

§ 61

lõikele 2 tuleb maksuhalduril enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning sama seaduse § 72 lg 5 p 6 (teabe nõudmine vaatluse eesmärgiga piiratud ulatuses) sätestatud juhul. Antud juhul ei saa tekkida sisulisi küsimusi (eelnevalt) maksukohustuslase poole pöördumise nõude täidetavuse osas, sest vastustaja on esitanud haldusasja materjalide juurde vastavasisulise 10.08.2020 korralduse nr 12.23/053255-1 ja ka 26.08.2020 korralduse nr 12.2-3/053255-8, millega rakendati 10.08.2020 korralduse 12.2-3/053255-1 täitmata jätmise tõttu 480 euro suurust sunniraha. Vaidlustatud korraldustes on ka märgitud, et Jõetee OÜ on 10.08.2020 korralduse kätte saanud, kuid seda ei ole täidetud. 15.

§ 62

lg 3 reguleerib dokumentide ja asjade ettenäitamise või esitamise viise, mis peaks toimuma üldjuhul maksuhalduri ametiruumides, kuid antud juhul on võimaldatud edastada neid ka digitaalselt allkirjastatuna e-kirja teel. Kaebajate väide kohustuse ebaproportsionaalsusest jääb paljasõnaliseks. Väide, et vastustaja nõuab dokumente, mis ei seostu kontrolliperioodiga, ei ole samuti täpne, sest 09.09.2020 korralduse punktiga 1.2 on küsitud üksnes neid enne

1. aasta jaanuarikuud väljastatud arveid, mille tasumine on toimunud kontrolliperioodil. Mis puutub etteheidetesse kolmanda isiku kohustamisse ilmuma teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse, siis seostub see majandustehinguid kajastavate dokumentide esitamise nõudega ja olukorras, kus kaebajate arvates ei olnud tegemist õiguspäraste korraldustega ning majandustegevust kajastavad dokumendid jäid esitamata, ei saa suulise teabe andmiseks ametiruumidesse kutsumine kaebajate jaoks eraldivõetuna enam tähenduslik olla. Küsimusepüstitus võib muutuda aktuaalseks siis kui kaebajad on vastavad dokumendid eelnevalt ära esitanud. Vaidlustatud haldusaktides on ühtlasi ka selgitatud, et kui korralduse täitmiseks antud tähtaeg ei sobi, on võimalik taotleda selle pikendamist. Vajaduse korral saavad kaebajad teha maksuhaldurile ettepaneku, et nad saaksid vastata võimalike täpsustuste osas kirjalikult, näidates ära miks see peaks eelistatavam olema võrreldes suuliste selgitustega. Praegu jäävad aga sellekohased etteheited paljasõnaliseks, sest sisulisi põhjendusi nendest ei nähtu. Seonduvalt eelnimetatuga tuleb asuda siinkohal seisukohale, et vaidlustatud haldusaktide andmise ajahetke seisuga ei olnud suulise teabe andmise eesmärgil ilmuma kohustamine põhjendamatu. Kaebajate arvates ei oleks võinud maksuhaldur nendelt kui kolmandatelt isikutelt üldse OÜ Jõetee majandustehinguid kajastavaid dokumente küsida, kuid selle puhul oli vaidluse rõhuasetus teistsugune rõhuasetusega, kusjuures kaebajate sellekohane seisukoht vaidlustatud haldusaktide võimalikust õigusvastasusest ei osutunud ka põhjendatuks. 5
2. Lähtuvalt eeltoodust ning vaidluse põhiolemust arvesse võttes ei saa antud juhul asuda sellisele seisukohale, et Maksu- ja Tolliamet oleks oma pädevust ületanud ja sellekohastest piiridest väljunud. Vaidlustatud korralduses esitatud põhjendused vastavad taoliste haldusaktide motiveerimise üldnõuetele ehk kokkuvõttes tuleb hinnata neid piisavateks. Seetõttu ei saa asuda ka seisukohale, et tegemist oleks oluliste kaalutlusvigadega või ebapiisavalt motiveeritud haldusaktiga, mis tähendab seda, et kaebuste rahuldamiseks ei ole alust.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitajate kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 6