KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 13. august 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1334 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla

) § 121 lg 2 punkt 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja vabastati vahi alt Harju Maakohtu 08.07.2021 otsuse nr xxxxxx alusel, mistõttu ei saa Tallinna Vangla ventilatsioon ning töökorraldus kaebaja õigusi enam mõjutada. Seega tagastab kohus kohustamisnõuded, mis on seotud ventilatsiooni ja vangla töökorraldusega,

§ 121lg 2 punkti 1 alusel.

3. Kriminaalmenetluse algatamise nõudes tuleb aga kaebus tagastada

§ 121

lg 1 punkti 1 alusel.

§ 4

lõikes 1 on sätestatud, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-le 193 alustab kriminaalmenetlust uurimisasutus või prokuratuur. Kui kaebaja on seisukohal, et tema kirjeldatud asjaolude alusel tuleks algatada kriminaalmenetlus, on tal võimalik esitada KrMS § 195 lg 1 kohaselt kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile ning vajaduse korral vaidlustada selle kohta tehtud otsust KrMS §-des 207 ja 208 ettenähtud korras (Riigiprokuratuuris ning Riigiprokuratuuri poolt kaebuse rahuldamata jätmise korral advokaadi vahendusel ringkonnakohtus). 4. Kaebaja on esitanud allmärkuse P.S. Palun vanglal tasuda liigeste ravi eest. Kohtu hinnangul ei ole tegemist mitte eraldiseisva nõudega, vaid kaebajale omase suhtlusstiiliga. Kohus jätab kaebaja allmärkuse haldusasjas 3-21-1334 tähelepanuta, kuna samasisuline taotlus konkreetse nõudena on esitatud asjas 3-21-1261. 5. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

1. Kaebaja on palunud võimaldada tõlk ning asja materjalid vene keelde tõlgituna. Kohus saab taotlusest aru selliselt, et kaebaja taotleb määruse tõlkimist vene keelde ja menetlusabi kohtulahendi tõlke kulude kandmisest vabastamiseks. Kuivõrd kaebaja on vanglast vabanenud, võib eeldada, et kaebaja on vabaduses viibides võimeline ise korraldama kohtulahendi tõlkimist. Kaebaja on ka vanglas olnud suuteline kohtudokumentidest ilma kohtupoolse tõlketa aru saama, sest on neid suutnud vaidlustada (nt haldusasjad nr 3-21-46, 3-21-223, 3-21-355, 3-21-359). Seega jätab kohus määruse tõlkimata ja menetlusabi taotluse kohtulahendi tõlke kulude kandmisest vabastamiseks rahuldamata.
2. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei ole vajalik kaebajale kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks menetlusabi andmise otsustamine, mistõttu see taotlus jääb läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2