← Eesti

2-15-8411/64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 02. november 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-8411 Tsiviilasi J. B. kohustustest vabastamise

) § 175 lg-le

  1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha järgmised võlausaldajad: • Võlausaldaja B AS palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata, kuna ta on tasunud võlgnevuse katteks vaid 7 eurot. • Võlausaldaja O OÜ leiab, et kuna võlgnik ei ole ühtegi väljamakset teinud, siis tuleks ta jätta kohustustest vabastamata või pikendada kohustustest vabastamise menetlust. Võlgnik ei ole menetluse kestel näidanud välja huvi oma kohustuste likvideerimiseks. • Võlausaldaja P OÜ märgib, et võlgnik ei ole ühtegi väljamakset teinud. Menetluse dokumentidest ei nähtu, et võlgnik oleks iga-aastaselt oma aruande kohustusi korrektselt täitnud. Võlgnik on saanud tulumaksu tagastusi, kuid ka nende arvelt ei ole ühtegi väljamakset teostanud. Võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi, mistõttu tuleks ta jätta kohustustest vabastamata. • Võlausaldaja AS S loobub oma nõudest. • Võlausaldaja T AS on nõus võlgniku kohustustest vabastamisega, kuna on võlad annulleerinud. • Võlausaldajad kohtutäitur H. K. ja kohtutäitur K. F. jätavad võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. • Võlausaldajad kohtutäitur E. V. ja F AS Eesti filiaal ei ole kohtule omapoolseid seisukohti esitanud. 16.09.2021 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku J. B. ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et ei ole töötanud alates
  2. aastast. Tal oli põlvetrauma ja saab ravi. Põlvetrauma tõttu ei ole ta võimeline töötama. Võlgniku ülalpidamisel on neli alaealist last. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel lapsehoolduspuhkusel viibinud, kuid ei saanud tööl käia, kuna laps oli pidevalt haige. Aastatel 2016-2017 töötas võlgnik xxxx. Võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud, kuna tal oli väga madal töötasu. Võlgnik palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada ta täitmata jäänud kohustustest. 16.09.2021 andis võlgnik kohtule

§ 175lg 4 alusel võlgniku vande.

16.09.2021 edastas võlgnik kohtule dokumendid oma põlvetrauma tõendamiseks. Kohtumääruse põhjendused

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku J. B. kohustustest 2 vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§ 175lg-le 1.

Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 175lg 4).

Kohus kuulas 16.09.2021 ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 16.09.2021 andis võlgnik J. B. kohtule

§ 175

lg 4 alusel võlgniku vande.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlausaldaja AS S loobus oma nõudest. Võlausaldaja T AS nõustub võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldajad kohtutäitur H. K. ja kohtutäitur K. F. jätavad võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldajad B AS, O OÜ ja P OÜ vaidlevad võlgniku kohustustest vabastamise vastu. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teinud, kuid on oma kohustuste täitmata jätmist põhjendanud ning tõendanud oma tervisliku olukorraga. Võlgnik on selgitanud, et ei ole tervislikel põhjustel saanud alates 2017. aastast tööl käia. Selle tõendamiseks on võlgnik esitanud vastavad dokumendid. Aastatel 2016-2017 töötas võlgnik xxxx töötasuga umbes 600 eurot kuus, kuid võlgnik on selgitanud, et tema ülalpidamisel on 4 alaealist last. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnikule ei saa tema kohustuste mittetäitmist ette heita, kuivõrd kohtu hinnangul ei saakski võlgnikult tema tervislikust seisundist tulenevalt

§-s 173 sätestatud kohustuste nõuetekohast täitmist eeldada. Arvestades võlgniku ülalpeetavate arvu, ei oleks võlgniku sissetulek ka osalise koormusega töötades piisav, et võlausaldajatele väljamakseid teha. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku J. B. majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku J. B. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb J. B. tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176

lg 1).

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt

§ 175lg-st 7 avaldab kohus teate J.

B. (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.